2-05-2366/1

2-05-2366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtu koosseis kohtunik Mai Grauebrg Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

1. detsember 2006.a, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-05-2366 Tsiviilasi AS Thagi AM vastu 15539,25 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja AS T(XXX, XXX), esindaja Tanel Mangusson Kostja AM(XXX XXX), esindaja Vjatšeslav Vassiljev esindajad Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 30.10.2006, 29.11.2006, Tallinn Kentmanni Kohtumaja 30.10.05 Hageja esindaja Tanel Mangusson, kostja esindaja Vjatšeslav Vassiljev 29.11.2006 hageja esindaja Tanel Mangusson, kostja AM ja tema esindaja Vjatšeslav Vassiljev RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista AM AS-i T kasuks 15539,25 krooni võlga ja 1400 krooni kohtukulu katteks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED. Kostja kohustub tasuma alates 01.01.2002 tarbitud sooja eest AS-le T. Nimetatust on kostja teadlik sellega, et AS B kontserni kuuluvate ja kotja elamute haldusteenust osutavate ettevõtte poolt on kostja suhtes lõpetatud energia müük ja vastavaid arveid enam ei esitata, millest AS B teavitas ka kostjat. Koos esimese arvega 22.03.3003 saadeti kostjale ka soojusenergia müügilepingu üldtingimused, mille alusel on sooja müük kostjale lepinguliselt reguleeritud. Kostja on jätnud pärast 01.01.02 soojusenergia tarbimist, millega on aktsepteerinud üldtingimustes sätestatud soojusenergia hind. Eeltoodu alusel on kostja ka kohustutud saadud soojusenergia eest tasuma. Hageja on väljastanud kostjale ka tarbitud energia kohta arved, kostja võlg on perioodi 22.03.2002-06.05.2005 eest 15539,25 krooni. Kostja on kauba vastu võtnud kuid ei ole selle eest tasunud, rikkudes seega lepingut. Soojusenergia arvestuse aluseks on kostja omandis oleva eluruumi suurus ja selle osa kogu hoone köetavast pinnast, hind on kooskõlastatud Energiaturu Inspektsiooniga, kostja ei ole vaidlustanud kunagi arvel märgitud soojusenergia tarbitud kogust, hinda, ei ole kunagi hageja poole pöördunud selgituste saamiseks, kostjaga kontakti ei ole võimalik saada, võlga vabatahtlikult ära ei tasu. Kostjapoolne nõustumus lepingulisteks suheteks on tõendatud tema poolt sellega, et on tarbinud soojusenergiat. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Tõendid: soojusenergia müügileping koos tingimustega, arved, tarnitud energia näidud, B kiri, arved kostjale KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole lepingut, AS B kirjal puudub adressaat ja kiri ei tõenda lepinguliste suhete olemasolu AS-ga T. Leping ei ole alla kirjutatud poolt vahel, hageja ei ole tõendanud lepinguliste ja võlasuhete olemasolu poole vahel. Üldtingimused ei tõenda lepingulisi suhteid. Kostja tõendeid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selles, et kostja tarbib soojusenergiat, mida ta saab AS-lt T alates 01.01.2002 vahetult. Vaidlust ei ole ka selles, et tarbitud soojusenergia väärtus on perioodi
2. 03.2002 06.05.2005 eest 15239,25 krooni ning et kostja ei ole kunagi hageja poole kohtväliselt pöördunud pretensiooniga tarbitud soojusenergia koguse, selle arvestuse aluseks olevate asjaolude või hinna üle või selle üle, et kostja ostab soojusenergiata kolmandatelt isikutelt. Hageja on soojusenergia arvestuse aluseks olevad asjaolud esile toonud, samuti on esitanud koguse osas vastavad tõendid, aga kuna kostja neid ei vaidlustanud, puudub vajadus nendele asjaoludele ja tõenditele täiendavalt hinnangut anda. Hageja esitas 22.03.2002 saadetud arvega kostjale lepingu allakirjutamiseks, mille enda sisuks olid ka vastavad soojuse ostu-müügi üldtingimused. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta poleks märgitut kätte saanud. Märgitud ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ja lg 61 järgi on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning § 62 lg 1 järgi võib tahteavalduse olla väljendatud otseselt või kaudselt. Sama sätte
3. lõike kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib olla väljendatud kirjas, märkides, millel on sõnade tähendus ja
4. lõike kohaselt on tahteavaldus kaudne ning väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahe. Kuivõrd kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole pretensiooniga saadava soojusenergia osas ei hinna, koguse ega selles osas, et ta saaks kelleltki kolmandalt soojusenergiat, mille eest ka tasub, või selles osas, et ta ei ole hagejalt seda soojusenergiat saanud, ent samas on ta soojusenergiat tarbinud, siis leiab kohus, et kostja on soojusenergiat tarbides ja seda hagejalt vastu võttes väljendanud oma teoga e. kaudselt avaldanud oma tahet soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et lepingus sisalduvad üldtingimised, ei tähenda võimatust müügilepingut sõlmida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel on soojusenergia müügileping TsK § 242 lg 1 järgi ning mille kohaselt kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingule, seadusele ja § 173 järgi ei või keelduda ühepoolselt lepingu täitmisest ja kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS 112 lg 2 järgi võis võlausaldaja nõuda, et võlgnik täidaks kohustust. Kuivõrd pooltevahelised suhted jätkuvad ka pärast 01.07.02 (so alates Võlaõigusseaduse jõustumisest) tuleb VÕS § 76 järgi kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist. Ka VÕS § 208 lg 3 tuleneb, et asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse ka energia müügile ühendusvõrgu kaudu. Kuivõrd kostja on AS-lt T saanud ja vastu võtnud soojusenergiat, kuid ei ole selle eest tasunud, siis on ta rikkunud seadusest ja pooltevahelisest müügilepingu p 2 12 ja tulenevaid ostja kohustusi – tasuda soojusenergia eest müüjale viimase poolt arve esitamise kuu viimasel kuupäevas või arvel näidatud kuupäevaks. Viivist hagis nõutud ei ole ja kuna kostja ei ole üldse tasunud, siis ei oma vaidluses tähtsust arvete esitamise aeg; peale selle ei ole kostja väitnud, et ta poleks arveid saanud. Eeltoodu alusel võlgneb kostja hagejale 22.03.200206.05.2005 eest tasumata kuid saadud soojusenergia eest 15539,25 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mis puutub kostja väitesse, et AS B kiri ei olnud kellelegi adresseeritud, siis on see iseenesest õige, kuid hageja ei ole ka väitnud, et B AS kirjaga oleks kostjaga leping sõlmitud, kuid tegemist oli vaid informatiivse sisuga kirjaga toimuvatest muudatustest ning sellest, et soojusenergiat müüb hageja. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kohtunik 3