2-05-238/1

2-05-238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-238 (endine 2/583-633/05) Tsiviilasi AS S hagiavaldus V OÜ vastu 38 910.41 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS S(reg kood XXX asuk XXX); Hageja esindaja: volik alusel Paul Lukk (asuk XXX); Kostja: V OÜ (reg kood XXX asuk XXX); sead esindaja Andrus Aaviste (IK XXX). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista V OÜ-lt (reg kood XXX) võlgnevus 38 910 (kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada kümme) krooni ja 41 senti AS S(reg kood XXX) kasuks. Kohtukulude jaotus
5. Välja mõista V OÜ-lt riigilõiv 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni AS S kasuks.
6. Välja mõista V OÜ-lt menetluskulu 154 (ükssada viiskümmend neli) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas konto number 10220034800017 või Hansapangas konto nr 221023778606 (viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 26.01.
7. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS S 07.11.
8. a ostumüügilepingu, mille alusel hageja omandas kostja palvel ja huvides sõiduauto XXX. samaaegselt sõlmiti hageja ja kostja vahel kasutusrendileping, mille alusel anti sõiduk kostja kasutusse. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma hagejale vara kasutamise eest igakuist tasu. Kostja kohustus oli tagada sõiduki säilimine ja korrasolek ning lepingu lõppemisel tagastada sõiduk hagejale. Alates
9. a veebruarist tekkisid kostjal maksehäired, lõpuks oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Kostja tagastas lepingu objektiks olnud vara ning hageja reliseeris selle lepinguliste kohustuste katteks. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 127 119 krooni (lisandus käibemaks). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli vara realiseerimise hetkel 163 998 krooni ja 46 senti. Hagejal jäi vara müügi arvel rahuldamata nõue kostja vastu summas 38 910 krooni ja 41 senti. Kostja vastus Kohtule 09.03.
10. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja vastuväite kohaselt ei kasutanud ta sõiduautot XXX. Kostja on tasunud hagejale kõik arvetena esitatud kuumaksed. Kostjale on ebaselged hagis märgitud intressid, viivised ja ebamõistlikult suured muud kulud. Eelistung Eelistungile 09.01.
11. a hageja ja kostja esindajad ei ilmunud. Mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kohtu põhjendused 21.03.
12. a määrusega määras kohus asja arutada kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja AS Saksa Auto sõlmisid 07.11.
13. a. ostu-müügilepingu nr 221107VA, millega müüja müüb ja ostja ostab sõiduauto XXX 1,
14. 07.11.
15. a sõlmisid hageja ja kostja XXX kasutusrendilepingu nr 221107VA. Lepingu üldtingimuste p 1.
16. kohaselt kohustus rentnik tasuma vastavalt maksegraafikule rendimakseid. Vara vastuvõtu-üleandmise akti alusel anti sõiduauto 13.11.
17. a kostjale üle. 28.08.
18. a lõpetas hageja kostjaga lepingu, kuna kostja maksehäired süvenesid pidevalt. Hageja on esitanud nõude tuginedes võlaõigusseaduse § 76 ja § 113 lg
19. Hageja on esitanud võlgnevuse tõendamiseks raamatupidamise väljavõtte, millest selgub võlgnevuse suurus (tl 16-18). Kostja tunnistab hagi osaliselt väites, et kõik arvetena esitatud kuumaksed on ta tasunud. Oma väidete tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei ole kasutanud sõiduautot XXX. Hagiavalduse lisadest nähtub selgelt, et hagi on esitatud V OÜ kasutuses olnud sõiduauto XXX kohta. Kohus peab seda hagejapoolseks inimlikuks eksimuseks ning ka kostjale pidi olema üheselt arusaadav, millise lepingu alusel on nõue esitatud. Kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 2 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja realiseeris sõiduauto hinnaga 127 119 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli vara realiseerimise hetkel 163 998 krooni ja 46 senti. Hagejal jäi vara müügi arvel rahuldamata nõue kostja vastu summas 38 910 krooni ja 41 senti. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 38 910.41 krooni. Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.
20. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 lg 5 ja § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 154 krooni ning TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 800 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3