2-05-24096/5

2-05-24096/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 19.

1. 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24096/242 Tsiviilasi IM`i hagi Põhja-Eesti Päästekeskuse vastu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise ja kätteandmise nõuetes Menetlusosalised ja nende Hageja IM, isikukood XXX elukoht XXX Kostja Eesti Vabariik Põhja-Eesti Päästekeskuse kaudu (registrikood XXX, asukoht XXX). esindajad tööraamatu tööraamatu RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista IM´ilt menetluskulu 6265,20 (kuus tuhat kakssada kuuskümmend viis krooni ja 20 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja Tallinna Tuletõrje –ja Päästeameti vahel oli 12.07.2002.a sõlmitud tööleping nr XXX. 2004.a lõpus toimus tööandja reorganiseerimine ning alates 01.01.2005.a toimus ametifunktsioonide täielik üleandmine Harjumaa Päästeteenistusele. Tööleping nr XXXlõpetati hagejaga 31.12.2004.a. Tööandja tasus hagejale lõpparve ja hüvitised. Hageja pöördus kostja poole kirjalikult väljastada hagejale tööraamat ja maksta keskmist palka tööraamatu viivitamise eest. Kostja keeldus maksmast tööraamatu kätteandmise viivitamise 2-05-24096/242 eest. Hagejal tekkis reaalne võimalus saada tööraamat kätte alates 28.11.2005.a. Kostja teatas hagejale kirjalikult võimalusest tööraamat kätte saada. Töölepingu lõpetamise kannet hageja töölepingus ei ole. Koondamise käskkirja hagejale tutvustatud ei ole. Hageja leiab, et tööraamatu kinnipidamisel on kostja kohustatud hagejale maksma keskmist palka iga viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja palub hagiavalduses tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmist ja tööraamatu kätteandmist. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Tallinna Tuletõrje –ja Päästeameti ja hageja vahel lõpetati 31.12.2004.a tööleping nr XXX, mitte aga tööleping nr XXX nagu väidab hageja. Kostja ei ole eiranud TLS § 74 lg 2 nõudeid, kuna kostja personaliosakond töötas 31.12.2004.a kella 19.00-ni ja alates 03.01.2005.a igal tööpäeval, mil hagejal oleks olnud ja on senini võimalus saada kätte tööraamat. Hageja ei ole tööraamatut vastu võtta soovinud. Hageja on kätte saanud nii lõpparve kui ka koondamishüvituse, millest võib järeldada, et hageja oli teadlik koondamisest ja sellega kaasnevast tagajärjest töölepingu lõpetamisest. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamatud ja ebaseaduslikud. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kirjalikus menetluses kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks. Tööraamatu kätteandmise kohustus tekib tööandjal pärast töölepingu lõpetamist. Kuigi hageja väidab hagiavalduses, et formaalselt on tema tööleping lõpetamata, lähtub hageja hagi esitamisel õiguslikust olukorrast, et tööleping poolte vahel on lõpetatud. Seega leiab kohus, et sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et töösuhe on lõppenud 31.12.
2. Tööraamatu kinnipidamise nõude saab esitada alles pärast töölepingu lõpetamist. Hagiavalduses on hageja selgesõnaliselt märkinud, et tööleping lõpetati 31.12.
3. Sama seisukohata on hageja väljendanud ka kostjale saadetud dateerimata kirjas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta omaks võetud faktist taganeb. Seega lähtub kohus asja lahendamisel asjaolust, et pooltevaheline töösuhe lõppes 31.12.
4. Hageja palub välja mõista iga tööraamatu käteandmisega viivitamise eest keskmine töötasu. Kostja poolt esitatud lõpparve palgatõendist nähtub, et hageja 1 päeva keskmine töötasu oli 288,7406 krooni. Hageja soovib hüvitist kuni 28.11.2005, seega 333 päeva eest (31.12.2004-28.11.2005), seega summas 333* 288,7406= 96 150,62 krooni. Tööandja vastutus tööraamatu kinnipidamise eest on sätestatud TLS §-s 119 lg
5. Selle sätte kohaselt on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Tööraamatu kättesaamiseks peab töötaja soovi avaldama ning hüvitise maksmise kohustus tekib tööandjal juhul, kui tööandja pärast töötaja sooviavaldust keeldub tööraamatu kätteandmisest. Järelikult on käesoleva vaidluse lahendamiseks oluline tuvastada millal töötaja avaldas soovi tööraamatu kättesaamiseks. Tööandja keeldumist tööraamat kätte anda, peab tõendama hageja. Kohtule esitatud hageja dateerimata kirjast nähtub, et hageja on avaldanud soovi tööraamatu kättesaamiseks. Kostja vastusest hageja dateerimata kirjale nähtub, et hageja sooviavaldus tööraamat kätte saada, on jõudnud kostjani 22.11.
6. Kostja vastas hagejale 25.11.2005 Lk 2