) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav.
lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vastustaja ei vaidlusta kaebuse tähtaegsust ja tegemist on väidetava jätkuva õigusvastase olukorraga, peab kohus võimalikuks lugeda kaebuse esitatuks tähtaegsena. 7.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine ja õigusvastase tegevusetuse lõpetamiseks ettekirjutuse tegemine, kui kaebuse esitajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja 4 vastusega ning poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja palub teha Tartu Vanglale ettekirjutus teha taotlus Justiitsministeeriumile kaebuse esitaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, et tagada tema julgeolek ning ohutus elule ja tervisele. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kinni peetaval isikul ei ole subjektiivset õigust valida vanglat, kus ta karistust kannab. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi arvestatavat asjaolu, mille tõttu peaks Tartu Vangla direktor kindlasti taotlema kaebuse esitaja ümberpaigutamist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist või ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Vastavalt VangS § 11 lg 1, kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 2 ja § 8 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise erandjuhtudel Justiitsministeerium. Kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sama määruse § 9 p 8 kohaselt kinnipeetava ümberpaigutamise taotluses märgitakse muu hulgas ka ümberpaigutamise põhjus. Kohus järeldab, et kinnipeetava vanglasse paigutamine või ümberpaigutamine ei saa sõltuda kinnipeetava eelistusest ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ühest vanglast teise. Kinnipeetava erakorralise ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium vangla direktori taotluse alusel. Kinnipeetava ümberpaigutamise põhjused on VangS §-s 19 esitatud lõpliku loeteluna, so täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava soovidega arvestamist seadus ette ei näe ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec
lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lähtuvalt
lg 1, kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitajal puudub materiaal- või menetlusõigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda ettekirjutuse tegemist vastustajale enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja seega ei ole kaebuse esitaja ümberpaigutamata jätmisega rikutud tema õigusi ega piiratud tema vabadusi. Samuti puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi enda teise vanglasse ümberpaigutamiseks. Kohus leiab, et S. Jastrebovi kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.