) § 58 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Vangla esindajad on viidanud
– asjade loetelule, mille kohaselt on keelatud vanglas kinnipeetaval omada fotoaparaati ning seetõttu ei ole kinnipeetaval lubatud ka fotografeerimine. Antud juhul ei olnud tegemist fotoaparaadi võetusega, vaid kahe pildi võetusega. Samas ei ole tõendatud, et kahe pildi ühel A5 suurusel lehel, mis võeti kaebajalt ära läbiotsimise käigus, oleks tehtud kaebaja poolt vanglas. Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu 24.01.2005.a. otsusele haldusasjas nr 3-374/04, milles on asutud seisukohale, et vastavalt
lg 1 on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures isiklikke asju, mis on vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud. Samuti võib kinnipeetav omada fotosid (
lg 5) mõistlikus koguses, kuid ei ole sätestatud, mida need fotod peaksid kajastama. Samuti ei ole sätestatud, et kinnipeetav ei võiks omada fotosid teistest kinnipeetavatest (sõpradest) või vangla ruumidest. Kuna fotod on kinnipeetavatel vanglas lubatud ning pole sätestatud, mida need fotod peaksid või võiksid kajastada, ei pidanud kohus vajalikuks fotosid välja nõuda ning vaatlust teha nende selekteerimiseks. Vangla ametnike poolt ära võetud fotosid ei saa lugeda keelatud esemeks Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 2 mõistes, mis läbiotsimise käigus tulnuks ära võtta. Fotod ei ole fototarbed
Kohus asus ülalviidatud asjas seisukohale, et 30.04.2004.a. kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud fotod tuleb tagastada, kuna fotode äravõtmise tunnistas kohus eeltoodu põhjal õigusvastaseks. Kuna temale on teadmata Tallinna Vangla samasisulise otsuse asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata otsuse põhjendatust, on otsus motiveerimata ning ebaseaduslik ka motiveerimatuse põhjendusel. Tallinna Vangla toimingud on vastuolulised, ebaselged ja kontrollimatud. Kaebaja ei ole veendunud, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt kuna ei ole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Tallinna Vangla on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mitte kasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on võimalik otsustamisel kaaluda. Kaebaja palub ettekirjutust piltide tagastamise kohta. Kohtuistungil 24.04.07.a. selgitas kaebaja, et ta sai fotost tehtud prinditud trüki R. K.lt, kes saatis selle temale kas Pärnu või Tartu vanglast aastatel 2004-2005.a. Foto oli tehtud siis, kui vanglast tehti TV saateid ning ajakirjanik kokkuleppel vangla administratsiooniga tõi K.le 2 videoülesvõtted ning hiljem sai K. õiguse ja võimaluse teha materjalist koopia paberkandjale. Kaebaja oli Murru vanglas ning kui saadetis tuli postiga, siis kontrolliti see vangla töötajate poolt ning ametnikud seda ümbriku seest ära ei võtnud. Selliselt sattus asi tema kätte ning asus dokumentide mapi vahel. Kuni asja äravõtmiseni oli mitmeid läbiotsimisi ning seda ei ole varem ära võetud. Läbiotsimisel, mis viidi läbi 20.09.06.a., oli asi ära võetud ning koostati akt, kuid sealt ei selgu, miks asi määrati hävitamisele. Ta esitas koheselt oma seisukoha asja hävitamise kohta ning märkis aktile, et ta ei nõustu asja hävitamisega. Ta üritas esitada ka vaide, kuid selle saatus jäi ebaselgeks mille tõttu esitas ta pöördumise vanglale ja see jäeti vastuseta. Esimese taotluse kirjutas 01.10.06.a. direktori nimele. Ta kordas taotlust ja sai vastuse 30.11.06.a. ning vangla vastas, et ta ei tagasta asja. Põhjuseks toodi väide, et foto on tehtud vanglas ning keelatud ese. Täiendavalt selgitati, et kinnipeetava käes ei tohi olla kinnipidamiskohas tehtud fotot teisest kinnipeetavast julgeolekukaalutlustel. Fotol olid jäädvustatud R.K., kaebaja ja A. A.. Seejärel ta pöördus kohtusse, kuivõrd midagi ei muutunud. R.K. ei ole esitanud protesti, et kaebajal on selline foto, ka mitte A.A., seega ei ole nendel isikutel midagi selle vastu, et kaebajal on nende fotost prinditrükk. Asja arutamise käigus uuris kohus värviprinteri kasutamise võimalusi ning videosalvestiste olemasolu ning sattumist vanglasse. R.K. saatis kohtule seletuse 09.05.07.a. ja kinnitas, et temast ja kinnipeetavatest tehti Patarei vanglas videofilm aastatel 1999-2002 vähemalt 4 korral. Videod anti üle administratsiooni loal ja tema tegi koopiad CD-dele ja arvutisse. Pärnu vanglas ostis vangla poest direktori loal värviprinteri ning teostas prinditöö ning saatis R.V.ule Murru Vanglasse 2005.a. Pärnu Vangla direktori käskkirjast nr 80 07.07.05.a. nähtub, et R.K.le oli lubatud kasutamiseks printer Canon K102441. 21.05.07.a. Tallinna vangla teatab kohtule, et R.K. isiklike asjade hulgas on märgitud printer. 24.05.07.a. teatas Tallinna vangla, et 22.05.07.a. oli kontrollitud R.K. juuresolekul isiklikke asju ja sülearvutis olid fotofailid. Kahel arvutisse salvestatud fotol kujutatu on sarnane visuaalsel vaatlusel printeritrükil olevate fotodega, mis R.V.ult 20.09.06.a. läbiotsimisel ära oli võetud. Vaatlus kinnitati ametnike poolt aktiga ja kohtule on esitatud vastav akt 22.05.07.a. (tlk 81). Kohus ei pidanud R.K. ülekuulamist istungil vajalikuks, kuna kirjalikke tõendeid oli piisavalt ning vastustaja muutis oma seisukohti. 06.06.07.a. nõudis kaebaja asja menetluse jätkamist suulisel istungil ega nõustunud kirjaliku menetlusega. 23.07.07.a. esitas vastustaja kirjaliku seisukoha, mille kohaselt 20.09.06.a. kambris nr 404 toimunud läbiotsimisel leiti A5 suurusel lehel 2 prinditrükis fotot, mille võttis ära R.Kerner ning Reino Roos, nad koostasid ka võetuse akti. Kaebaja taotles neid tagasi viidates Tartu HK lahendile, kuid see lahend ei läbinud edasikaebamisel kohtulikku kontrolli II astmes, st fotode äravõtmise osas, kuna sellele otsuse osale R.K. kaebust ei esitanud. Vastustaja seab kahtluse alla I astmes tehtud kohtu järeldused. Pealegi ei ole lahendile viitamine asjakohane selgitus, kuidas kaebaja sai endale prinditud lehe. Vastustaja leiab käesolevas asjas, et arvestada tuleb
lg 5 kõrval ka § 57 nõudeid ning Tallinna Vangla Kodukorra p 13.1.10 sätteid, mille kohaselt on keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutada anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, neid ei tohi ka laenata, teistelt omandada. Seega ka lubatud ese võib olla teatud tingimustel keelatud esemeks. Vangla ametnikud lähtusid kehtivast regulatsioonist ja eeldades, et fotografeerimine ei ole kinnipeetava poolt vanglas lubatud tegevuseks, ei saanud kinnipeetavatel tekkida ka vanglas tehtud fotosid. Kaebaja vaevus selgitama fotode päritolu ja prinditrüki asjaolusid alles asja lahendamisel kohtus 24.04.07.a., kuid 25.01.07.a. kaebuses ta ei olnud neid asjaolusid märkinud. Ka ei olnud ta oma taotlustes direktorile märkinud, kuidas sattus tema kätte prinditrükk. Kohus kontrollis ka 3 R.K. vahendusel asjaolusid, vangla sai kontrollida saadud teavet ning versioon, mille esitas kaebaja, osutus õigeks. Tallinna vangla tagastas asja ning kohustamisnõude alus langeb ära. Tallinna vangla jäi seisukohale, et asja äravõtmine oli siiski õiguspärane, kuivõrd
lg 2 kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale. Vanglal oli põhjendatud kahtlus, et ese ei ole vanglas lubatud asi ja kahtluse korral saab selle ära võtta. Kaebaja ei tõendanud direktori poole pöördumisel, mil viisil ta oli asja saanud, kuid vanglal puudus võimalus teostada sellist uuringut, kuivõrd kaebaja ei andnud teavet, mis oleks sellise uurimise võimaldanud. Vangla käsitles asja põhjendatult äravõtmise hetkel keelatud esemena ning vangla vaidlustatud toiming- asja äravõtmine- oli õiguspärane.
lg 1 kohaselt korraldab vangla eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab kulud. Kuna võetud asja ei hävitatud, siis on see tagastatud R.V.ule 20.07.07.a. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule kinnituse, et ta sai äravõetud asja kätte, vastavalt on vormistatud kirjalik kinnitus ja see asub kohtutoimikus tlk 109. Muutunud asjaoludel kaebaja muutis nõuet ning loobus kohustamisnõudest 24.08.07.a. ja ta leiab, et asja äravõtmine oli õigusvastane ning seadusega ei ole kooskõlas asja kinnipidamine, kui kontrolli sisuliselt enam ei järgnenud; tal on preventiivne huvi asja äravõtmisega seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamisel, kuivõrd soovib, et tulevikus vangla enam niimoodi ei talitaks. KAEBAJA LÕPLIK SEISUKOHT: Ta ei nõustu vangla seisukohaga, mis puudutab Tartu HK viidatud otsust. Teda ei ole kunagi tabatud keelatud tegevuselt, so fotografeerimiselt. Seadus ei kohusta teda tõendama fotode suhtes selle saamist, vaid seaduses on selgelt öeldud, et vanglas võivad olla kinnipeetaval fotod. Seadus ei ütle, mis nendel võib olla kajastatud. Tallinna vangla on asunud seadust väänama. Kaebajale jääb arusaamtuks, missugust kontrollimist peale asja äravõtmist teostas vangla, kui äravõtmise aktis on koheselt kirjutatud, et äravõetud asi kuulub hävitamisele. Fotode trüki tagastamisega tunnistab vangla sisuliselt äravõtmise õigusvastasust. Leiab, et õigusvastane oli nii asja äravõtmine kui ka selle kinnipidamine ning mittetagastamisele asumine. VASTUSTAJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta ka muudetud nõudega kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. R.V. on eluaegse vanglakaristusega karistatud kinnipeetav, kelle suhtes kaebuses näidatud ajal (20.09.2006.a.) oli tõkendina kohaldatud vahistamist. Ida-Viru Maakohtu 14.05.1997.a. otsuse nr 1-125/97 alusel (jõustunud 13.01.1998.a.) kannab R.V. eluaegset vanglakaristust. R.V. vahistati 06.09.2006.a. Harju Maakohtu määrusega (kriminaalasi nr 06730000233) kahtlustatavana KarS § 114 p 4 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Murru Vanglas. 01.02.2007.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega samas kriminaalasjas vabastati R.V. tema suhtes kohaldatud eelvangistusrežiimilt. Kaebuses märgitud toimingu ajal 20.09.2006.a. viibis R.V. Tallinna Vanglas. 20.09.2006.a. toimus kambris 404, kus viibis kaebaja R.V., läbiotsimine, mille käigus leiti ühel A5 suurusel 4 lehel printeritrükis 2 fotot. Fotol oli jäädvustatud kinnipidamisasutuse kamber koos selles viibivate kinnipeetavatega. Fotod võeti ära ja koostati läbiotsimise akt leitud esemete kohta.
lg 5 kohaselt võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Sättest ilmneb, et üldiselt on fotod kinnipidamisasutuses lubatud. Samas tuleb arvestada teisi vangla sisekorraeeskirja sätteid.
kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Ilmneb kinnipeetavale vanglas asjade lubamisel õiguspärasuse ja kontrollitavuse põhimõte. Seda põhimõtet täiendab ka Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10, mille kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Nimetatud sätetest ilmneb, et ka lubatud ese võib olla vanglas keelatud, kui see ei ole saadud õiguspärasel teel. Fotosid võib kinnipeetav saada ka posti teel. VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Samas ei ole nimetatud õigus kinnipeetava puhul piiramatu. VangS § 29 reguleerib kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavate kirjade kontrollimist. VangS § 29 lg 3 punktide 1 ja 3 kohaselt võib vangla direktor kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras jätta kirja ära saatmata, kui: 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke. Vahistatu puhul reguleerib kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist VangS § 97 lg 1. Sarnaselt kinnipeetavaga kontrollitakse ka vahistatule saadetud ja tema poolt saadetavaid kirju, mis avatakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kaebaja asjade hulgast äravõetud fotodel oli jäädvustatud kinnipidamisasutuse kamber ja selles viibivad kinnipeetavad.
Fotografeerimist võimaldavad tehnilised vahendid (nt fotoaparaadid, mobiiltelefon) ei ole kinnipeetavale vanglas lubatud. Seega ei ole kinnipeetavatele lubatud ka vanglas pildistamine ning ebaseaduslikul teel tehtud fotod kuuluvad äravõtmisele. Tallinna Vangla ametnikud ei tuvastanud, millisel viisil on R.V. vaidlusaluse asja saanud. Juhul, kui oleks tuvastatud, et ta on need fotod laenanud või seadusevastaselt kinnipidamiskohas ise pildistanud, oleks talle määratud distsiplinaarkaristus. Kuna asja õiguspärase tegevuse tulemusena ei oleks tohtinud olemas olla, võeti asi ära. Vanglale on VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimisel seatud eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitse. Kinnipeetava suunamisega õiguskuulekale käitumisele ei haaku ebaseadusliku päritoluga fotode jätkuv lubamine, kui need avastatakse. Seega leidmisel ei oleks saanud asja kinnipeetavale jätta, kuivõrd ta ei avaldanud neid asjaolusid vanglale, mis ta avaldas kohtule. Kui asjaolud muutusid ning äravõetud asja sai tagastada, siis seda ka tehti. Eeltoodud põhjendustel ja kirjalikult esitatud seisukohtadest lähtudes oli Tallinna Vangla tegevus fotode äravõtmisel ning sellele järgnevalt kontrollimisel või kaebajale vastuste andmisel õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD 5 Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 1) Vaidlust ei ole küsimuses, et 20.09.2006.a. viibis R.V. Tallinna Vanglas ja 20.09.2006.a. toimus kambris 404, kus viibis kaebaja R.V., läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti kaebaja kambrist ühel A5 suurusel lehel värviline printeritrükk 2 ühesugusest fotost. 20.09.06.a. koostati ka läbiotsimise akt leitud esemete kohta (tlk 33). Pildil oli vastustaja vastulause kohaselt jäädvustatud kinnipidamisasutuse kamber koos selles viibivate kinnipeetavatega. Läbiotsimise aktist nähtub aga, et leiti ja võeti ära värviline väljaprint kinnipidamisasutuses tehtud fotost, kus on kujutatud kinnipeetavad mängimas lauamänge; pilte 2 tk ühel A-5 suurusele lehel. Tehti ettepanek selle hävitamiseks, mille kohta R.V. märkis, et ta ei ole sellega nõus. 2) Kohus nõustub seisukohtadega, mille kohaselt
lg 5 tulenevalt võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Seega on üldjuhul fotod kinnipidamisasutuses lubatud.
kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ka lubatud ese võib olla vanglas keelatud, kui see ei ole saadud õiguspärasel teel. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et fotosid võib kinnipeetav saada posti teel. VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Nõustuda tuleb ka sellega, et nimetatud õigus kinnipeetava puhul ei ole piiramatu. VangS § 29 reguleerib kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavate kirjade kontrollimist. VangS § 29 lg 3 punktide 1 ja 3 kohaselt võib vangla direktor kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras jätta kirja ära saatmata juhtudel kui 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke. Vahistatu puhul reguleerib kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist VangS § 97 lg 1. Seega kontrollitakse nii vahistatu kui ka kinnipeetava saadetisi. Kaebaja asjade hulgast ei võetud seega mitte ära foto, vaid sellest tehtud värviline väljaprint ja seda kinnitab läbiotsimise akt ning ka asja arutamisel nõustusid menetlusosalised, et äravõetud lehte on õigem nimetada värviliseks väljaprindiks ehk pildiks.
Fotografeerimist võimaldavad tehnilised vahendid (nt fotoaparaadid, mobiiltelefon) ei ole kinnipeetavale vanglas lubatud. Seega ei teki kinnipeetaval võimalust fotografeerida, kuna ta ei tohi kasutada fotoaparaati ning pildistamine fotoaparaadita on võimatu. Ka ei tohi kinnipeetav omada mobiiltelefoni, mille kaasaegsed mudelid võimaldavad fotografeerimise ehk seega ei ole lubatud ka märgitud teel foto tegemine. Kui fotografeerimine kinnipeetava poolt ei ole lubatud tegevus, siis juhul, kui tehakse kinnipeatava poolt selline foto, ei saa see olla lubatud fotoks ehk esemeks. Ükski kinnipeetav ei tohi ebaseaduslikul teel tehtud fotot ka edasi anda ja selline foto kui on sattunud käibesse, tuleb ära võtta. Kohus leiab, et samad põhimõtted kehtivad ka väljaprindi 6 kohta, kuna kinnipeetav ei saa ise printida ning prinditud asja ei saa samuti vangla siseselt üks kinnipeetav teisele üle anda. Neid prinditrükke ei tohiks ka saata vanglast välja ja seejärel vanglasse. Kui pildil on kujutatud kinnipeetavad vanglas, siis saab järeldada, et fotografeeriti vanglas. Sellise foto või sellest prindi väljatrüki tegemine selle ringlusse lubamine ei ole võimalik, kui selleks puudub vangla luba. Kaebaja ei olnud esitanud tõendit, et vangla ametnike abil või loal oli antud juhul fotografeeritud ja sellele järgnevalt teostatud printeri kaudu väljatrükk. Kuid kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et temale ei antud võimalust asjade kontrollimisel ning äravõtmisel esitada oma seletusi ja versiooni. Vastustaja märkis, et Tallinna Vangla ametnikud ei tuvastanud, millisel viisil on R.V. vaidlusalused fotod saanud. Kohus nõustub, et kaebaja ei märkinud aktis, kuidas ta selle väljatrüki soetas ja millal, vaid ta märkis üksnes, et ta ei nõustu nende hävitamisega. Kaebajal oli võimalus koheselt selgitada, miks ta ei nõustu asja äravõtmisega ja kuidas ta selle soetas. Ka kaebuses ei märkinud kaebaja neid asjaolusid. Samas selgitab kaebaja seesugust käitumist asjaolu, et ta ei teadnud koheselt põhjust, miks võeti asi ära ning et järgnevalt kontrolli asja saamise või seaduslikkuse suhtes ei hakata teostama. Kaebaja teadis, et seadus ei keela kinnipeetaval omada fotosid ning omakorda ähmastas tema teadmisi vangla poolt antud selgitus, et kinnipeetavatest ei tohiks teha fotosid julgeolekukaalutlustel. Vastavale selgitusele asja kohtuliku arutamise käigus vastustaja lõppastmes enam ei viidanud. Õigeks loeb kohus vastustaja järelduse, et kui kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatel fotografeerimine lubatud, ei oleks tohtinud neid fotosid või fotodest tehtud prinditrükki kinnipidamisasutusest ka välja saata ning seejärel saata tagasi väljaprindina vanglasse, so asja liikumine ühelt kinnipeetavalt teisele kinnipeetavale. Kohus nõustub ka seisukohaga, et tõendamiskoormus asjaolude osas langes kaebajale, kui ta esitas kohtukaebuse, kuid ei nõustu, et vangla ise ei saanud välja selgitada, missugusel viisil jõudis asi kaebajani. Kohtukaebuse tõendamiskoormuse sätted HKMS § -ist 15 lg 3 ei laienenud vastustaja tegevusele. Kui vastustaja pidas vajalikuks asi ära võtta, siis lasus tal ka kohustus välja selgitada, miks ta asja ära võttis ning kuidas kaebaja on selle saanud ning neid tegevusi ei reguleeri HKMS § 15 lg 3 sätted. Vastustaja eksib ka väites, et kaebaja taotles soodustust ja selle tõttu tal tuli esitada oma põhistus. Kohus nõustub, et soodustuse saamisel tuleb esitada taotlejal oma põhistus, kuid ka sellisel juhul ei saa jätta taotlust rahuldamata, kui isik ise ei oska põhistusi esitada. Antud juhul ei ole aga kaebaja taotlenud soodustust või luba asja omamiseks. Lähtudes vastustaja seletusest järeldub, et vangla võttis asja ära kontrollimiseks. Seega pidi järgnema kontrollialane tegevus, sh kaebajalt asjakohase seletuse võtmine ja saamine. Vastustaja ei teostanud asja äravõtmise järgselt kontrollimist, vaid oli sisuliselt tegevusetu, kuna kohtule ei esitatud tõendeid, et vastustaja järgnevalt tegutses, võttis seletusi või küsis kaebaja versiooni. Kui vastustaja oleks vaevunud uurima, kuidas kaebaja sai asja, oleks selgunud kaebaja versioon nii nagu see selgus kohtus, kui kohus küsitles kaebajat. Käesoleval ajal ei ole õige oletada, kas kaebaja oleks oma versiooni vanglale esitanud või mitte. Kohus möönab, et kaebaja on pealiskaudne ning kohati pahatahtlikult üleolev selgituste andmisel kohtuistungitel, kui temalt küsida kaebuse asjaolude kohta, koostada tuleb mitmeid kirjalikke määrusi ning esitada korduvalt samu nõudeid, et kaebaja kirjeldaks asjaolusid, kuid see ei anna tõsikindlaid teadmisi, et ta oleks jätnud versiooni esitamata, kui vanglas oleks asutud uurima, kuidas ta sai asja oma kätte. Kohtule ei ole vastustaja esitanud ühtegi dokumenti või väidet sellest, et kaebajalt küsiti asja päritolu enne selle äravõtmist või siis peale selle äravõtmist, st eesmärgistatud tegevus puudub. Läbiotsimise aktis tlk 33 nähtub, et seal kirjeldatakse äravõetud väljaprinti ning vastab ka tõele, et märgitakse lakooniliselt, et leitud ese kuulub hävitamisele. R.V. oskas vaid märkida, et ta ei ole hävitamisega nõus ning põhjendada, miks asi ei pruugi olla keelatud asi, sh viidata Tartu HK lahendile. 7 Kohus selgitab kaebajale, et läbiotsimisel võib ära võtta asju, sh fotosid, kui nende arv ei vasta lubatud fotode arvule kambris, kuna kambris võib olla
Vangla on selgitanud, kuidas kinnipeetaval on keelatud fotograafeerimine ning selle keelu kaudu on õige samuti põhjendada, miks teatud juhtudel vanglas üldiselt lubatud foto võib osutuda keelatud asjaks. Julgeoleku kaalutlus fotode sisu osas (vanglamiljöö fotografeerimise keelust) langes ära, kuivõrd vastustaja sellele enam ei toetu. Kohus saab siit järeldada, et asja võetus aktiga ei olnud seadusevastane, kuna tekkis põhjendatud kahtlus, kas asi on kaebaja valduses õiguspäraselt. Seega kontrollimaks asjaolusid, ei pidanud asja jätma kaebaja juurde ning mõistlik oli teostada võetus selleks, et läbi viia kontroll. Kuigi asi oli kaebajal väidetavalt varasemast ajast ning läbiotsimistel ei olnud seda keegi ära võtnud, ei anna see alust nõuda, et asja avastamisel jätkuvalt kahtluse korral asja seaduslikus omamises, ei saanud seda kontrollimise eesmärgil ära võtta. R.V. väidab, et see oli dokumentide mapis, mis võib kaudselt selgitada, et dokumentide hulgast ei pruugitud seda asja varem märgata. Samas ei nõustu kohus vastustajaga, et edasi võis vangla olla tegevusetu ning mitte selgitada välja asja päritolu ja selle omamise seaduslikkust. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et vangla ametnikud peaksid piirduma kahtluse tekkimisel asja seaduslikkuses selle äravõtmisega ning hävitamisega. Vangla leiab sisuliselt ka ise, et üldjuhul on foto vanglas lubatud asi, sh ka lubatud fotost tehtud prinditrükk. Seega lasus vastustajal koormis teha kindlaks, kas antud juhul on tegemist keelatud asjaga ning kui kontrollimisel oleks selgunud, et tegemist ei ole keelatud asjaga, siis oleks tulnud see asi tagastada nii, et tagastamiseks ei peaks algatama kohtuvaidlust. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus kaebuse osaliselt, st et kohus peab põhjendatuks asja kontrollimiseks äravõtmist, kuid ei loe õiguspäraseks kogu tegevust, mis on seotud asja äravõtmisega ning kaebaja taotluse lahendamisega asja tagastamisel. Vastustaja oleks pidanud teostama kontrolli, et välja selgitada, kas asi kuulub lubatud või keelatud asjade hulka ning kas see tuleb tagastada või mitte. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja sisuliselt on tunnistanud asja tagastamisega kogu tegevuse õigusvastasust. Kohtuasja arutamisel kaebaja sisuliselt soovis arutada vastustaja kogu tegevust, mis on seotud asja äravõtmisega ning järgnevalt tema taotluste lahendamisega. Seega kohus kinnitab veendumust, et kinnipeetavale ei saa jätkuvalt lubada kasutada asja, mis on käibes keelatud esemena, eeltoodud tõttu oli Tallinna Vangla tegevus kahtluse olemasolul asja äravõtmisel õiguspärane, kuid vangla jättis edaspidiselt kontrolli teostamata ning hoidis asja enda juures ning oleks pidanud täitma aktis märgitud hävitamise. Kohus leiab, et järgnev tegevus ei olnud kooskõlas kontrolli teostamise põhimõttega, eriti arvestades, et vanglal puudus tõsikindel teadmine, et just nimelt see asi on kinnipeetavale antud juhul keelatud asi. Ära võib võtta hävitamise eesmärgil keelatud asja. Vastavad õiguslikud alused on esile toonud vastustaja õigesti, kuid on neid kasutanud ekslikult vääralt. Kohus tunnustab kaebaja õigust preventiivsele huvile ja ei saa välistada sellise huvi olemasolu. 3) Lõpetada menetlus kohustamisnõudes - tagastada kaebajale äravõetud asi- HKMS § 24 lg 4 alusel. Menetluse lõpetatud osas ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega. Menetluse lõpetamisele on õigus esitada kaebus 30 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest (käesolevalt teatavakstegemisest otsusega). 4) Vastustaja kohtukulu nõuet ei esitanud; kaebuse esitaja oli kohtukulude tasumisest vabastatud maksujõuetuks tunnistamise tõttu I astmes. Karin Kalmiste 8 Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.