← Eesti

2-05-22779/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.05.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-22779 (endine nr 2/31-27262/05) Kohtuasi V B hagi J B vastu väljatõstmiseks ja 10 000 krooni väljamõistmiseks Hageja: V B (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised Kostja: J B (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista J B 10 000 (kümme tuhat) krooni V B kasuks.
  3. Jätta rahuldamata V B hagi J B vastu kostja väljatõstmiseks korterist xxx Kohtukulude jaotus
  4. Välja mõista J B menetluskulu 1200.- (üks tuhat kakssada) krooni V B kasuks.
  5. Välja mõista J B menetluskulu 62,50 (kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
  6. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
  7. Hagiavalduse kohaselt kuulub V B korteriomand asukohaga xxx. Alates
  8. aastast elab nimetatud korteris koos hagejaga tema poeg J B. Kõik korteriga seotud kulud tasub hageja, kostja korteri kommunaalteenuste tasumisest osa ei võta, korterit vabatahtlikult ei vabasta.
  9. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja tõsta kostja hageja omandis olevast eluruumist aadressil Xxx ja välja mõista kostjalt pool hageja poolt tasutud korteri kommunaalteenuste kulutustest perioodi 01.03.2004-15.12.2005 eest, s o 10 000 krooni. Vastuses kostja vastusele kinnitab hageja, et kompromissi sõlmimine käesolevas asjas ei ole võimalik, kuna kostjale on hageja pangaarve teada ning kostja ei soovi hagejale korteri kulutuste eest tasuda. Hageja palub tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 760 krooni ja õigusabikulus summas 800 krooni.
  10. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – korteri ostumüügilepingu koopiaga, kinnistusosakonna väljavõttega ja pangaväljavõtetega kommunaalteenuste tasumise kohta perioodil 01.03.2004-15.12.
  11. Kostja seisukoht
  12. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja soovib jääda elama hageja elukohta ning on nõus hagejale tasuma võlgnevuse 10 000 krooni. Samuti on kostja nõus tasuma hagejale pool korteri üürist. Kohtukulud palub kostja jaotada poolte vahel võrdselt. Kostja asja läbivaatamist kohtuistungil ei soovi ja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuotsuse põhjendused
  13. Kohus tegi
  14. aprillil 2006.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
  15. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osas, milles hageja kostja nõuet tunnistab, s.o. kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 271 ja 292 alusel üür ja kõrvalkulud summas 10.000.- krooni. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutab hagejale kuuluvat korteriomandit Tallinnas, asukohaga Xxx üürnikuna. Hageja omandiõigust korterile kinnitab kinnistusosakonna väljavõte.
  16. Kohus on aga seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostja eluruumist väljatõstmist AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja palub kostja eluruumist välja tõsta põhjusel nagu kasutaks hageja eluruumi õigusliku aluseta. Kohus leiab, et hageja enda hagiavalduses toodud väited, et kostja võlgneb talle korteriüüri, kinnitavad, et kostja ei kasuta korterit õigusliku aluseta, vaid üürnikuna. Seetõttu ei ole hagi kostja tema väljatõstmiseks hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaoludel põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. .
  17. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda, kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 500 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. . Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 62,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.