Obsah (7)

§ 468§ 633§ 632§ 64§ 48§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg j akoht Tsiviilasja number Tsiviilasi 27.02.2006.a., T

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1345,00 krooni elatist poolte tütre ES (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks. Kostjale on edastatud hagimaterjalid 10.01.2006.a., mida tõendab toimikus väljastusteade. Kohus palus kostjal kirjalik vastus esitada 20.01.2006.a. Kostja ei ole kohtu nõuet nõutud tähtpäevaks ega käesoleva ajani täitnud. Kohtu põhjendused PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a. on kuupalga alammäär 3000 krooni).

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga § 64 lg 1 tuleb hageja riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista.

§ 64

lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 48

lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, seega tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon.

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 149lg 3 enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid.

Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik