Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled on loobunud edasikaebe õigusest.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles nad on kompromisslepingus ka kokku leppinud. Kui kostjad vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. xxx OÜ on tasunud 07.12.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise 2 eest riigilõivu 258 krooni (maksekorralduse nr 3274) ja hagiavalduselt 19.03.2008 summas 1 492 krooni (selgitusega „täiendav riigilõiv hagilt xxx vastu tsiviilasjas nr 2-07-51135). Pool tasutud riigilõivust, s.o 875 krooni, kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.