2-05-23010/1

Tsiviilasi nr.2-05-23010/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 11.mai 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi KÜhagi NL vastu 20 542.65 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises. hageja KÜ, reg. XXX, asub XXX, kohtuistungil osales seadusjärgne esindaja Raissa Donnik kostja NL, i.k. XXX, elab XXX, istungil osales isiklikult asjaolud Hageja tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, Sõle 19 asuva kinnistu korteriomandite mõtteliste osade majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine samuti teenuste osutamine oma liikmetele seoses korteriomandite reaalosa kasutamisega. Hageja on mittetulundusühingute registrisse kantud 31.jaanuaril 2003. Kostjale kuulub XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks olevast ehitisest omandina XXX mõtteline osa ning reaalosana korter nr. 14 (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr. XXX). Kostja on KÜ liige. 1.augustil 2003 on OÜA andnud korteriühistule XXX üle Tallinnas, XXX asuva elamu haldamise ja majandamise. hageja nõue Hageja nõuab kostjalt 20 542.65 krooni, s.h. 19 562.60 krooni osutatud teenuste eest ja 980.05 krooni viivisena. Hageja väidab, et kostja on jätnud talle esitatud arved osaliselt maksmata. Hageja väidab, et 1) omandas OÜA nõude kostja vastu summas 6090.65 krooni; 2) kostja võlgneb hagejale viimase poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest 13 471.90 krooni; 3) kostja peab tasuma viivist (980.00) kuna on hoolimata selgitustest ja hoiatustest tasunud aastate kestel arveid ebaregulaarselt ning osaliselt. Võlgnevus on kohtumenetluse ajal kasvanud. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) hageja pole tõendanud nõudeõiguse omandamist OÜA; väidetavast nõude loovutamisest pole kostjat teavitatud. Võlg OÜA ees ei ole tõendatud; 2) hageja ei ole esitanud selget nõude arvestust; esitatud tõenditest ei nähtu, milliste teenuste eest kostjalt tasu nõutakse. Kostja on hageja esitatud põhjendamatud arved vaidlustanud; arve 1800 krooni tasumiseks on põhjendamatu; 3) viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna pooltel oli vaidlus teenuse osutamise üle; hageja ei ole kostja pretensioonidele vastanud; arusaamatu on viivise arvutamine. kohtu tuvastatud asjaolud ja hinnang Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on liikmelisusel põhinev suhe. Hageja väidab, et kostja on osaliselt jätnud täitmata korteriühistuseadusest tuleneva maksekohustuse. Korteriühistuseaduse § 151 järgi on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja nõuab kostjalt ühistu poolt osundatud ja vahendatud teenuste eest 13 471.90 (9 841.13+3 630.82) krooni. Kostja möönis kohtus, et tal on makseraskustest tingitud võlg hageja ees, kuid võlg on väiksem kui hagis märgitud. Täpset võla suurust kostja ei nimetanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja kinnitas kohtus, et on hageja arved kätte saanud ning nende põhjendatust ei vaidlusta. Kostja seadis kahtluse alla prügiteenuse arve 1800 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue 1800 krooni tasumiseks on seotud kostja prügi koristamiseks tellitud teenusega; seega on tasunõude suunamine kostja vastu põhjendatud. Hageja on nõude esitamisel lähtunud kostjale esitatud arvetest ja kostjalt laekunud maksetest. Hageja on 15.märtsi 2006 seisuga osutanud kostjale teenuseid ja esitanud arveid kogusummas 23 524.43 krooni eest, millest kostja on tasunud 10 052.53 krooni. Kostja ei ole esitanud maksedokumente, mis hageja arvestuse õigsuse kummutaks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue kostjalt 13 471.95 krooni väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Korteriühistu üldkoosoleku 30.septembri 2004 otsusega on tõendatud hagejal viivise nõudeõigus. Üldkoosoleku otsuse kohaselt arvestatakse võlglastele viivist alates kolmandast kuust 0,07% ulatuses tasumata maksete summast. Vaidlust ei ole selles, et kostja võlgnevus on kujunenud aastate kestel; kostja on olnud maksetega viivituses ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Hagejale kuulub üldkoosoleku otsuse alusel viivise nõudeõigus; kostja otsust vaidlustanud ei ole. Viivise nõue summas 980.05 krooni ei ole kostja poolset kohustuse rikkumist arvestades ülemäärane ning tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt 6 090.65 krooni põhjendusega, et kostja võlgnes selle summa osaühingule Annamari. Kostja seadis kahtluse alla hagejal nõudeõiguse olemasolu ja võla suuruse. 1.augusti 2003 elamu haldamise ja majandamise üleandmise aktiga on tõendatud, et elamu korteriomanikel oli üleandja, s.o. OÜA ees võlgnevus. Võlgnevus on tasutud vastuvõtja poolt nõuete osalise tasaarvestamisega. Võlaõigusseaduse § 1041 järgi on isikul, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks kohustatud, õigus nõuda isikult, kelle kohustuse ta täitis, kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Korteriomanike kohustuse täitmisega omandas hageja nõudeõiguse korteriomanike vastu. Hageja on korteriomanike võlgade tasumisega omandanud seadusest tuleneva nõudeõiguse; seega pole asjakohased kostja väited nõude loovutamise tõendatusest ja sellest kostjale teatamisest. Hageja nõue on põhjendatud, kuivõrd kostja vabanes kohustusest OÜA ees. Võla suurus on tõendatud OÜA andmete väljatrükiga ja hageja tõendiga. Kostjale on ajavahemikus 29.jaanuarist 2001 kuni 18.augustini 2003 osutatud teenuseid ja esitatud arveid kogusummas 14 550.28 krooni, millest kostja on tasunud 8 459.63 krooni. Seega on 6 090.65 krooni tasumata. Hageja on 21.detsembri 2005 ja 17.aprilli 2006 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 650 (1400+250) krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest 1 003 krooni. Hageja kohtukulud tuleb jätta kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 alusel kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st TsMS §-st 230; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 5; AÕS §-st 75 ja KüS §-st 151 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista NL’lt KÜ kasuks välja 23 195.65 (kakskümmend kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) krooni, s.h. 20 542.65 krooni kohustuse täitmiseks ja 2 653.00 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik