Obsah (6)

§ 274§ 231§ 173§ 174§ 191§ 194

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3178 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 125 863,50 krooni s

) sätteid.

§ 274

mõtte kohaselt on ka enne 01.07.2002.a sõlmitud tehingute puhul intresside võtmine lubatud ning kohustuse täitmisega viivitamise korral näeb

§ 231

ette võlgniku kohustuse maksta kokkulepitud viivist.

§ 173

lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning

§ 174kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud.

Kohus jagab kostja seisukohata, et kuivõrd pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt intresside tasumist pärast kokkulepitud laenu lõplikku tagastamise tähtaega 31.12.2004.a. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Laenu kokkulepitud ajaks tagastamata jätmisel kaotas kostja laenatud raha kasutamise aluse ja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ei ole hagejal enam intressi arvestamiseks õiguslikku alust ning alates 01.01.2005.a tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Eeltoodu põhjal saab hageja intressi nõue kuuluda rahuldamisele kuni 31.12.2004.a tehtud arvestuse ulatuses s.t summas 44 000 krooni. Nimetatud osas on kostja ka hageja nõuet tunnistanud. Kostja poolt viiviste väljamõistmisele esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu ning kostjal tuleb tasuda viiviseid 12.01.2000.a kokkulepitud määras. Viivis on

§ 191

järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on laenu tagasimakse kohustust rikkunud ja et selle eest oli laenulepingu p-s 4 ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas (tl 12). Kostja ei ole ka väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (

§ 191lg 3).

Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ei ole vaidluse all. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Arvestades seda, et 12.01.2000.a esialgselt üheks aastaks antud 150 000 krooni suurusest laenust oli 31.12.2004.a veel 75 000 s.t pool tagastamata, ei ole 73 082,50 krooni suurune viivis hageja eeldatava kahjuga võrreldes kohtu hinnangul ülemäära suur ning kohus ei näe seetõttu alust kasutada

§ 194lg 1 järgi antud võimalust viivise vähendamiseks.

Andmeid võlasuhte osaliste varalise olukorra või ühegi muu tähelepanuvääriva huvi arvesse võtmiseks ei ole kohtule esitatud. Hagejapoolse viivisearvestuse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täimisega alates 01.01.2005.a kuni 08.09.2005.a kokku 251 päeva ja võlgneb lepingust tulenevate viivistena kokku 73 082,50 krooni (tl 7). Kostja ei ole hagejapoolse viiviste arvestuse 3 õigsust kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul on kostjapoolne arvestus matemaatiliselt õige ning hageja nõue kostjalt viiviste välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäi. Vastastikku väljamõistetud menetluskulud kuuluvad rahalisel kindlaksmääramisel kattuvas osas tasaarvestamisele. Iko Nõmm kohtunik 4