) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on faktiliselt lõppenud. Hageja ja kostja peavad perekondlike suhete jätkumist võimatuks ega soovi aega leppimiseks. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul on abielu jätkamine võimatu. J K palub hagis A K’elt välja mõista igakuine elatis kummalegi lapsele 5 922 krooni. Vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (
) §-st 60. Vastavalt
Kui vanem ei täida alaealise lapse ülalpidamise kohustust, siis vastavalt
lg 1 mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused. A K on nõus lapsi ülal pidama hageja poolt nõutud summa ulatuses. Pooled lepivad kokku, et igaaastane elatise tõus on 4%. Hageja palub kohtul määrata alaealiste laste elukoht.
kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kostja on nõus, et laste elukohaks on hageja elukoht. Hageja palub kohtul jagada poolte ühisvara. Hagejale teadaolevalt on poolte ühisvara: eluruum asukohaga XXXTallinn väärtusega 1 000 000 krooni, OÜB väärtusega 40 000 krooni, kerghaagis XXX väärtusega 9 000 krooni, kerghaagis XXX ligikaudse väärtusega 7 000 krooni, sõiduauto XXXväärtusega 23 000 krooni, sõiduauto XXXväärtusega 11 000 krooni, haagis XXX väärtusega 10 000 krooni, kohustus OÜ Bees summas 878 778.34 krooni. Hageja palub jätta hageja Auomandisse korter asukohaga XXXTallinnas. Hagejale jääb ka kohustus OÜ Bees.
lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
Kostja on nõus jagama ühisvara hageja poolt pakutud viisil. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohus lahutab poolte abielu ja määrab lastele igakuise elatise 5 922 krooni kummalegi lapsele. Kohus määrab L ja R Ke elukohaks J K’e elukoha. Kohus jätab hageja Auomandisse korteri asukohaga XXXTallinnas ning kohustuse summas 878 778.34 krooni OÜ Bees. Kohus jätab kostja Auomandisse OÜB väärtusega 40 000 krooni, kerghaagise XXX väärtusega 9 000 krooni, kerghaagise XXXväärtusega 7 000 krooni, sõiduauto XXXväärtusega 23 000 krooni, sõiduauto XXXväärtusega 11 000 krooni, haagise XXX väärtusega 10 000 krooni. Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. 3 Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv 2 960 krooni välja mõista kostjalt. TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 5 750 krooni elatise nõudelt riigituludesse. TsMS § 54 lg 1 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 249.10 krooni. TsMS § 61 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabi kulud summas 10 620 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.