ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, 2 3 kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Vastavalt
sätetele võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata.
kohaselt võivad põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning valla – või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD L K esitas kohtule avalduse avaldus hagita menetluses nõudega tuvastada alaealise lapse: A K (isikukood: xxx , sündinud: xxx .a.) põlvnemine 27.mail 2006.a. surnud A S, peale isiku surma põhjusel, et L K ja 27.mail 2006.a. surnud A S elasid faktilistes abielulistes suhetes alates 1991.a.. Avalduse kohaselt, ei soovinud L K ja 27.mail 2006.a. surnud A S kooselu registreerida perekonnaseisuasutuses abieluna just L K, temast tulenevatel psühholoogilistel põhjustel. Nimelt oli L K kartus selle ees, et peale abielu registreerimist kaotab L K iseseisvuse ja muutub sõltuvaks registreeritud abikaasast. Avalduse kohaselt, sündis L K ja 27.mail 2006.a. surnud A S faktilistest abielulistest suhetest alaealine laps A K (isikukood: xxx ). Peale lapse sündi soovis 27.mail 2006.a. surnud A S registreerida ennast perekonnaseisuasutuses lapse isana, kuid jällegi keeldus sellest L K, kes, vastavalt lapse sünniaktile (tl.20), registreeris lapse A K (isikukood: xxx , sündinud: xxx .a.) sünni perekonnaseisuasutuses kui vallaslapse sünni, kellel isa üldse puudub. Avalduse kohaselt selgitas L Ka oma tegevust psühholoogiliste põhjustega – L K kartis jällegi kaotada oma sõltumatust, kui ta registreerib 27.mail 2006.a. surnud A S perekonnaseisuasutuses alaealise, A K (isikukood: xxx , sündinud: xxx), isaks. Avalduse kohaselt osales 27.mail 2006.a. surnud A S alaealise A K (isikukood: xxx ) kasvatamises ja üleval pidamises kogu kooselu vältel vaatamata asjaolule, 3 4 et L K ei soovinud teda ametlikult lapse isaks registreerida. Avalduse kohaselt oli lapse 3 – aastaseks saades (2005.a. lõpus) L K just üle saamas oma hirmudest sõltumatuse kaotamise ees ja oli nõus perekonnaseisuasutuses registreerima 27.mail 2006.a. surnud A S lapse isana, kui 27.mail 2006.a. surnud A S ootamatult haigestus ning suri. Palus avalduse rahuldada ja tuvastada peale 27.mail 2006.a. surnud A S surma alaealise lapse, A K (isikukood: xxx ) põlvnemine 27.mail 2006.a. surnud A S. Menetluse kestel nõudis kohus välja vajalikud perekonnaseisudokumendid, tuvastas 27.mail 2006.a. surnud A S elusolevate sugulaste: ema, A S, ja 27.mail 2006.a. surnud A S lapse eelmisest abielust, I T asukohad. Asjast puudutatud isikutena kaasas kohus käesolevasse menetlusse: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, Ida – Viru Maavalitsuse (Perekonnaseisuosakonna kaudu), 27.mail 2006.a. surnud A S ema – A S ning 27.mail 2006.a. surnud A S lapse eelmisest abielust – I T. Täiendavalt selgitas kohus välja, et SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas säilitatakse parafiinblokki 27.mail 2006.a. surnud A S geneetilise materjaliga. Pärast kõikide asjaolude selgumist määras kohus käesolevas tsiviilasjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA ekspertiisi, selleks, et tuvastada, kellest põlvneb alaealine laps A K (isikukood: xxx). MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, L K, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning tuvastada alaealise lapse A K (isikukood: xxx ) põlvnemine 27.mail 2006.a. surnud A S peale tema surma. L K selgitas kohtule kohtuistungil, et elas 27.mail 2006.a. surnud A S faktilistes abielulistes suhetes kokku 14 – aastat ning neil oli ühine majapidamine. Kooselust 27.mail 2006.a. surnud A S sündis L K alaealine laps, A K (isikukood: xxx ). 2005.a. 27.mail 2006.a. surnud A S haigestus ja suri. Asjast puudutatud isik, A S, palus kohtuistungil 27.mail 2006.a. surnud A S emana avalduse rahuldada. Asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, lepinguline esindaja, J K palus kohtuistungil avalduse rahuldada, kuna põlvnemise tuvastamine on alaealise lapse A K (isikukood: xxx ) huvides. Asjast puudutatud isiku, Ida – Viru Maavalitsus (Perekonnaseisuosakonna kaudu) esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Samuti ei ilmunud kohtuistungile asjast puudutatud isik, I T. Mitteilmunud menetlusosalistel kohtukutsed käes allkirja vastu. Kohtul puudusid andmed menetlusosaliste kohtuistungile mitteilmumise põhjuste kohta, aga samuti ei ole nad taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. I T on isiklikult ära kuulatud varasemal kohtuistungil. 4 5 Kohalviibinud menetlusosalised: L K, A S ja Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, lepinguline esindaja, J K taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma mõjuva põhjuseta mitteilmunud menetlusosalisteta. Kohus rahuldas taotluse. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Fotoärakirjaga 27.mail 2006.a. surnud A S surmatunnistusest (tl.8). Fotoärakirjaga alaealise A K (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.9). Viru Maakohtu määrusega 05.septembrist 2006.a. (tl.10). Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusega nr.1.2-6-735 19.septembrist 2006.a. (tl.15). Kodukülastuse aktiga 15.septembrist 2006.a. (tl.16). Alaealise A K (isikukood: xxx ) sünniaktiga (tl.20), millega kohus luges tõendatuks, et alaealise A K (isikukood: xxx ) sünd registreeriti perekonnaseisuasutuses tema ema, L K, poolt kui vallaslapse sünd. 27.mail 2006.a. surnud A S surmaaktiga (tl.21). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist 27.mail 2006.a. surnud A S andmetega (tl.22-23). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist A S andmetega (tl.24). Viru Maakohtu määrusega 07.detsembrist 2007.a. (tl.25). 28.jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.44-45). Viru Maakohtu Kohtuekspertiisi määrusega 08.veebruarist 2008.a. (tl.46-49). M T poolt 24.veebruaril 2008.a. saadetud e – kirjaga kohtule (tl.60). Viru Maakohtu e – kirjaga 26.veebruarist 2008.a. kohtule (tl.61). L K kirjaliku avaldusega kohtule (tl.76). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist I T andmetega (tl.77-85). 19.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.86-87). Viru Maakohtu päringuga 01.aprillist 2008.a. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskusele (tl.91). Viru Maakohtu määrusega 02.aprillist 2008.a. I T asjast puudutatud isikuna menetlusse kaasamise kohta (tl.92). 07.aprillil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.98). Fotoärakirjadega I T abielutunnistusest, abielulahutuse tõendist ja sünnitunnistusest (tl.99-101). SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla kirjaliku vastusega kohtule 09.aprillist 2008.a. (tl.104), mille kohaselt oli SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla nõus väljastama DNA ekspertiisiks parafiinbloki patsiendi, 27.mail 2006.a. surnud A S, analüüsidega. Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 17.aprillist 2008.a. (tl.105-107). 12.mail 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.121). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr.GE-0291-08/0839 30.maist 2008.a. (tl.124-127), millega kohus luges tõendatuks, et ekspertiisiaktis asus ekspert seisukohale, et 27.mail 2006.a. surnud A S isadus alaealise A K (isikukood: xxx ) suhtes ei ole välistatud ning 27.mail 2006.a. surnud A S saab väga suure tõenäosusega olla alaealise A K (isikukood: xxx ) bioloogiline isa. Tõenäosus, et 27.mail 2006.a. surnud A S on alaealise A K (isikukood: xxx) bioloogiline isa on 99,99996%. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (tl.128), 5 6 millega kohus luges tõendatuks, alaealise A K (isikukood: xxx ) põlvnemise tuvastamiseks 27.mail 2006.a. surnud A S tehtud kohtuekspertiisi maksumus moodustub 5 475.- krooni, milline summa kuulub avaldajalt, L K, väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. 10.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.139-142). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt lahendatakse hagita menetluses järgmised perekonnaasjad: 1) alaealisele isikule eestkostja määramine; 2) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine; 3) lapsendamine; 4) alaealise teovõime laiendamine; 5) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma; 6) nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks; 7) muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega.
kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla – või linnavalitsus. Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti.
kohaselt kuulab kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Kohus võib
lg.1 nimetatud isiku jätta ära kuulamata üksnes juhul, kui isik on kestvalt võimetu seletust andma või kui tema viibimiskoht on teadmata. Kohus küsib arvamust valla – või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja.
kohaselt määrab vajaduse korral kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta.
kohaselt võivad põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning valla – või linnavalitsus. Samuti kuulvad rakendamisele Perekonnaseaduse §42 sätted, mille kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik 6 7 kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtulahendi ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et L K avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine A K (isikukood: xxx ) põlvneb 27.mail 2006.a. surnud A S. Vastavalt DNA – ekspertiisi tulemustele on alaealise A K (isikukood: xxx ) põlvnemise tõenäosus 27.mail 2006.a. surnud A S 99,99996%. Põlvnemine tuvastati Viru Maakohtu poolt peale 27.mail 2006.a. surnud A S surma hagita menetluse korras. See tähendab, et 27.mail 2006.a. surnud A S on alaealise A K (isikukood: xxx ) bioloogiline isa. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna avaldaja, L K, kanda. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista L K välja 5 475.- krooni ekspertiisitasu Eesti Vabariigi kasuks. Põlvnemise tuvastamise kohtulahendi ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Johannes Külaots Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.