3-08-676/13

3-08-676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-676 Haldusasi M.P. kaebus Tallinna Vangla 22.01.2008 käskkirja nr 42-d tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 11.08.
3. Menetlusosalised M.P. – kaebuse esitaja; Svetlana Meister – vastustaja Tallinna Vangla volitatud esindaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22.08.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Kinnipeetav M.P.i karistati Tallinna Vangla direktori 22.01.2008 käskkirjaga nr 42-d ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks. M.P. karistus määrati vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 alusel, mis kohustab kinnipeetavat julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes M.P. distsiplinaarrikkumine selles, et isik keeldus 31.12.2007 kell 09.45
4. vangistussektsioonis täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust minna julgeolekuosakonna töötaja poolt talle määratud
5. vangistussektsiooni kambrisse nr
6. 01.02.2008 esitas M.P. Justiitsministeeriumile vaide, milles palus kehtetuks tunnistada Tallinna Vangla direktori 22.01.2008 käskkiri nr 42-d. Justiitsministeeriumi 12.03.2008 vaideotsusega nr 11-7/377 jäeti M.P. vaie rahuldamata. 09.04.2008 esitas M.P. halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.01.2008 käskkirja nr 42d tühistamise nõudes. 1 Kaebuse sisu M.P. selgitab, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust, tagamaks oma julgeolekut, kuna tal oli mõne
7. sektsiooni kinnipeetavaga isiklikud probleemid. Distsiplinaarmeneltuses ja vaidemenetluses M.P. kinnipeetava nime, kes teda ohustada võib, ei avaldanud, kuna kartis, et see jõuab teiste kinnipetavateni. Isik, kes M.P. julgeolekut ohustas, oli K. H., kes Tallinna Vanglas enam ei viibi. M.P. leiab, et 22.01.2008 käskkirjaga määratud karistus on ülekohtune, kuna ta pani distsiplinaarrikkumise toime vaid seetõttu, et tundis ohtu oma julgeolekule. Lisaks eelnevale ei ole
8. vangistussektsioonis võimalik õppida ja sellega seoses rikutakse tema õigusi. Vastustaja Tallinna Vangla vastulause ja taotlus M.P. poolt 31.12.2007 toime pandud distsiplinaarrikkumise kohta on koostatud järelvalveosakonna vanemvalvuri Sergei Deborski poolt ettekanne nr 2833, millest nähtub, et M.P. keeldus kell 09.45 kinnipeetavate ümberpaigutamise käigus minemast talle määratud kambrisse nr
9. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku Eveli Ojavere poolt, nähtub distsiplinaarrikkumise aeg ja koht, distsiplinaarrikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, lisatud materjalide loetelu ning ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepanekuks on toodud kinnipeetava kartserisse paigutamine 20-ks ööpäevaks. M.P. jättis täitmata VangS § 67 p-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustuse täita julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, millega pani toime distsiplinaarrikkumise. Tallinna Vangla julgestusosakonna spetsialist Madis Vaikmäe märgib 31.12.2007 kirjutatud õiendis, et M.P. omab mõjuvõimu kaaskinnipeetavate üle, on olnud negatiivselt meelestatud nii teiste kinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes ja seoses sellega teeb ettepaneku peatada kinnipeetava koolis käimine ja paigutada ta
10. vangistussektsiooni. M. Vaikmäe 04.01.2008 õiendist ei nähtu, et julgeolek
11. vangistussektsioonis poleks tagatud. 31.12.2007 andis Tallinna Vangla järelvalveosakonna peaspetsialist-korraldaja korralduse paigutada M.P. vastavalt VangS § 63 lg-le 4 eraldi lukustatud kambrisse distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Korralduse andmisel võeti arvesse asjaolu, et M.P. vahetas omavoliliselt kambreid ka enne vaidlusaluse käskkirja alusel karistamist, mille eest karistati teda Tallinna Vangla 02.01.2008 käskkirjaga nr 1-d ja karistuseks määrati kartserisse paigutamine 32 ööpäevaks. Seega pani M.P. uue distsiplinaarrikkumise toime ajal, kui eelmise rikkumise menetlemist alles läbi viidi. M.P. viibis eraldi lukustatud kambris ajavahemikul 31.12.2007-03.01.2008 ning alates 03.01.2008 paigutati ta distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse. Distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud, et M.P.l ei olnud põhjust keelduda minemast talle määratud kambrisse
12. vangistussektsioonis. M.P. ei nimeta distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses konkreetset kinnipeetavat, kes teda
13. vangistussektsioonis ohustada võiks. Seega ei olnud M.P. keeldumine vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub Tallinna Vangla jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja ei allunud 31.12.2007 kell 09.45 vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna temale julgeolekuosakonna töötaja poolt määratud
14. sektsiooni kambrisse nr 47 ning keeldus sellest. Selles, et kaebaja keeldus minemast talle määratud kambrisse, vaidlus puudub. Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja keeldumine oli põhjendatud. Kaebaja väidetel ei allunud ta vanglaametniku korraldusele, kuna tal olid probleemid mõne 4-ndas sektsioonis viibiva kinnipeetavaga ning samuti on kaebaja toonud esile argumendi, nagu takistanuks asumine
15. sektsioonis tema õppetegevust. Kohtuliku arutamise käigus kaebaja põhjendused kinnitamist ei leidnud. Vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Rait Toomi 28.12.2007 ettekandest (tl 37) nähtuvalt on kaebaja näol tegemist negatiivselt meelestatud ja teiste kinnipeetavate seas mõjuvõimu omava isikuga, kel juba enne käesolevas asjus arutatavat intsidenti esines omavolilist kambrivahetust. Vastustaja poolt kohtule esitatud elektroonilise andmebaasi väljavõttest, millest nähtub kaebaja osalemine vanglas juhtunud intsidentides (tl 46), selgub, et kaebaja on pidevalt viibinud või maganud võõras kambris ning nende rikkumiste eest on kinnipeetavat karistatud Tallinna Vangla direktori 02.01.2008 käskkirjaga nr 1-d kartserisse paigutamisega 32-ks ööpäevaks. Julgeolekuosakonna spetsialist Madis Vaikmäe on 04.01.2008 andnud õiendi (tl 41) selle kohta, et kinnipeetav M.P. julgeolek oli tagatud
16. sektsioonis. Eelnevast nähtuvalt on üheselt selge, et kaebuse esitaja on teadlikult ja korduvalt eiranud vangla sisekorraeeskirju ning suhtub neisse üleolevalt. Ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks tema julgeolek
17. elusektsioonis olnud ohus, kohtule esitatud ei ole. Vastupidi, kinnipidamisasutusest isiku kohta antud iseloomustus (negatiivne meelestatus ja mõjuvõim kaaskinnipeetavate seas) annab kohtule alust arvata, et kaebuse esitaja soovib endale valida lihtsalt meelepärast kambrit või sektsiooni asumiseks. Vastustaja on õigesti viidanud, et ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida temale sobivat vanglat, vangla osakonda või kambrit, milles karistust kanda. Kaebaja väited K. H. poolt kujutatud ohust tema julgeolekule on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed, arvestades kaebaja isikut ja ka seda, et kaebaja avaldas teda ohustava isiku nime mitte vangla julgeolekuosakonnale ega vaidemenetluse käigus Justiitsministeeriumile ega isegi mitte kaebuses halduskohtule, vaid üsna kohtumenetluse lõppstaadiumis. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet sellest, paigutamine 4-ndasse sektsiooni takistas tema õppetegevust, siis kohtu hinnangul on see argument otsitud ega ole tõsiseltvõetav. Asja materjalidest nähtub, et 29.11.2007 paigutati kaebaja õpilaste elusektsiooni. Alates 30.11.2007 oli kinnipeetaval võimalik õppida ning koolis käia vastavalt tunniplaanile. Kaebaja külastaski kooli paaril päeval. Selleks valis ta tööpäeva, kus tunniplaanis olid arvuti tunnid. Teistes tundides ta ei viibinud, veetes aega arvutiklassis. Pärast paarinädalast tühja kõndimist ning arvutiklassis viibimist tüdines ta ka sellest. Viimati külastas ta kooli ajavahemikul 10.12 – 14.12 ühel korral. Eelneva selgituse on andnud Tallinna Vangla hariduskorraldaja Mare Uritam (tl 58). Kui kaebaja soov õppida oleks olnud siiras, saanuks ta õppida ka kartseris viibimise ajal, kuna õppekirjandus kartseris on lubatud. Kaebaja seda teinud ei ole. 3 Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud 22.01.2008 käskkiri nr 42-d on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Karistus on määratud proportsionaalselt rikkumisega ning vastustaja on karistuse määramisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Kaebus jääb rahuldamata. Maret Altnurme Kohtunik 4