← Eesti

3-06-1168/23

Obsah (7)§ 31§ 6§ 221§ 20§ 22§ 21§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-116

§ 31lg 1 p 8 alusel riigi maareservina. 2

(15)3-06-1168 19.05.2006 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa nr 17754 R. Tobiase tn 11 ehitise osaliseks lammutamiseks, et ehitist oleks võimalik korrastada ja avariiohtlik olukord likvideerida. Tallinna Linnavalitsuse 07.06.2006 korraldusega nr 1207-k võeti vastu R. Tobiase tn 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi tn 36, 38 ja 40 kruntide detailplaneering, mille kohaselt on ette nähtud R. Tobiase tn 11 põlenud vareme lammutamine ja krundi ehitusõigus ühe kuni 5-korruselise äripindadega ja kuni 11 korteriga elamu ehitamiseks. 20.07.2006 esitas A. Puusepp Tallinna Linnavalitsusele taotluse pikendada R. Tobiase tn 11 asuva ehitise kordategemiseks antud tähtaega. 15.08.2006 teostas Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ R. Tobiase tn 11 ehitise ekspertiisi, mille käigus tuvastas, et ehitist ei ole võimalik rekonstrueerida, vaid see tuleb vundamendini lammutada. Ekspertiisile tuginedes väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 07.09.2006 A. Puusepale ja Tallinna Kesklinna Valitsusele akt-ettekirjutuse nr 1/3-1/06/3167 R. Tobiase tn 11 ehitise vundamendini lammutamiseks tähtajaga 18.09.2006. Ettekirjutus täideti määratud tähtajaks. Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldusega nr 2001-k jäeti rahuldamata Tallinna Kesklinna Valitsuse 30.09.1998 avaldus R. Tobiase tn 11 korteriomandi seadmiseks ning A. Puusepa taotlus ehitise kordategemiseks antud tähtaja pikendamiseks. Korralduse p-ga 6 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 03.08.2005 korraldus nr 1413-k. Korraldust põhjendati sellega, et krundil puuduvad ehitised

§ 6lg 3 tähenduses, mille juurde on võimalik maad erastada.

Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellitud eksperthinnangu kohaselt ei olnud ehitise rekonstrueerimine võimalik, tehti ettekirjutus ehitise lammutamiseks vundamendini ja ettekirjutus on täidetud. Pesuköögist on säilinud paekivist seinad, mille amortiseerunud katus on kaetud tõrvapapiga. Ehitise

§ 6

lg 31 mõttes kordategemine eeldab, et ehitis vähemalt mingis seisundis eksisteerib. Sisuliselt uue hoone ehitamine ei oleks kooskõlas maareformi seaduse sätte ja mõttega. 2. Anne Puusepp esitas 12.06.2006 kaebuse keskkonnaministri 28.04.2006 käskkirja nr 519 tühistamiseks ja 10.11.2006 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korralduse nr 2001-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks pikendama ehitise kordategemise tähtaega (kaebused liideti ühte menetlusse). Põhjendused: 1) Keskkonnaministri 28.04.2006 käskkiri nr 519 rikub kaebaja õigust erastada temale vallasvarana kuuluvate eluruumide juurde

§ 221

lg 4 alusel ehitise kaasomanikuna ostueesõigusega maad ja saada korteriomandite omanikuks. Käskkiri riivab ka kaebaja ehitusõiguse realiseerimist R. Tobiase tn 11 asuvate ehitiste kordategemisel ja see riive on käsitatav omandi vaba kasutamise olulise piiranguna. (Käskkirja peale kaebuse esitamise aja seisuga) paiknevad vaidlusalusel maaüksusel põlengutest tugevasti kahjustatud 2-korruseline 16-korteriga elamu ja pesuköök. Elamust on säilinud vundament, fassaad, sise- ja välisseinad, korstnad ning kõik kandekonstruktsioonid. Elamut on võimalik rekonstrueerida olemasolevaid konstruktsioone kasutades, taastades samas mahus ja välisilmega hoone, mis sobiks seda ümbritsevasse miljöösse. Tallinna Kesklinna Valitsus oli kaebuse esitaja 27.01.2006 esitatud projekteerimistingimuste taotlusega nõus. Käskkirjas puuduvad faktilised põhjendused ja viide nende põhjenduste olemasolu kohta mõnes 3

(15)3-06-1168 muus menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. Käskkiri anti diskretsioonivigadega ja sellest ei nähtu käskkirja eesmärk. Riigi Maa-amet, asudes seisukohale, et

§ 6lg 31 kohaselt ei ole R.

Tobiase tn 11 põlenud hoone käsitatav ehitisena selle seaduse tähenduses, on jätnud tähelepanuta, et

§ 6

lg-s 31 nimetatud ehitiste omanikul on õigus ehitised korda teha ja selleks antud tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Keskkonnaminister andis käskkirja ajal, mil ehitiste kordategemiseks määratud tähtaeg (kuni 04.08.2006) ei olnud möödunud. 2) Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k on õigusvastane, sest R. Tobiase tn 11 maaüksusel asub ehitis, mida on võimalik korda teha ja mille juurde on kordategemise järel võimalik maad erastada. Vastupidiselt Tallinna Linnavalitsuse seisukohale ei välista

§ 6

lg 31 ja muud seaduse sätted ehitise „kordategemisel“ ehitamist ega renoveerimist. Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja eesmärgiks ei ole olnud uue hoone ehitamine, ta on pidevalt väljendanud soovi hoone taastada samas mahus, sama välisilme ja sihtotstarbega. Ehitise seesugune taastamine on kooskõlas maareformi seaduse eesmärgi ja sõnastusega. Tallinna linn käitus pahatahtlikult, vastuolus hea usu põhimõtte ja hea haldustavaga. Kaebaja on ehitises esimese põlengu toimumisest (23.12.1995) arvates korduvalt pöördunud Tallinna linna kui kaasomaniku ning ehitise kordategemise suhtes samuti kohustatud isiku asutuste poole taotlusega ehitis kas koos või kaebaja poolt üksi korda teha, kuid asi on jäänud linna rahanappuse ja ilmselt ka soovimatuse taha. Ehitise olukord halvenes selle aja jooksul Tallinna linna teadmisel olulisel määral. Kaebaja laskis linna ettekirjutust järgides heauskselt ehitise vundamendini lammutada, lähtudes õiguspärasest ootusest, et linnavalitsuse korraldus nr 1413-k jääb kehtima ning kaebaja saab lammutamise järel jätkata ehitise kordategemist. Linn toetas korraldusega nr 1413-k kaebaja korduvaid taotlusi ehitis korda teha ning kaalus isegi võimalust ehitise kordategemist rahastada. Kõik kohustused ja kulutused ehitise senisel kordategemisel on kandnud kaebaja. Kaebajast mitteolenevatel põhjustel ei olnud ehitise kordategemiseks antud tähtajal võimalik korrastustegevust alustada enne Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 19.05.2006 ehitise osaliseks lammutamiseks ehitusloa väljastamist. Seega jäi ehitise kordategemiseks aega vaid paar kuud, mis osutus töömahtu arvestades liiga lühikeseks. Arvestades eeltoodut ja Tallinna linna viivitusi ehitise kordategemise rahastamise küsimustes, on kaebaja õigustatult taotlenud kordategemise tähtaja pikendamist. 3. Tallinna Halduskohtu 14.06.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Keskkonnaministri käskkiri ei riiva kaebuse esitaja subjektiivset õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ja korteriomandi saamiseks.

§ 20

lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida selle seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse, ja kui maad taotletakse riigi omandisse sama seaduse § 31 lg 1 p 8 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist

§-s 221 sätestatud ulatuses. Kaebaja aga pole isikuks, kellel oleks õigus

§ 22lg 1 alusel R.

Tobiase tn 11 ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada.

§ 20

lg 3 kohaselt on eluruumi omanikul juhul, kui elamus vallasasjana omatava eluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas, õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses (EES) sätestatud alustel ja korras. EES § 211 kohaselt on eluruumi vallasasjana omaval isikul õigus saada korteriomandi omanikuks. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestati eluruumidele esitatavad nõuded. Nõuded avavad ka eluruumi mõiste, mille kohaselt on eluruum elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. 4

(15)3-06-1168 Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise, olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal, tagatud peab olema külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal jne. Kohtule esitatud dokumentidega ja kaebaja enda seletusega on üheselt tõendatud, et R. Tobiase tn 11 elamus puudusid neile nõuetele vastavad eluruumid, hoone oli lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud. Hoone oli kevadeks 2006 sisuliselt hävinud. Kuna vaidlustatud käskkirja vastuvõtmise ajal puudusid hoones eluruumid, siis puudus kaebajal ka õigus saada korteriomandi omanikuks. Sellist õigust ei tulenenud kaebajale ka ehitisregistri andmetest, sest neil andmeil on EhS § 56 lg 2 kohaselt üksnes informatiivne ja statistiline tähendus ja need ei tõenda eluruumide olemasolu. Kuna keskkonnaministri 28.04.2006 käskkirja nr 519 vastuvõtmise ajal puudusid Tobiase tn 11 asuval maaüksusel korteriomandi seadmiseks vajalikud objektid ehk eluruumid, ei puuduta see käskkiri kaebaja õigusi. Seetõttu ei pea kohus kontrollima selle käskkirja õiguspärasust. 2) EES § 211 kohaselt esitab valla- või linnavalitsusele avalduse korteriomandi seadmiseks, milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajalik maatükk kindlaks määrata, eluruumide erastamise kohustatud subjekt; vastava avalduse võib esitada ka korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud. EES § 213 lg 1 kohaselt sai avaldusi korteriomandi seadmiseks esitada 31. detsembrini 2001. Kaebuse esitaja avaldust korteriomandi seadmiseks esitanud ei ole, küll aga esitas 30.09.1998 sellekohase avalduse Tallinna Kesklinna Valitsus. 3) Korteriomandi seadmiseks ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks on vajalik ehitise ja selles asuvate eluruumide olemasolu tegelikkuses.

§ 6

lg 3 sätestab, et hoone maareformi seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. EhS § 2 lg-te 1-3 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks ja hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.

§ 6

lg 32 kohaselt kohaldatakse elamu kohta sätestatut ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab ehitusseaduse tähenduses hoonele sätestatud tunnustele. Seega loetakse elamuks maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, siseruumi ja välispiiretega hoonet kui terviklikku asja või katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoonet, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Vaidlustatud korraldusega tunnistati kehtetuks korraldus nr 1413-k, millega anti

§ 6

lg 31 alusel korteriomanikele tähtaeg teha ühe aasta jooksul korda maaüksusel asuvad ehitised. Et ehitisi ei olnud tegelikult võimalik määratud tähtaja jooksul korda teha, tõendab 19.05.2006 ehitusluba nr 17754 elamu osaliseks lammutamiseks. 19.09.2006 oli elamu vundamendini lammutatud. Hoone lammutamiseks välja antud ehitusluba ei anna õigust nõuda korteriomandi seadmist. 4) Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 lahendis nr 3-05-132 on võetud seisukoht, et ehitise kordategemiseks tähtaja andmist

§ 6lg 31 3.

lause kohaselt ei välista mõistele „hoone“ ehitusseaduses antud tähendus ja ainumäärav ei ole see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest väljalangenud hoone põhikonstruktsioonid säilinud; saavutamaks õiglase tulemuse, tuleb arvestada ka ehitise kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid (õnnetusjuhtum). Need seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest kaebaja ei ole maa erastamise õigustatud subjektiks

§ 21lg 1 ja § 22 lg 1 tähenduses. Kaebaja maa omanikuks saamise õigus oleks tulenenud EES §-st 211 ehk läbi korteriomandi seadmise, kuid eluruumi erastamise 5

(15)3-06-1168 seaduse sätetest ei nähtu, et elamu (eluruumide) hävimise korral õnnetusjuhtumi tagajärjel oleks kohalikul omavalitsusel õigus määrata eluruumi vallasasjana omavale isikule tähtaeg korterelamu kordategemiseks. Arvestades asjaolu, et 16 korteriga elamust 13 korteri omanikuks oli Tallinna linn ja peale 23.12.1995 tulekahju ei saanud elamut vastavalt sihtotstarbele kasutada, oli Tallinna linnal õigus kaaluda, kas teha korterelamu korda või mitte. Kaebaja omandas
  1. a vallasasjana kasutusest väljalangenud 3 eluruumi ja arvestades korterelamu seisukorda tervikuna, ei saanud ta eeldada, et Tallinna linn on huvitatud elamu kordategemisest ja seeläbi korteriomandi seadmisest. Tulenevalt AÕS § 72 lg-st 4 võis kaebaja korterelamu säilimiseks teha ise vajalikke toiminguid ja kanda kulutusi ilma Tallinna linna nõusolekuta, nõudes need hiljem Tallinna linnalt sisse. Kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus 30.01.1997 ja 07.01.1998 Tallinna Kesklinna Valitsuse poole linnale kuuluva osa ostusooviga ja küsimusega ahervare saatusest. Seejärel pöördus kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsuse poole alles 12.04.2002, 16.09.2002, 09.12.2003, 30.09.2004 ja mitmel korral
  2. a. Kõikides pöördumistes on kaebaja endapoolseks elamu renoveerimise tingimuseks seadnud linnale kuuluvate korterite kaebajale eraldamist või nende kaebajale otsustuskorras müümist (tl 204214). Samas ühtki reaalset toimingut elamu säilitamiseks kaebaja ei teinud. Kuna eluruumide erastamise seadus ei näe ette eluruumi vallasasjana omavale isikule tähtaja andmist hävinenud korterelamu kordategemiseks ja halduskohtul puudub õigus sekkuda Tallinna Linnavalitsuse kaalutlusõigusesse otsustamaks, kas R. Tobiase tn 11 korterelamu kordategemine Tallinna linna poolt oli võimalik või mitte, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korralduse nr 2001-k vastuvõtmise ajal puudusid tegelikkuses Tobiase tn 11 eluruumid, siis on Tallinna linna Kesklinna Valitsuse 30.09.1998 avalduse korteriomandi seadmiseks rahuldamata jätmine õige. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Anne Puusepa apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse kaebus. Linnavalitsuse korralduse nr 2001-k tühistamise nõuet põhjendas apellant järgmiselt: 1) Olenemata sellest, kas maa omanikuks saamise võimalus tuleneb

§ 22

lg-st 1 või eluruumi erastamise seadusest, on eluruumi omanikul lõppastmes õigus maa omanikuks saada. Seega mistahes korraldus, mis seesuguse varasema korraldusega võimaldatud õiguse ära võtab, rikub eluruumi omaniku õigusi; 2) Avalduse korteriomandi seadmiseks esitas Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Kesklinna Valitsus 30.09.1998 EES § 211 alusel kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Seega oli kohane avaldus esitatud; 3) Eluruumide erastamise seadus ei sätesta tingimusi eluruumile, millele on võimalik korteriomandit seada. Seetõttu on asjakohatud halduskohtu arutlused eluruumi mõistest ja eluruumile esitatavatest nõuetest. Kuid isegi kui nõustuda, et korteriomandi seadmise hetkel on vajalik eluruumi olemasolu, ei ole see vajalik igal ajahetkel enne korteriomandi seadmist. Õigus elamu ja korteriomandite kordategemiseks anti kaebajale Tallinna Linnavalitsuse 03.08.2005 korraldusega nr 1413, mille alusel ehitise kordategemisel taastunuks olukord, kus on olemas ka reaalselt eksisteerivad ja elamiskõlbulikud ruumid. Sellist seisukohta toetab EES § 3 lg 4 p 2, 6

(15)3-06-1168 mille kohaselt kuuluvad erastamisele ka rekonstrueerimisele ja kapitaalremonti määratud elamus asuvad eluruumid, sest ka sellised eluruumid võivad olla ajutiselt elamiskõlbmatud. Vaidlustatud korralduse andmise ajal oli pooleli elamu ja korterite korda tegemise protsess, seega ei olnud tegemist korteriomandi seadmise hetkega; 4) Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et elamu vundamendini lammutamiseks antud ehitusloa nr 17754 väljaandmise faktiga saab lugeda tõendatuks, et ehitisi ei olnud võimalik tähtajaks korda teha. Apellant ei ole väitnud, et ehitiste kordategemine korralduses nr 1413-k sätestatud tähtajaks oli võimalik. Apellant on kogu kohtumenetluse vältel väitnud, et on teinud kõik endast oleneva korralduse nr 1413-k tähtaegseks täitmiseks, sh teinud märkimisväärseid kulutusi korteriomandi saamise õiguse kehtima jäämisele lootes. Tallinna linn, kes oli samuti korralduse 1413-k kohustatud subjekt, on jäänud passiivseks, enamgi veel, viivitanud ebamõistlikult ehitise kordategemisele kaasaaitamise ja maa erastamistoimingute läbiviimisega, rikkudes sellega kaebuse esitaja õigusi. Apellandil oli põhjendatud ootus, et linnavalitsus menetleb tema asja õiglaselt ning valdab, kasutab ja käsutab oma asja (kaasomandit) nagu asja mõistlik omanik. Seega oleks linn hea haldustava kohaselt pidanud apellandile andma täiendava mõistliku tähtaja ehitise kordategemiseks, mitte tühistama varasema haldusakti apellandi jaoks ebasoodsalt, kaalumata tema huve. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et hoone osaliseks lammutamiseks väljaantud ehitusluba ei anna õigust nõuda korteriomandi seadmist. Apellant ei ole väitnud, et tema õigus korteriomandi seadmisele tuleneks sellest ehitusloast. Apellandi selline õigus tuleneb korraldusest nr 1413-k; 5) Asjakohased ei ole halduskohtu viited asjaõigusseadusest tulenevatele võimalustele. Kuni 2005. a keskpaigani sai apellant Tallinna linna esindajatelt tagasisidet, et ka linn on huvitatud elamu kordategemisest. Seega oli kaasomanikel ühine huvi ja apellandil ei olnud põhjust asuda ise elamu kordategemisele. Apellant lootis leida koos linnaga sobivaima lahenduse. Seega on asjakohatu ka väide, et apellant ei oleks pidanud eeldama Tallinna linna huvi elamu kordategemise ja korteriomandite seadmise vastu; 6) Kui lugeda korteriomandi seadmise vajalikuks eelduseks seda, et eluruum oleks elamiskõlbulik, peab selle omanikule olema tagatud reaalne võimalus eluruumi korda tegemiseks. Seega kuulub ka eluruumi erastamise seaduses reguleeritud juhul kohaldamisele

§ 6lg 31.

Sätte eesmärk on tagada lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise omanikule reaalne võimalus saada maareformi käigus maa omanikuks, samaväärne õigus peaks olema omandireformi eesmärki arvestades ka ehitises eluruumi omaval isikul, vastasel korral puuduks tal võimalus end kaitsta olukorra vastu, kus ta jääb omandist ilma teise isiku (nt kaasomaniku) tegematajätmiste tõttu. Maareformi seadus ei välista ehitise kordategemisel ehitamist ega renoveerimist. Apellant soovib ehitise taastamist sama välisilmega, samas mahus ja sama sihtotstarbega ja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 lahendis nr 3-05-132 avaldatud seisukohale

§ 6

lg 31 tõlgendamisel; 7) Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud korraldusega tühistati adressaati soodustav haldusakt ja keelduti ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamisest, kaalumata HMS § 64-70 sätestatud erinevaid huve ja apellandi usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Apellant oli haldusakti kehtima jäämist usaldades kandnud kulutusi. Keskkonnaministri käskkirja nr 519 tühistamise nõuet põhjendas apellant järgmiselt: 1) Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud, lugedes ilmseks, et apellandile kuuluvad eluruumid olid juba omandamise ajal kasutusest välja langenud. Kuigi teatud hulk kortereid hävis tulekahjus juba 1995. a, puuduvad tõendid, et nende hulgas olid apellandi eluruumid. 7

(15)3-06-1168 Apellandi eluruumidel olid üksnes suitsu- ja veekahjustused ning nad vajasid sanitaarremonti. Ka elektriühendus ja veevarustus olnuks tol ajahetkel lihtsalt taastatavad; 2) Keskkonnaminister, saades Tallinna linnalt teavet, et R. Tobiase tn 11 elamus on kolm apellandile kuuluvat eluruumi, pidanuks apellandi kaasama maa riigi omandisse jätmise menetlusse ja selgitama välja tema arvamuse ning õigused eluruumile ja selle kaudu maaüksusele. Vaatamata apellandile antud tähtajale ehitise kordategemiseks, otsustas keskkonnaminister tähtaja lõppemist ära ootamata jätta maa riigi omandisse; 3) Hea halduse põhimõttest lähtuvalt tuleb maa riigi omandisse jätmise menetluses maa riigi omandisse jätmist taotleval ja otsustaval riigiasutusel kontrollida talle kohaliku omavalitsuse poolt esitatud info paikapidavust. Keskkonnaminister lähtus Tallinna linna eksitavast informatsioonist, et R. Tobiase maa erastamise suhtes ei ole päringule vastamise seisuga esitatud ühtegi maa ostueesõigusega erastamise avaldust. Asjaolule, et Tallinna Kesklinna Valitsus
  1. a korteriomandite seadmise avalduse ühepoolselt tagasi võttis, ei saa omistada õiguslikku tähendust, sest see toimus pärast EES §-s 213 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumist. Apellandil ei olnud sel ajal enam võimalik uut avaldust esitada, tema varasem 29.12.2000 avaldus oli aga jäetud vastu võtmata põhjusel, et Tallinna Kesklinna Valitsus on sellise avalduse juba esitanud. Seega tuleb Tallinna Kesklinna Valitsuse 30.09.1998 esitatud avaldus apellandi suhtes kehtivaks ka maa riigi omandisse taotlemise ajal. Tallinna Kesklinna Valitsus on hiljem möönnud, et avalduse tagasivõtmine oli eksitav. Apellant märgib, et kohus ei ole põhjendanud kohustamistaotluse rahuldamata jätmist.
  2. Keskkonnaminister palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Eesti Vabariigi omandiseaduse § 35 lg-st 1 ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Maareformist“ tulenevalt on riik maareformi läbiviimiseni maa, sh vaidlusaluse maatüki omanik, ning tema õigused võivad olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega.

§ 20

lg-st 1 tulenevalt eelistatakse maareformi läbiviimisel avalikku huvi (maa jätmist riigi- või munitsipaalomandisse) maa erastamisele; 2)

§ 20

lg-st 3 tulenevalt ei toimu erastatud eluruumide juurde maa erastamine ehk korteriomandi seadmine maareformi seaduses sätestatud korras, vaid eluruumi erastamise seadusest lähtuvalt; 3) Eluruumide erastamise seaduses käsitletud mõistet „erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa“ tuleb tõlgendada lähedast õigussuhet reguleerivate

§ 6lg-te 3 ja 32 ning Eh

S § 2 lg 2 tähenduses. Nende sätete kohaselt on elamu maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ehk aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud katuse, siseruumi ja välispiiretega hoone kui terviklik asi, mille üldpinnast vähemalt 20 % on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks, ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel; 4)

§ 6

lg 31 eesmärk on vältida ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist ja võimaldada ostueesõigust kasutada üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Kohalik omavalitsus peab selle sätte alusel kaalutlusõiguse alusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise otsustamisel selgitama välja ehitise tegeliku olukorra ja ehitise omaniku huvi ehitise kordategemiseks. Kohalik omavalitsus võib määrata tähtpäeva ainult selliste lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või 8

(15)3-06-1168 maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on maareformi seaduse mõttes reaalselt võimalik. Ehitise kordategemisel maareformi läbiviimisel tuleb lähtuda ehitusseadusest üksnes selles ulatuses, milles maareformi seadus kui eriseadus ei sätesta teisiti. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Õigusaktidega ei ole kellelegi antud pädevust anda nõusolekut ehitusloa alusel ehitamiseks riigi omandis olevale maale. Kui hoonest on järele jäänud ainult varemed, siis ei saa kohalik omavalitsus määrata ehitise kordategemise tähtaega põhjusel, et sel juhul oleks tegemist uue hoone ehitamisega, mitte vana kordategemisega.

§ 6

lg-s 31 sätestatud ehitise kordategemiseks ei ole alust anda ehitusluba, sest kuna sellise ehitise puhul ei ole tegemist ehitisega ehitusseaduse mõttes, ei ole sellise ehitise kordategemine käsitatav ehitamise ega lammutamisena. Kordategemise tähtaja andmise otsustus annab ehitise omanikule õiguse ehitis korrastada, ilma, et ehitusluba oleks vajalik. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise õigus tekib ehitise omanikul alles pärast ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks kordategemist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-57-04 avaldatud seisukoht, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, on kohaldatav ka käesoleval juhul, sest maareformi õigustatud subjektideks tagastamisnõudeta maa osas on ka riik ja kohalik omavalitsus. 5) Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte aktist nähtub, et 23.12.1995 toimunud tulekahju tagajärjel puudus hoones elekter, vesi ja kanalisatsioon, katus on sisse kukkunud ning elanikud ei ela selles elamus faktiliselt alates 24.12.

  1. Apellant omandas korterid alles aasta hiljem ning tal oli väga hästi teada omandatava vara seisund. Tallinna linna erinevate ametiasutuste tegevus on olnud arusaamatu ja vastuoluline; 6) Ehitusloa nr 17754 alusel oli võimalik üksnes ehitise likvideerimine. Ehitusloas pole fikseeritud apellandi väidetud eesmärki ehitis korrastada ja avariiohtlik olukord likvideerida; 7) Asjaolu, et korraldusega nr 1413-k anti apellandile tähtaeg ehitise kordategemiseks, ei oma tähtsust, sest ehitis jäi korralduses määratud tähtajaks korda tegemata. Apellant nõustus korralduses määratud üheaastase tähtajaga ega vaidlustanud seda; 8) Vaidlustatud korraldusest nr 2001-k nähtuvalt anti apellandile HMS § 40 lg 2 alusel võimalus esitada korralduse eelnõu suhtes vastuväited 30 päeva jooksul. Apellandi esindajaks olev advokaat vastas kirjale palvega eelnõust nähtuva sisuga korraldust mitte vastu võtta. Sisulisi vastuväiteid, mis võiksid tingida linnavalitsuse seisukohtade muutmist, ei esitatud. Apellant oli ehitise kordategemisel tegevusetu ning ei olnud korralduse nr 2001-k andmise ajaks kordategemist alustanud; 9) Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 447-k, milles anti arvamus mitte jätta R. Tobiase tn 11 maad riigi omandisse, ei oma tähtsust, sest kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole riigi omandisse jätmise otsuse tegemisel eelhaldusaktiks ja on vaid soovitusliku iseloomuga.
  2. Tallinna Linnavalitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Linnavalitsus nõustus halduskohtuga, et apellant ei ole isikuks, kellel oleks olnud õigus erastada Tobiase tn 11 maaüksuse maad. 03.08.2005 korraldus nr 1413-k anti seoses korteriomandi seadmise menetlusega ning eeldusega, et ehitist on võimalik korrastada. Tulenevalt sellest, et ehitist aadressiga R. Tobiase tn 11 ei olnud võimalik taastada ilma ehitamiseta ning maaüksusel ei asu ehitisi

§ 6lg 3 tähenduses, ei olnud korteriomandite seadmist võimalik jätkata.

15.08.2006 ekspertiisi põhjal oli selge, et pole ehitist, mille juurde saaks korteriomandit seada, seetõttu ei ole ka põhjust anda lisatähtaega väidetava ehitise kordategemiseks. Kohaliku omavalitsuse seisukoht 9

(15)3-06-1168 maa riigi omandisse jätmise kohta ei olnud maa riigi omandisse jätmist otsustavale haldusorganile siduv. Kohtuistungil selgitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja, et 03.08.2005 korraldust ei peetud õigusvastaseks, vaid see tunnistati kehtetuks seetõttu, et korralduses märgitud tähtaja jooksul ei olnud ehitist korda tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjendusega, et vaidlustatud haldusaktid (keskkonnaministri 28.04.2006 käskkiri nr 519 ja Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k) ei riku kaebuse esitaja õigusi. Ringkonnakohus ei nõustu selle põhjendusega.
  2. Keskkonnaministri 28.04.2006 käskkirja andmise ajal kehtis Tallinna Linnavalitsuse 03.08.2005 korraldus nr 1413-k, millega määrati R. Tobiase tn 11 ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 966 m2 korteriomandi seadmiseks ning kohustati korteriomanikke (so Tallinna linn, kellele kuulus Tobiase tn 11 ehitisest 13 korterit (2473/3039 mõttelist osa) ja kaebuse esitaja, kellele kuulus 3 erastatud eluruumi (566/3039 mõttelist osa)) tegema ehitised, s.o. elamu ja pesuköök, korda vastavalt EhS §-s 3 sätestatud nõuetele ühe aasta jooksul arvates korralduse vastuvõtmisest. Korraldus tugines

§ 6

lg-le 31, mis sätestas, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks ning kui kohalik omavalitsus määrab sellise ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Selle korraldusega oli Tallinna Linnavalitsus otsustanud anda omanikule õiguse Tobiase tn 11 asuvad ehitised korda teha ja tuvastanud, et need on sellised ehitised, mille kordategemise järel on võimalik nende omanikul erastada ostueesõigusega nende teenindamiseks vajalik maa. Seadusest tulenes korralduse tõttu ehitise omanikule õigus nõuda korralduses näidatud tingimuste täitmisel (ehitise kordategemisel korralduses näidatud tähtpäevaks), et antaks haldusakt maa ostueesõigusega erastamiseks ehitise juurde korteriomandi seadmise kaudu eluruumide erastamise seaduse alusel. Selle ehitise aluse maa riigi omandisse jätmine võtab aga ehitise omanikult võimaluse saada ehitise teenindamiseks vajaliku maa omanikuks. Korralduse nr 1413-k kehtivuse ajal ning enne selles korralduses näidatud ehitiste kordategemise tähtaja möödumist oli ennatlik väita, et kaebuse esitajal puudub õigus maa ostueesõigusega erastamise kaudu saada korralduses näidatud ehitiste aluse maa omanikuks. Tallinna Linnavalitsuse korraldusest nr 1413-k kui käskkirja nr 519 andmise ajal kehtinud haldusaktist tuli lähtuda ka teistel haldusorganitel, sealhulgas keskkonnaministril maa riigi omandisse jätmise otsustamisel. HMS § 61 kohaselt ei ole haldusakti õiguspärasus haldusakti kehtivuse eelduseks. Seetõttu ei saa ka keskkonnaministri väitest, et korraldus nr 1413-k ei olnud õiguspärane, järeldada, et käskkiri nr 519 ei riivanud kaebuse esitaja õigusi. 9. Ringkonnakohtu arvates puudutab kaebuse esitaja õigusi ka Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k, sest sellega lahendati kaebuse esitaja taotlust tema kaasomandis oleva ehitise kordategemiseks 03.08.2005 korraldusega määratud tähtaja pikendamiseks ning 30.09.1998 (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitatud Tallinna linna) avaldust sama ehitise juurde korteriomandite seadmiseks. 10

(15)3-06-1168 II Keskkonnaministri 28.04.2006 käskkirja nr 519 õiguspärasus 10. Käskkirjaga nr 519 on vaidlusalune maa jäetud riigi omandisse

§ 31

lg 1 p 8 alusel riigi maareservina.

§ 20

lg 1 sätestab, et kui maad taotletakse riigi omandisse selle seaduse § 31 lg 1 p 8 alusel või munitsipaalomandisse selle seaduse § 28 lg 2 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist selle seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses.

§ 221

lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses.

§ 7

lg 1 kohaselt on linnas asuva hoone või rajatise omanikul õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist. Järelikult on

§ 31

lg 1 p-s 8 nimetatud maa puhul maa omandamise eesõigus riigi ees ehitise omanikul, kelle ehitise teenindamiseks see maa on määratud. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse ja maa erastamine toimub eluruumide erastamise seaduse alusel. 11. Maa omandamise eesõigus riigi ees on ka sellise ehitise omanikul, kes on täitnud

§ 6

lg-s 31 sätestatud tingimuse, tehes kohaliku omavalitsuse määratud tähtaja jooksul korda lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise. Seetõttu ei saa ka sellise ehitise alust maad, mille omanikule on kohalik omavalitsus otsustanud määrata tähtaja ehitise kordategemiseks, jätta

§ 31

lg 1 p 8 alusel riigi omandisse enne, kui selgub selle maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus. Reeglina ei saa enne selle tähtaja lõppemist asuda seisukohale, et ehitise omanikul maa ostueesõigusega erastamise õigus puudub. 12. Maa riigi omandisse jätmine on haldusakt, mille andmisel tuleb läbi viia kohane haldusmenetlus ning maa riigi omandisse jätmise otsust tuleb motiveerida, kaaludes erinevaid huve (vt nt Riigikohtu 11.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-37-07, p 9). Kohane haldusmenetlus eeldab muuhulgas puudutatud isikute menetlusse kaasamist, nende arvamuse ärakuulamist, asjaolude uurimist, tõendite kogumist ning erinevate huvide kaalumist. Keskkonnaminister oleks pidanud arvestama kaebuse esitaja õigustatud ootust, et ehitise kordategemiseks antud tähtaja jooksul ei kaota ta võimalust saada ehitise baasil seatava korteriomandi omanikuks. Kaebuse esitaja oleks tulnud maa riigi omandisse jätmise menetluses ära kuulata. Käskkirjale lisatud seletuskirjast (tl 78) nähtuvalt ei saanud puudutatud isiku olemasolu tulla keskkonnaministrile üllatusena. Vastuseks Maa-ameti kirjale, millega esitati Tallinna Linnavalitsusele tutvumiseks maa riigi omandisse jätmise toimik, teatas Tallinna Maaamet 16.03.2005, et 09.03.2005 korraldusega nr 447-k ei nõustunud Tallinna Linnavalitsus maa riigi omandisse jätmisega põhjusel, et taotletaval maaüksusel asub osaliselt põlenud ehitis, milles on kolm erastatud korterit ja mis ülejäänud osas kuulub Tallinna linnale (tl 62-63). Et maa riigi omandisse jätmise korra p 7-11 järgi ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht maa riigi omandisse jätmise kohta kohustuslik, ei tähenda, et seda seisukohta võiks ignoreerida. Käskkiri ei sisalda põhjendusi kohaliku omavalitsuse seisukohaga arvestamata jätmise kohta. Käskkirjale nr 519 lisatud seletuskirjast nähtuvalt ei käsitlenud maa riigi omandisse jätmise toimiku koostanud Maa-amet vaidlusalusel maaüksusel paiknevat põlenud hoonet ehitisena

§ 6

lg 31 tähenduses ning seetõttu ei saanud see Maa-ameti arvates maa riigi omandisse jätmist takistada. Käskkirja andes on keskkonnaminister ilmselt sellise tõlgendusega nõustunud. Samas ei ole käskkirja andmisel arvestatud sellega, et Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 11

(15)3-06-1168 1413-k on määratud vaidlusalusel maaüksusel paikneva hoone kordategemiseks

§ 6lg 31 alusel tähtaeg.

  1. Eeltoodud põhjendustel on käskkiri nr 519 antud kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane. Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korralduse nr 2001-k õiguspärasus
  2. Korraldusega nr 2001-k jäeti rahuldamata R. Tobiase tn 11 korteriomandi seadmise avaldus (p 2) ja kaebuse esitaja avaldus hoone kordategemise tähtaja pikendamiseks (p 3) ning tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 03.08.2005 korraldus nr 1413-k, millega oli antud tähtaeg hoone kordategemiseks ja määratud hoonele ehitise teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks (p 6). Korteriomandi seadmise avalduse rahuldamata jätmise ja korralduse nr 1413-k kehtetuks tunnistamise põhjenduseks toodi, et maaüksusel puuduvad

§ 6lg 3 tähenduses ehitised, mille juurde maad erastada.

15.

§ 6

lg 3 kohaselt on hoone või rajatis selle seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.

§ 6

lg 31 kohaselt ei käsitleta ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Järelikult ei ole viimatinimetatud sättes nimetatud ehitiste juurde maa erastamine võimalik, va. samas sättes toodud juhul, mil ehitise omanik teeb ehitise korda kohaliku omavalitsuse määratud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et

§ 6

lg 31 on kohaldatav ka juhul, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub eluruumide erastamise seaduse alusel korteriomandi seadmise kaudu. 16. Vaidlus puudub selles, et korralduse nr 2001-k andmise ajal puudus Tobiase tn 11 maatükil

§ 6lg 3 nõuetele vastav ehitis või ehitusluba.

Seega sõltub korteriomandi seadmise avalduse rahuldamata jätmise õiguspärasus sellest, kas kaebuse esitaja taotlus R. Tobiase tn 11 ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt. 17. Ehitise omanikul puudub

§ 6

lg-s 31 nimetatud ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks korrastamata jätmise korral õigus sama sätte alusel sellele ehitisele määratud teenindusmaa erastamiseks. Korralduses nr 1413-k määratud ehitise kordategemise tähtaeg oli korralduse nr 2001-k andmise ajaks juba möödunud, ilma, et kaebuse esitaja oleks korralduses nr 1413-k nimetatud ehitist korda teinud. Järelikult ei riivanud korralduse nr 1413-k kehtetuks tunnistamine kaebuse esitaja õigusi, kui kaebuse esitaja taotlus R. Tobiase tn 11 ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt. 18. Ehitise kordategemise tähtaja pikendamata jätmist põhjendati järgmiselt – kuna ekspertiisi tulemuste põhjal selgus, et elamu rekonstrueerimine pole võimalik, lammutati elamu sellekohase ettekirjutuse alusel vundamendini. Elamu seisundi tõttu ei ole selle kordategemine ilma ehitamiseta ehitusseaduse järgi võimalik. Ehitise korrastamisena saab käsitada eelkõige katuse parandamist, avade sulgemist seintes, seinte kindlustamist või parandamist jms, et peatada hoone edasine lagunemine. Sisuliselt uue hoone ehitamine hoone kordategemise sildi all ei ole kooskõlas maareformi seaduse mõttega. Neist põhjendustest võib järeldada, et korralduse andmisel diskretsiooni ei teostatud, kuna oldi seisukohal, et elamu vundamendini lammutamise tõttu 07.09.2006 ettekirjutuse alusel oli teistsuguse sisuga otsuse langetamine seaduse kohaselt välistatud. Viitest EhS §-le 12, mille 12

(15)3-06-1168 kohaselt peab ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks olema ehitusluba, ning väitest, et R. Tobiase 11 elamu kordategemine ei ole ilma ehitamiseta ehitusseaduse järgi võimalik, võib aru saada, et linnavalitsus on nõustunud keskkonnaministri seisukohaga, et ehitise kordategemisena

§ 6

lg 31 mõttes ei saa käsitada sellist ehitamist, mille puhul nõuab ehitusseadus ehitusluba. Kuigi seda korralduse põhjendustes pole märgitud, võidi otsuse langetamisel juhinduda ka keskkonnaministri õigusvastasest käskkirjast nr 519 jätta R. Tobiase tn 11 maa riigi omandisse.

  1. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas linnavalitsusel oli kaalutlusõiguse alusel võimalik teistsuguse sisuga korraldus vastu võtta.
  2. Linnavalitsus on vastuskirjas Maa-ametile (toimik nr 3-06-2205) õigesti märkinud, et

§ 6

lg 31 alusel tuleb kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel hinnata, kas on otstarbekam lagunenud ehitis taastada ja anda omanikule kordategemiseks tähtaeg või määrata ehitis kõrvaldamisele; selle otsuse langetamisel tuleb arvestada omanike huvi ehitise kordategemise vastu, reaalseid kordategemise võimalusi, lagunemise ja kasutusest väljalangemise põhjuseid ning võimalust jätkata pärast kordategemist ehitise kasutamist ettenähtud otstarbel. Ehitise taastamise vastu kõnelevate huvidena on asjakohane arvestada ka nende isikute huve, kellel oleks võimalus maareformi tulemusel saada või jääda selle maa omanikuks juhul, kui seda maad ei erastata ehitise omanikule. Kui taotletakse ehitise kordategemise tähtaja pikendamist, on asjakohane hinnata ka seda, millistel põhjustel tähtaega ületati. Harju maavanema ja Tallinna Linnavalitsuse kirjavahetusest (toimik 3-06-1168 tl 365-389) nähtub, et menetluses on detailplaneering, mis hõlmab ka R. Tobiase tn 11 krunti ja reguleerib krundi ehitusõigust selliselt, et näeb sinna ette kuni 5-korruselise äripindadega ja kuni 11 korteriga elamu rajamise, mis plokistatakse naaberkrundile kavandatud sama korruselisusega elamuga. Sellest nähtub, et planeeringumenetlusega soovitakse piirkonna hoonestust senisega võrreldes muuta. Otsustades

§ 6lg 31 alusel R.

Tobiase tn 11 kahekorruselise puitelamu taastamise üle on ringkonnakohtu arvates võimalik arvestada ka selle kooskõla piirkonna soovitud linnaehitusliku arengusuunaga. 21. Ebaõige on keskkonnaministri seisukoht, millest lähtub ka korraldus nr 2001-k, nagu ei võiks ehitise kordategemine

§ 6lg 31 mõttes seisneda ehitamises ehitusseaduse tähenduses ehitusloa alusel.

Seisukoht põhineb ebaõigel arusaamal, nagu oleks

§ 6

lg 31 ehitamist reguleeriv erisäte, milles viidatud ehitustegevusele ehitusseaduse nõuded ei laiene. Seetõttu ei saa ehitise kordategemist

§ 6

lg 31 tähenduses piirata katuse parandamisega, avade sulgemisega seintes, seinte kindlustamisega või parandamisega vms, nagu leitakse vaidlustatud korralduses. Ringkonnakohus leiab, et ehitise kordategemine

§ 6lg 31 mõttes võib hõlmata mh ka ehitise rekonstrueerimise Eh

S § 2 lg 8 mõttes (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise). Rekonstrueerimine on samuti ehitamine ja selleks on reeglina vajalik ehitusluba. 22. Õigusaktid ei sätesta, missuguses ulatuses ehitise konstruktsioonielementide asendamine jääb ehitise rekonstrueerimise ning veelgi laiema mõiste – ehitise kordategemine - piiridesse. Seetõttu võib ehitise rekonstrueerimisega tegu olla erandina ka juhul, kui asendatakse ehitise kõik konstruktsioonid peale vundamendi. Konstruktsioonide uuendamise mahu kõrval tuleb arvestada ka rekonstrueeritud ehitise mõõtmete, väliskuju ja sihtotstarbe sarnasust rekonstrueerimiseelsega. Kui need näitajad ei muutu, pole

§ 6lg-s 31 ehitise kordategemise mõiste selline sisustamine tingimata vastuolus maareformi eesmärkidega. 13

(15)3-06-1168
  1. Kui ehitise rekonstrueerimine võib hõlmata ka ehitise konstruktsioonide asendamise (p 22), siis ei saa välistada, et ehitise rekonstrueerimise käigus tekib olukord, kus ehitis on lammutatud vundamendini.
  2. Vaidlustatud korralduses on lähtutud sellest, nagu soovinuks kaebuse esitaja ehitist rekonstrueerida selliselt, et ehitab säilinud vundamenti ära kasutades sisuliselt uue hoone. Selline lähtealus on ebaõige. Arvesse pole võetud, et siis, kui kaebuse esitaja asus korraldust nr 1413-k täitma ja Tobiase tn 11 elamut rekonstrueerima, oli see hoone olemas. Hoonest olid säilinud, küll kahjustatud kujul (vt Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt mais 2002 koostatud „Tallinnas, Tobiase tn 11 asuva korterelamu seisukorra ülevaatuse aruanne“, toimik 3-06-1168 tl 104-122), ka muud konstruktsioonielemendid peale vundamendi. Seetõttu ei välista selle hoone vundamendini lammutamine rekonstrueerimisprotsessi käigus, et tegemist on hoone konstruktsioonide asendamisega.
  3. Seega on korralduses nr 2001-k ebaõigesti lähtutud sellest, nagu välistaks seadus Tobiase tn 11 elamu vundamendini lammutamise tõttu selle hoone kordategemise tähtaja pikendamise. Kaalutlusõiguse mittekasutamine on oluline diskretsiooniviga, mis võis mõjutada asja otsustamist, sest kaalutlusõiguse mittekasutamise tõttu ei ole R. Tobiase tn 11 elamu kordategemise tähtaja pikendamise taotluse lahendamisel hinnatud kõiki taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid (vt p 20).
  4. Kuna kaebuse esitaja taotlus R. Tobiase tn 11 elamu kordategemise tähtaja pikendamiseks jäeti rahuldamata õigusvastaselt ning ei ole välistatud, et taotluse teistkordsel lahendamisel tehtaks teistsuguse sisuga otsus, võib kaebuse esitaja õigusi riivata ka korralduse nr 1413-k kehtetuks tunnistamine, millega määrati R. Tobiase tn 11 elamu juurde teenindusmaa, mille omanikuks selle erastamisel elamus korteriomandite seadmise kaudu võiks kaebuse esitaja saada juhul, kui elamu tehakse korda.
  5. Korralduses nr 2001-k ei ole korralduse nr 1413-k kehtetuks tunnistamist faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Kehtetuks tunnistamise põhjus on arusaamatu. Seadus ei nõua, et juhul, kui

§ 6

lg-s 31 nimetatud ehitise omanik ei korrasta ehitist kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, tuleks sama sätte alusel langetatud teenindusmaa määramise otsus kehtetuks tunnistada. Linnavalitsus ei leia, et korraldus nr 1413-k oleks olnud õigusvastane. Seega oli õigusvastane ka korralduse nr 2001-k p

  1. III
  2. Kuna keskkonnaministri 28.04.2006 käskkiri nr 519 ja Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k on õigusvastased, tuleb kaebus nende tühistamise taotlustes rahuldada.
  3. Otsustus, kas pikendada Tallinna Linnavalitsuse 03.08.2005 korralduses nr 1413-k sätestatud ehitise kordategemise tähtaega, on kohaliku omavalitsuse pädevuses kaalutlusõiguse alusel (vt p 20). Kuna see otsus ei ole kohtu pädevuses, ei saa kohus Tallinna Linnavalitsusele asja lahendamise tulemust ette kirjutada. Kohustamistaotlust ei saa seetõttu rahuldada sel kujul nagu soovis kaebuse esitaja – kohustada Tallinna Linnavalitsust andma korraldust, millega korralduses nr 1413-k sätestatud ehitise kordategemise tähtaeg pikendatakse. Kohustamistaotlus tuleb rahuldada selliselt, et Tallinna Linnavalitsust kohustatakse 03.08.2005 korralduses nr 1413-k sätestatud ehitise kordategemise tähtaja pikendamise taotlust uuesti lahendama.
  4. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2007 otsus tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. 14

(15)3-06-1168 IV
  1. Apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamise tõttu on kaebuse esitajal HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel õigus nõuda esimese astme kohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmist Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnaministeeriumilt.
  2. Halduskohtus esitas kaebuse esitaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Keskkonnaministeeriumilt järgmises suuruses: 80 krooni kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 20 000 krooni advokaadi õigusabi eest. Samas ulatuses taotles kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmist Tallinna Linnavalitsuselt. Advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets 22.05.2007 arvetel nr 1/220507/MM ja 2/220507/MM (toimik 3-06-1168 tl 248 ja 249) on advokaat M. Masso kinnitus, et arve on sularahas tasutud. Riigilõivu pole kaebuse esitamisel keskkonnaministri käskkirja nr 519 peale tasutud mitte 80 krooni, vaid 10 krooni (Tallinna Halduskohtu kviitung toimik 3-06-1168 lk 7). Kaebuse esitamisel Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korralduse nr 2001-k peale on riigilõivu tasutud 80 krooni (toimik nr 3-06-2205, tl 11). Ringkonnakohtus esitas kaebuse esitaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Tallinna Linnavalitsuselt 15 080 krooni (80 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ja 15 000 krooni advokaaditasu). Samas ulatuses taotles kaebuse esitaja apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist Keskkonnaministeeriumilt. Taotlusele lisatud Advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets 21.06.2007 arvetel nr 1/210607/MM ja 2/210607/MM on advokaat M. Masso kinnitus, et arve on makstud sularahas. Riigilõivu tasumist apellatsioonkaebuse esitamisel summas 160 krooni tõendab apellatsioonkaebusele lisatud maksekorraldus (toimik 3-06-1168 tl 284).
  3. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et menetluskuludena on halduskohtumenetluses teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Üksnes advokaadi kinnitust, et arved on tasutud, ei ole peetud piisavaks tõendiks, et menetluskulud on reaalselt kantud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-5-08 p 18). Taotlus advokaaditasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud kuludokumendid ei tõenda selle menetluskulu kandmist.
  4. Riigilõivu tasumine esimese astme kohtu menetluses kokku summas 90 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel summas 160 krooni on tõendatud. Samas kuulub väljamõistmisele üksnes vajalik ja põhjendatud menetluskulu (HKMS § 93 lg 5). Apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu ettenähtust – 80 krooni – enam (160 krooni) ning 80 krooni riigilõivu tagastamist on apellandil võimalik taotleda riigilõivu võtnud asutuselt – Tallinna Ringkonnakohtult - vastavalt rahandusministri 29.12.2006 määrusele nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Esimese astme kohtu menetluses tasutud riigilõiv mõistetakse Tallinna Linnavalitsuselt välja summas 80 krooni ja Keskkonnaministeeriumilt summas 10 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 80 krooni mõistetakse vastustajatelt välja võrdsetes osades (40 krooni). Lauri Madise Ivo Pilving Lilianne Aasma 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.