Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellitud eksperthinnangu kohaselt ei olnud ehitise rekonstrueerimine võimalik, tehti ettekirjutus ehitise lammutamiseks vundamendini ja ettekirjutus on täidetud. Pesuköögist on säilinud paekivist seinad, mille amortiseerunud katus on kaetud tõrvapapiga. Ehitise
lg 31 mõttes kordategemine eeldab, et ehitis vähemalt mingis seisundis eksisteerib. Sisuliselt uue hoone ehitamine ei oleks kooskõlas maareformi seaduse sätte ja mõttega. 2. Anne Puusepp esitas 12.06.2006 kaebuse keskkonnaministri 28.04.2006 käskkirja nr 519 tühistamiseks ja 10.11.2006 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korralduse nr 2001-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks pikendama ehitise kordategemise tähtaega (kaebused liideti ühte menetlusse). Põhjendused: 1) Keskkonnaministri 28.04.2006 käskkiri nr 519 rikub kaebaja õigust erastada temale vallasvarana kuuluvate eluruumide juurde
lg 4 alusel ehitise kaasomanikuna ostueesõigusega maad ja saada korteriomandite omanikuks. Käskkiri riivab ka kaebaja ehitusõiguse realiseerimist R. Tobiase tn 11 asuvate ehitiste kordategemisel ja see riive on käsitatav omandi vaba kasutamise olulise piiranguna. (Käskkirja peale kaebuse esitamise aja seisuga) paiknevad vaidlusalusel maaüksusel põlengutest tugevasti kahjustatud 2-korruseline 16-korteriga elamu ja pesuköök. Elamust on säilinud vundament, fassaad, sise- ja välisseinad, korstnad ning kõik kandekonstruktsioonid. Elamut on võimalik rekonstrueerida olemasolevaid konstruktsioone kasutades, taastades samas mahus ja välisilmega hoone, mis sobiks seda ümbritsevasse miljöösse. Tallinna Kesklinna Valitsus oli kaebuse esitaja 27.01.2006 esitatud projekteerimistingimuste taotlusega nõus. Käskkirjas puuduvad faktilised põhjendused ja viide nende põhjenduste olemasolu kohta mõnes 3
Tobiase tn 11 põlenud hoone käsitatav ehitisena selle seaduse tähenduses, on jätnud tähelepanuta, et
lg-s 31 nimetatud ehitiste omanikul on õigus ehitised korda teha ja selleks antud tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Keskkonnaminister andis käskkirja ajal, mil ehitiste kordategemiseks määratud tähtaeg (kuni 04.08.2006) ei olnud möödunud. 2) Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k on õigusvastane, sest R. Tobiase tn 11 maaüksusel asub ehitis, mida on võimalik korda teha ja mille juurde on kordategemise järel võimalik maad erastada. Vastupidiselt Tallinna Linnavalitsuse seisukohale ei välista
lg 31 ja muud seaduse sätted ehitise „kordategemisel“ ehitamist ega renoveerimist. Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja eesmärgiks ei ole olnud uue hoone ehitamine, ta on pidevalt väljendanud soovi hoone taastada samas mahus, sama välisilme ja sihtotstarbega. Ehitise seesugune taastamine on kooskõlas maareformi seaduse eesmärgi ja sõnastusega. Tallinna linn käitus pahatahtlikult, vastuolus hea usu põhimõtte ja hea haldustavaga. Kaebaja on ehitises esimese põlengu toimumisest (23.12.1995) arvates korduvalt pöördunud Tallinna linna kui kaasomaniku ning ehitise kordategemise suhtes samuti kohustatud isiku asutuste poole taotlusega ehitis kas koos või kaebaja poolt üksi korda teha, kuid asi on jäänud linna rahanappuse ja ilmselt ka soovimatuse taha. Ehitise olukord halvenes selle aja jooksul Tallinna linna teadmisel olulisel määral. Kaebaja laskis linna ettekirjutust järgides heauskselt ehitise vundamendini lammutada, lähtudes õiguspärasest ootusest, et linnavalitsuse korraldus nr 1413-k jääb kehtima ning kaebaja saab lammutamise järel jätkata ehitise kordategemist. Linn toetas korraldusega nr 1413-k kaebaja korduvaid taotlusi ehitis korda teha ning kaalus isegi võimalust ehitise kordategemist rahastada. Kõik kohustused ja kulutused ehitise senisel kordategemisel on kandnud kaebaja. Kaebajast mitteolenevatel põhjustel ei olnud ehitise kordategemiseks antud tähtajal võimalik korrastustegevust alustada enne Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 19.05.2006 ehitise osaliseks lammutamiseks ehitusloa väljastamist. Seega jäi ehitise kordategemiseks aega vaid paar kuud, mis osutus töömahtu arvestades liiga lühikeseks. Arvestades eeltoodut ja Tallinna linna viivitusi ehitise kordategemise rahastamise küsimustes, on kaebaja õigustatult taotlenud kordategemise tähtaja pikendamist. 3. Tallinna Halduskohtu 14.06.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Keskkonnaministri käskkiri ei riiva kaebuse esitaja subjektiivset õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ja korteriomandi saamiseks.
lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida selle seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse, ja kui maad taotletakse riigi omandisse sama seaduse § 31 lg 1 p 8 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist
§-s 221 sätestatud ulatuses. Kaebaja aga pole isikuks, kellel oleks õigus
Tobiase tn 11 ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada.
lg 3 kohaselt on eluruumi omanikul juhul, kui elamus vallasasjana omatava eluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas, õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses (EES) sätestatud alustel ja korras. EES § 211 kohaselt on eluruumi vallasasjana omaval isikul õigus saada korteriomandi omanikuks. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestati eluruumidele esitatavad nõuded. Nõuded avavad ka eluruumi mõiste, mille kohaselt on eluruum elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. 4
lg 3 sätestab, et hoone maareformi seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. EhS § 2 lg-te 1-3 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks ja hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.
lg 32 kohaselt kohaldatakse elamu kohta sätestatut ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab ehitusseaduse tähenduses hoonele sätestatud tunnustele. Seega loetakse elamuks maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, siseruumi ja välispiiretega hoonet kui terviklikku asja või katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoonet, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Vaidlustatud korraldusega tunnistati kehtetuks korraldus nr 1413-k, millega anti
lg 31 alusel korteriomanikele tähtaeg teha ühe aasta jooksul korda maaüksusel asuvad ehitised. Et ehitisi ei olnud tegelikult võimalik määratud tähtaja jooksul korda teha, tõendab 19.05.2006 ehitusluba nr 17754 elamu osaliseks lammutamiseks. 19.09.2006 oli elamu vundamendini lammutatud. Hoone lammutamiseks välja antud ehitusluba ei anna õigust nõuda korteriomandi seadmist. 4) Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 lahendis nr 3-05-132 on võetud seisukoht, et ehitise kordategemiseks tähtaja andmist
lause kohaselt ei välista mõistele „hoone“ ehitusseaduses antud tähendus ja ainumäärav ei ole see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest väljalangenud hoone põhikonstruktsioonid säilinud; saavutamaks õiglase tulemuse, tuleb arvestada ka ehitise kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid (õnnetusjuhtum). Need seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest kaebaja ei ole maa erastamise õigustatud subjektiks
lg-st 1 või eluruumi erastamise seadusest, on eluruumi omanikul lõppastmes õigus maa omanikuks saada. Seega mistahes korraldus, mis seesuguse varasema korraldusega võimaldatud õiguse ära võtab, rikub eluruumi omaniku õigusi; 2) Avalduse korteriomandi seadmiseks esitas Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Kesklinna Valitsus 30.09.1998 EES § 211 alusel kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Seega oli kohane avaldus esitatud; 3) Eluruumide erastamise seadus ei sätesta tingimusi eluruumile, millele on võimalik korteriomandit seada. Seetõttu on asjakohatud halduskohtu arutlused eluruumi mõistest ja eluruumile esitatavatest nõuetest. Kuid isegi kui nõustuda, et korteriomandi seadmise hetkel on vajalik eluruumi olemasolu, ei ole see vajalik igal ajahetkel enne korteriomandi seadmist. Õigus elamu ja korteriomandite kordategemiseks anti kaebajale Tallinna Linnavalitsuse 03.08.2005 korraldusega nr 1413, mille alusel ehitise kordategemisel taastunuks olukord, kus on olemas ka reaalselt eksisteerivad ja elamiskõlbulikud ruumid. Sellist seisukohta toetab EES § 3 lg 4 p 2, 6
Sätte eesmärk on tagada lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise omanikule reaalne võimalus saada maareformi käigus maa omanikuks, samaväärne õigus peaks olema omandireformi eesmärki arvestades ka ehitises eluruumi omaval isikul, vastasel korral puuduks tal võimalus end kaitsta olukorra vastu, kus ta jääb omandist ilma teise isiku (nt kaasomaniku) tegematajätmiste tõttu. Maareformi seadus ei välista ehitise kordategemisel ehitamist ega renoveerimist. Apellant soovib ehitise taastamist sama välisilmega, samas mahus ja sama sihtotstarbega ja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 lahendis nr 3-05-132 avaldatud seisukohale
lg 31 tõlgendamisel; 7) Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud korraldusega tühistati adressaati soodustav haldusakt ja keelduti ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamisest, kaalumata HMS § 64-70 sätestatud erinevaid huve ja apellandi usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Apellant oli haldusakti kehtima jäämist usaldades kandnud kulutusi. Keskkonnaministri käskkirja nr 519 tühistamise nõuet põhjendas apellant järgmiselt: 1) Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud, lugedes ilmseks, et apellandile kuuluvad eluruumid olid juba omandamise ajal kasutusest välja langenud. Kuigi teatud hulk kortereid hävis tulekahjus juba 1995. a, puuduvad tõendid, et nende hulgas olid apellandi eluruumid. 7
lg-st 1 tulenevalt eelistatakse maareformi läbiviimisel avalikku huvi (maa jätmist riigi- või munitsipaalomandisse) maa erastamisele; 2)
lg-st 3 tulenevalt ei toimu erastatud eluruumide juurde maa erastamine ehk korteriomandi seadmine maareformi seaduses sätestatud korras, vaid eluruumi erastamise seadusest lähtuvalt; 3) Eluruumide erastamise seaduses käsitletud mõistet „erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa“ tuleb tõlgendada lähedast õigussuhet reguleerivate
S § 2 lg 2 tähenduses. Nende sätete kohaselt on elamu maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ehk aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud katuse, siseruumi ja välispiiretega hoone kui terviklik asi, mille üldpinnast vähemalt 20 % on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks, ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel; 4)
lg 31 eesmärk on vältida ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist ja võimaldada ostueesõigust kasutada üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Kohalik omavalitsus peab selle sätte alusel kaalutlusõiguse alusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise otsustamisel selgitama välja ehitise tegeliku olukorra ja ehitise omaniku huvi ehitise kordategemiseks. Kohalik omavalitsus võib määrata tähtpäeva ainult selliste lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või 8
lg-s 31 sätestatud ehitise kordategemiseks ei ole alust anda ehitusluba, sest kuna sellise ehitise puhul ei ole tegemist ehitisega ehitusseaduse mõttes, ei ole sellise ehitise kordategemine käsitatav ehitamise ega lammutamisena. Kordategemise tähtaja andmise otsustus annab ehitise omanikule õiguse ehitis korrastada, ilma, et ehitusluba oleks vajalik. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise õigus tekib ehitise omanikul alles pärast ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks kordategemist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-57-04 avaldatud seisukoht, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektile tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, on kohaldatav ka käesoleval juhul, sest maareformi õigustatud subjektideks tagastamisnõudeta maa osas on ka riik ja kohalik omavalitsus. 5) Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte aktist nähtub, et 23.12.1995 toimunud tulekahju tagajärjel puudus hoones elekter, vesi ja kanalisatsioon, katus on sisse kukkunud ning elanikud ei ela selles elamus faktiliselt alates 24.12.
15.08.2006 ekspertiisi põhjal oli selge, et pole ehitist, mille juurde saaks korteriomandit seada, seetõttu ei ole ka põhjust anda lisatähtaega väidetava ehitise kordategemiseks. Kohaliku omavalitsuse seisukoht 9
lg-le 31, mis sätestas, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks ning kui kohalik omavalitsus määrab sellise ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Selle korraldusega oli Tallinna Linnavalitsus otsustanud anda omanikule õiguse Tobiase tn 11 asuvad ehitised korda teha ja tuvastanud, et need on sellised ehitised, mille kordategemise järel on võimalik nende omanikul erastada ostueesõigusega nende teenindamiseks vajalik maa. Seadusest tulenes korralduse tõttu ehitise omanikule õigus nõuda korralduses näidatud tingimuste täitmisel (ehitise kordategemisel korralduses näidatud tähtpäevaks), et antaks haldusakt maa ostueesõigusega erastamiseks ehitise juurde korteriomandi seadmise kaudu eluruumide erastamise seaduse alusel. Selle ehitise aluse maa riigi omandisse jätmine võtab aga ehitise omanikult võimaluse saada ehitise teenindamiseks vajaliku maa omanikuks. Korralduse nr 1413-k kehtivuse ajal ning enne selles korralduses näidatud ehitiste kordategemise tähtaja möödumist oli ennatlik väita, et kaebuse esitajal puudub õigus maa ostueesõigusega erastamise kaudu saada korralduses näidatud ehitiste aluse maa omanikuks. Tallinna Linnavalitsuse korraldusest nr 1413-k kui käskkirja nr 519 andmise ajal kehtinud haldusaktist tuli lähtuda ka teistel haldusorganitel, sealhulgas keskkonnaministril maa riigi omandisse jätmise otsustamisel. HMS § 61 kohaselt ei ole haldusakti õiguspärasus haldusakti kehtivuse eelduseks. Seetõttu ei saa ka keskkonnaministri väitest, et korraldus nr 1413-k ei olnud õiguspärane, järeldada, et käskkiri nr 519 ei riivanud kaebuse esitaja õigusi. 9. Ringkonnakohtu arvates puudutab kaebuse esitaja õigusi ka Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 korraldus nr 2001-k, sest sellega lahendati kaebuse esitaja taotlust tema kaasomandis oleva ehitise kordategemiseks 03.08.2005 korraldusega määratud tähtaja pikendamiseks ning 30.09.1998 (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitatud Tallinna linna) avaldust sama ehitise juurde korteriomandite seadmiseks. 10
lg 1 p 8 alusel riigi maareservina.
lg 1 sätestab, et kui maad taotletakse riigi omandisse selle seaduse § 31 lg 1 p 8 alusel või munitsipaalomandisse selle seaduse § 28 lg 2 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist selle seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses.
lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses.
lg 1 kohaselt on linnas asuva hoone või rajatise omanikul õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist. Järelikult on
lg 1 p-s 8 nimetatud maa puhul maa omandamise eesõigus riigi ees ehitise omanikul, kelle ehitise teenindamiseks see maa on määratud. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse ja maa erastamine toimub eluruumide erastamise seaduse alusel. 11. Maa omandamise eesõigus riigi ees on ka sellise ehitise omanikul, kes on täitnud
lg-s 31 sätestatud tingimuse, tehes kohaliku omavalitsuse määratud tähtaja jooksul korda lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise. Seetõttu ei saa ka sellise ehitise alust maad, mille omanikule on kohalik omavalitsus otsustanud määrata tähtaja ehitise kordategemiseks, jätta
lg 1 p 8 alusel riigi omandisse enne, kui selgub selle maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus. Reeglina ei saa enne selle tähtaja lõppemist asuda seisukohale, et ehitise omanikul maa ostueesõigusega erastamise õigus puudub. 12. Maa riigi omandisse jätmine on haldusakt, mille andmisel tuleb läbi viia kohane haldusmenetlus ning maa riigi omandisse jätmise otsust tuleb motiveerida, kaaludes erinevaid huve (vt nt Riigikohtu 11.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-37-07, p 9). Kohane haldusmenetlus eeldab muuhulgas puudutatud isikute menetlusse kaasamist, nende arvamuse ärakuulamist, asjaolude uurimist, tõendite kogumist ning erinevate huvide kaalumist. Keskkonnaminister oleks pidanud arvestama kaebuse esitaja õigustatud ootust, et ehitise kordategemiseks antud tähtaja jooksul ei kaota ta võimalust saada ehitise baasil seatava korteriomandi omanikuks. Kaebuse esitaja oleks tulnud maa riigi omandisse jätmise menetluses ära kuulata. Käskkirjale lisatud seletuskirjast (tl 78) nähtuvalt ei saanud puudutatud isiku olemasolu tulla keskkonnaministrile üllatusena. Vastuseks Maa-ameti kirjale, millega esitati Tallinna Linnavalitsusele tutvumiseks maa riigi omandisse jätmise toimik, teatas Tallinna Maaamet 16.03.2005, et 09.03.2005 korraldusega nr 447-k ei nõustunud Tallinna Linnavalitsus maa riigi omandisse jätmisega põhjusel, et taotletaval maaüksusel asub osaliselt põlenud ehitis, milles on kolm erastatud korterit ja mis ülejäänud osas kuulub Tallinna linnale (tl 62-63). Et maa riigi omandisse jätmise korra p 7-11 järgi ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht maa riigi omandisse jätmise kohta kohustuslik, ei tähenda, et seda seisukohta võiks ignoreerida. Käskkiri ei sisalda põhjendusi kohaliku omavalitsuse seisukohaga arvestamata jätmise kohta. Käskkirjale nr 519 lisatud seletuskirjast nähtuvalt ei käsitlenud maa riigi omandisse jätmise toimiku koostanud Maa-amet vaidlusalusel maaüksusel paiknevat põlenud hoonet ehitisena
lg 31 tähenduses ning seetõttu ei saanud see Maa-ameti arvates maa riigi omandisse jätmist takistada. Käskkirja andes on keskkonnaminister ilmselt sellise tõlgendusega nõustunud. Samas ei ole käskkirja andmisel arvestatud sellega, et Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 11
15.
lg 3 kohaselt on hoone või rajatis selle seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba.
lg 31 kohaselt ei käsitleta ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Järelikult ei ole viimatinimetatud sättes nimetatud ehitiste juurde maa erastamine võimalik, va. samas sättes toodud juhul, mil ehitise omanik teeb ehitise korda kohaliku omavalitsuse määratud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et
lg 31 on kohaldatav ka juhul, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub eluruumide erastamise seaduse alusel korteriomandi seadmise kaudu. 16. Vaidlus puudub selles, et korralduse nr 2001-k andmise ajal puudus Tobiase tn 11 maatükil
Seega sõltub korteriomandi seadmise avalduse rahuldamata jätmise õiguspärasus sellest, kas kaebuse esitaja taotlus R. Tobiase tn 11 ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt. 17. Ehitise omanikul puudub
lg-s 31 nimetatud ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks korrastamata jätmise korral õigus sama sätte alusel sellele ehitisele määratud teenindusmaa erastamiseks. Korralduses nr 1413-k määratud ehitise kordategemise tähtaeg oli korralduse nr 2001-k andmise ajaks juba möödunud, ilma, et kaebuse esitaja oleks korralduses nr 1413-k nimetatud ehitist korda teinud. Järelikult ei riivanud korralduse nr 1413-k kehtetuks tunnistamine kaebuse esitaja õigusi, kui kaebuse esitaja taotlus R. Tobiase tn 11 ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks jäeti rahuldamata õiguspäraselt. 18. Ehitise kordategemise tähtaja pikendamata jätmist põhjendati järgmiselt – kuna ekspertiisi tulemuste põhjal selgus, et elamu rekonstrueerimine pole võimalik, lammutati elamu sellekohase ettekirjutuse alusel vundamendini. Elamu seisundi tõttu ei ole selle kordategemine ilma ehitamiseta ehitusseaduse järgi võimalik. Ehitise korrastamisena saab käsitada eelkõige katuse parandamist, avade sulgemist seintes, seinte kindlustamist või parandamist jms, et peatada hoone edasine lagunemine. Sisuliselt uue hoone ehitamine hoone kordategemise sildi all ei ole kooskõlas maareformi seaduse mõttega. Neist põhjendustest võib järeldada, et korralduse andmisel diskretsiooni ei teostatud, kuna oldi seisukohal, et elamu vundamendini lammutamise tõttu 07.09.2006 ettekirjutuse alusel oli teistsuguse sisuga otsuse langetamine seaduse kohaselt välistatud. Viitest EhS §-le 12, mille 12
lg 31 mõttes ei saa käsitada sellist ehitamist, mille puhul nõuab ehitusseadus ehitusluba. Kuigi seda korralduse põhjendustes pole märgitud, võidi otsuse langetamisel juhinduda ka keskkonnaministri õigusvastasest käskkirjast nr 519 jätta R. Tobiase tn 11 maa riigi omandisse.
lg 31 alusel tuleb kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel hinnata, kas on otstarbekam lagunenud ehitis taastada ja anda omanikule kordategemiseks tähtaeg või määrata ehitis kõrvaldamisele; selle otsuse langetamisel tuleb arvestada omanike huvi ehitise kordategemise vastu, reaalseid kordategemise võimalusi, lagunemise ja kasutusest väljalangemise põhjuseid ning võimalust jätkata pärast kordategemist ehitise kasutamist ettenähtud otstarbel. Ehitise taastamise vastu kõnelevate huvidena on asjakohane arvestada ka nende isikute huve, kellel oleks võimalus maareformi tulemusel saada või jääda selle maa omanikuks juhul, kui seda maad ei erastata ehitise omanikule. Kui taotletakse ehitise kordategemise tähtaja pikendamist, on asjakohane hinnata ka seda, millistel põhjustel tähtaega ületati. Harju maavanema ja Tallinna Linnavalitsuse kirjavahetusest (toimik 3-06-1168 tl 365-389) nähtub, et menetluses on detailplaneering, mis hõlmab ka R. Tobiase tn 11 krunti ja reguleerib krundi ehitusõigust selliselt, et näeb sinna ette kuni 5-korruselise äripindadega ja kuni 11 korteriga elamu rajamise, mis plokistatakse naaberkrundile kavandatud sama korruselisusega elamuga. Sellest nähtub, et planeeringumenetlusega soovitakse piirkonna hoonestust senisega võrreldes muuta. Otsustades
Tobiase tn 11 kahekorruselise puitelamu taastamise üle on ringkonnakohtu arvates võimalik arvestada ka selle kooskõla piirkonna soovitud linnaehitusliku arengusuunaga. 21. Ebaõige on keskkonnaministri seisukoht, millest lähtub ka korraldus nr 2001-k, nagu ei võiks ehitise kordategemine
Seisukoht põhineb ebaõigel arusaamal, nagu oleks
lg 31 ehitamist reguleeriv erisäte, milles viidatud ehitustegevusele ehitusseaduse nõuded ei laiene. Seetõttu ei saa ehitise kordategemist
lg 31 tähenduses piirata katuse parandamisega, avade sulgemisega seintes, seinte kindlustamisega või parandamisega vms, nagu leitakse vaidlustatud korralduses. Ringkonnakohus leiab, et ehitise kordategemine
S § 2 lg 8 mõttes (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise). Rekonstrueerimine on samuti ehitamine ja selleks on reeglina vajalik ehitusluba. 22. Õigusaktid ei sätesta, missuguses ulatuses ehitise konstruktsioonielementide asendamine jääb ehitise rekonstrueerimise ning veelgi laiema mõiste – ehitise kordategemine - piiridesse. Seetõttu võib ehitise rekonstrueerimisega tegu olla erandina ka juhul, kui asendatakse ehitise kõik konstruktsioonid peale vundamendi. Konstruktsioonide uuendamise mahu kõrval tuleb arvestada ka rekonstrueeritud ehitise mõõtmete, väliskuju ja sihtotstarbe sarnasust rekonstrueerimiseelsega. Kui need näitajad ei muutu, pole
lg-s 31 nimetatud ehitise omanik ei korrasta ehitist kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, tuleks sama sätte alusel langetatud teenindusmaa määramise otsus kehtetuks tunnistada. Linnavalitsus ei leia, et korraldus nr 1413-k oleks olnud õigusvastane. Seega oli õigusvastane ka korralduse nr 2001-k p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.