Pooled ei pea kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks. Lähtudes TsMS § 630 lg-st 2 ja §-st 659 lepivad pooled kokku, et loobuvad kompromisskokkulepet kinnitava menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest ja paluvad seda märkida kohtumääruses. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita kompromissilepingut kohtumäärusega, ei ole kompromissilepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust, pooled ei käsitle seda kostja-poolse hageja nõuete tunnustamisega ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissileping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ja § 430 lg-s 1 sätestatust, paluvad pooled kinnitada xxx ja OÜ xxxvahel sõlmitud kompromiss selles märgitud tingimustel ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-7592 selleks eraldi kohtuistungit pidamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele,
MS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 Juhindudes TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud,
Seoses poolte avaldusega määruskaebuse esitamise õigusest loobumise kohta märgib kohus järgmist. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Seega määruskaebuse esitamise õigusest loobumist kehtiv õigus pooltele ei võimalda. Arvestades poolte tahet kompromissi sõlmimisel, lühendab kohus kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.