KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1115 Haldusasi AS Hekate kaebus AS Ühi
) § 3 lõike 1 kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linna valitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. Sama sätte lõike 2 kohaselt rakendab volikogu poolt volitatud ametiisik kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on maksuhalduri volitused Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse linnakassa juhatajal, Finantsteenistuse linnakassa vanemspetsialistil, Transpordiameti juhataja asetäitjal, Linnatranspordi osakonna juhatajal, Linnatranspordi osakonna vanemspetsialistil ja Linnatranspordi osakonna kontrolöril.
- MKS § 5 lõigete 3 ja 4 kohaselt võib vald või linn lepingu alusel anda kohaliku maksu maksuhalduri ülesandeid üle ainult Maksu- ja Tolliameti kohalikule struktuuriüksusele või sama liiki kohalike maksude osas lepingu alusel teisele vallale või linnale. MKS § 10 lõige 1 sätestab, et maksuhaldur kontrollib maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Seega puudub Tallinna Linnavalitsusel õigus delegeerida maksude tasumise kontrollimist ja määramist eraõiguslikule isikule. Tallinna Linnavalitsuse poolt määratud isikud ei ole AS Hekate-le viivistasu määramiseks mingit menetlust läbi viinud ja viivistasu nende poolt määratud ei ole.
- Lisaks sätestab MKS § 11 lõige 1, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastavalt MKS § 13 lõikele 1 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Vastustaja leiab, et viivistasu otsus on õiguspärane, kuna esinevad seaduses sätestatud alused viivistasu määramiseks ning palub jätta kaebus rahuldamata.
- Viivistasu otsus koostati seetõttu, et 12.05.2008 oli AS Hekate-le kuuluv sõiduauto pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud ettenähtud korras tasutud parkimistasu. Sellest tulenevalt koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör viivistasu otsuse, millega määras viivistasu summas 480 krooni.
- Põhjendamatu on kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt on viivistasu otsus õigusvastane, kuivõrd AS Ühisteenused eraõigusliku juriidilise isikuna ei oma õigust määrata viivistasusid. AS-il Ühisteenused on selline õigus tulenevalt seadustest ja selle alusel sõlmitud halduslepingust. AS Ühisteenused on volitatud avaliku võimu ülesandeid täitma seaduse alusel. 9.
§ 141lõige 1 sätestab, et parkimistasu on kohalik maks.
Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras, kusjuures maksukorralduse seadust kohaldatakse liiklusseaduses sätestatud ulatuses. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 kohaselt kuulub viivistasu määramisele siis, kui parkimistasu ei ole ettenähtud korras tasutud ning loetleb alused viivistasu määramiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on viivistasu käsitletav parkimistasu (kohaliku maksu) kõrvalkohustisena. LS § 501 lõige 3 sätestab muuhulgas, et viivistasu määramise võib halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule 2 juriidilisele isikule. Nendest sätetest juhindudes on Tallinna linn andnud halduslepinguga viivistasu määramise õiguse üle AS-ile Ühisteenused.
- Kaebaja viitab üldiselt ka väidetavale vastuolule põhiseadusega, kuid ei põhjenda, milles selline vastuolu põhiseaduse normidega seisneb. Vastustaja on seisukohal, et selline vastuolu puudub, kuivõrd ei ole põhiseadusevastane volitada eraõiguslikku isikut täitma avaliku võimu ülesandeid. Selline seisukoht on kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas. Riigikohus on mitmel korral käsitlenud viivistasu puudutavaid vaidlusi ning ei ole ühelgi korral asunud seisukohale, et viivistasu määraine oleks õigusvastane selle määramisest eraõigusliku isiku poolt.
- Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 kohtuotsuses väärteoasjas nr 3-1-1-86-07 on käsitletud eraõigusliku isiku volitamist täitma riigivõimu ülesandeid. Nimetatud otsuses asus Riigikohtu üldkogu küll seisukohale, et eraõigusliku juriidilise isiku volitamine läbi viima süüteomenetlust on lubamatu, kuid asus ka seisukohale, et selline volitamine on võimalik ja lubatud haldusülesannete osas. Viivistasu määramise näol on tegemist just haldusülesandega. Seega on alusetud kaebuses toodud väited vastuolule põhiseadusega. Lisaks on kaebaja väited põhjendamata ja üldsõnalised ning puudub võimalus neid sisuliselt hinnata.
- Vastustaja lisab, et kaebuses toodud väited viivistasu otsuse formaalsest õigusvastasusest menetlusvigadest tulenevalt on asjakohatud. Kohatud on ka kaebuses toodud viited maksukorralduse seadusele, kuivõrd nimetatud seaduse sätted kohaldamisele ei kuulu. Seega ei saa viivistasu määramine AS Ühisteenused poolt olla õigusvastane vastuolu tõttu maksukorralduse seadusega. Viivistasu määramise näol on tegemist nn seotud halduse õigustoiminguga – viivistasu kuulub määramisele seaduses sätestatud aluste esinemisel. Käesoleval juhul tuvastati viivistasu määramise aluseks olevad asjaolud LS § 502 lõike 1 tähenduses. Parkimise järelevalvet teostaval isikul oli kohustus määrata viivistasu ja haldusakti adressaadi ärakuulamata jätmine ei tingi viivistasu õigusvastasust ning sellest ei saa tuleneda viivistasu tühistamine. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
- Poolte vahel ei ole vaidlust faktilistes küsimustes. Seega nõustub kaebuse esitaja sellega, et AS-le Hekate kuuluv sõiduauto oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata. Vaidlust ei ole selleski, et Tallinna Linnavalitsus on sõlminud AS-ga Ühisteenused parkimise viivistasude määramiseks halduslepingu.
- Käesolevas asjas on vaidlus vaid selle üle, kas vastustajal AS-l Ühisteenused oli eraõigusliku juriidilise isikuna õigus määrata tasumiseks viivistasu või mitte.
- Kohus leiab, et väär on kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt AS-i Ühisteenused õigus viivistasu otsuseid määrata ei põhine seaduslikul alusel. Parkimistasu ja sellega koos ka parkimise viivistasu on vastavalt kohalike maksude seaduse (edaspidi
) § 5 puntkile 10 kohalik maks.
§ 3
lõike 1 kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist.
§ 141
lõike 2 kohaselt toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine liiklusseaduses (edaspidi LS) sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust liiklusseaduses sätestatud ulatuses. LS § 501 lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. LS § 501 lõike 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning LS §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Eeltoodust 3 tulenevalt oli Tallinna Linnavalitsusel seaduslik alus sõlmida AS-ga Ühisteenused parkimise viivistasude määramiseks haldusleping, mida Tallinna Linnavalitsus AS-ga Ühisteenused ka teinud on.
- Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et viivistasu otsuste määramine eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vastuolus põhiseadusega. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et kaebuse esitaja viited nimetatud põhiseadusevastasusele on üldsõnalised, kaebuse esitaja ei ole toonud välja, milles see vastuolu täpsemalt seisneb. Asjas nr 3-1-1-86-07 on Riigikohtu üldkogu arutanud avalik-õiguslike ülesannete delegeerimise põhiseaduspärasust. Nimetatud asjas oli põhiküsimus selles, kas eraõiguslikule isikule saab delegeerida väärteotrahvi (ühistranspordis piletita sõidu eest) määramise õigust. Riigikohtu üldkogu leidis, et süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Nii kriminaalmenetlus kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi - karistusvõimu teostamist ja tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikohus leidis, et ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses - koos võimaliku kohtumenetlusega - ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena. Halduskohus märgib, et maksude seaduse alusel määramine on aga haldusfunktsiooni teostamine. Eelnimetatud Riigikohtu lahendist saab tuletada põhimõtteliselt ka seisukoha, et maksude määramine eraõigusliku juriidilise isiku poolt seaduse ja halduslepingu alusel ei ole põhiseadusega vastuolus. Seega ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et viivistasu otsus on määratud õiguspäraselt ja alused selle tühistamiseks puuduvad.
- HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on taotlenud enda kantud menetluskulude väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4