3-08-1087/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 2.septembril 2008.a. Tallinnas 3-08-1087 L.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 5.

1. 2008.a. otsuse nr 37245/2 tühistamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 14.04.2008.a. esitas L.P taotluse enda vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses töötamisega Kaug-Põhjas vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelisele pensionilise kindlustamise alasele koostöökokkuleppele(edaspidi “kokkulepe”). 5.05.2008.a. otsusega nr 37245/2 jättis Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakond taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt määrati L.P-le vanaduspension alates 3.
2. 2003.a. riikliku pensionikindlustuse seaduse(RPKS) § 7 alusel, töötamine perioodil 3.07.1961 – 9.11.1985 Komi ANSV-s Vorkutas on arvesse võetud ühekordselt. L.P taotleb selle perioodi arvestamist 1,5-kordselt. 16.10.2007.a. jõustunud kokkuleppe art 1 sätestab, et Eesti ja Vene Föderatsiooni kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine toimub vastavalt selle riigi seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. 1.04.2000.a. jõustunud RPKS § 28 lg 3 sätestab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse sooduskorras(poolteise-, kahekordselt) Eestis omandatud pensioniõigusliku staaźi hulka. Kaug-Põhjas teenimist-töötamist seal kirjas pole, mistõttu arvati seal töötamise aeg L.P pensioniõigusliku staaźi hulka ühekordselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ja kohustada Tallinna Pensioniametit arvama tema Kaug-Põhjas töötamise aega pensioniõigusliku staaźi hulka 1,5-kordselt. Kokkuleppe art 4 kehtestab, et pensioniõiguse määramisel, sealhulgas soodustustingimustel, võetakse arvesse nii Eestis kui Venemaal omandatud pensioniõiguslik staaź, samuti staaź, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid, kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. Seega pole RPKS § 28 lg 3 praegusel juhul kohaldatav ning kaebaja Kaug-Põhja tööstaaźi tuleb vanaduspensioni määramisel arvestada 1,5-kordselt. Kokkuleppe art 1 ei hõlma pensioniõigusliku staaźi arvutamise põhimõtteid, vaid pensioni määramise ja väljamaksmise korda. Sellest, et staaźi arvutamisel rakendatakse üksnes siseriiklikku seadusandlust, pole juttu, vastasel korral oleks kokkuleppe sõlmimine olnud üldse mõttetu, sest näiteks RPKS § 7 lg 1 p 2 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaźi ning seega isikud, kellel on Eestis omandatud staaźi vähem või kes on töötanud ainult Venemaal, ei saaks vaatamata kokkuleppele pensioni. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad. RPKS § 28 annab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse pensioniõigusliku staaźi hulka. Sama sätte
3. lõike kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaźi hulka RPKS §-s 28 loetletud tegevuste aeg ka endise NSVL territooriumil kuni 1991.a. 1.jaanuarini, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebajal on Eesti staaźi 15,217 aastat ning seega arvati kooskõlas RPKS §-ga 28 lg 1 ja 4 Kaug-Põhjas teenimise ja töötamise aeg tema pensioniõigusliku staaźi hulka ühekordselt. KOHTU PÕHJENDUSED Riiklike pensionide määramist ja maksmist reguleerib RPKS, mille § 4 lg 1 ja § 7 kohaselt määratakse riiklik vanaduspension Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele, kes on vanaduspensioniealine ja kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži; ühtlasi arvatakse pensioniõigusliku staaźi hulka vastavalt RPKS §-le 28 lg 4 ka samas paragrahvis loetletud tegevuste aeg endise NSVL territooriumil kuni 1.
4. 1991.a. Kaebajal on Eesti Vabariigi territooriumil omandatud pensionistaaži 15,217 aastat ning temale alates 9.11.2005.a. pensioni määramisel võeti arvesse ka Kaug-Põhjas omandatud pensioniõiguslik staaź, kuid ühekordselt. Vaidlus käib selle üle, kuidas tõlgendada 25.06.1993.a. allkirjastatud, 5.11.2002.a. protokolliga muudetud ning 16.10.2007.a. kehtima hakanud kokkuleppe artiklit
5. Kaebaja väidab, et selle sätte alusel tuleb Kaug-Põhjas töötamise aeg arvestada tema pensioniõigusliku staaźi hulka sooduskorras 1,5 kordselt. Vastustaja kinnitab, et see pole võimalik, kuna RPKS §-s 28 lg 3 sätestatud loetelus tegevustest, mille aeg arvatakse sooduskorras(poolteise-, kahekordselt) Eestis omandatud pensioniõigusliku staaźi hulka, pole märgitud Kaug-Põhjas töötamist. Kokkuleppe artikkel 4 kehtib järgmises sõnastuses: „Pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil.“ See tähendab, et Eesti Vabariigis pensioni määramisel, sealhulgas sooduskorras pensioni määramisel võetakse arvesse ka Venemaal omandatud staaź, kuid ainult reaalselt töötatud aeg, mitte selle poolteise-, kahe- või kolmekordne korrutis, mis on ette nähtud Vene Föderatsiooni seadustes teatud tegevuste soodustustingimustel pensioniõigusliku staaźi hulka arvamisel. Kui kokkuleppe pooled oleksid soovinud tunnustada ka teise poole poolt sooduskorras arvestatavat staaźi, tulnuks säte sõnastada järgmiselt: „Pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, sealhulgas soodustustingimustel omandatud pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil.“ Kohtu tõlgendust kinnitab ka kokkuleppe artikkel 1, mis sätestab, et poolte kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine korraldatakse kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Ekslik on kaebaja arvamus, et art 1 hõlmab vaid pensioni määramise ja väljamaksmise korda. 5.11.2002.a. Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi poolt allkirjastatud kokkuleppe rakendusleppe artikkel 13 sätestab, et poole kodanikule, kellel on õigus, et talle määratakse koostöökokkuleppe jõustumisest tingituna pension, määratakse see elukoha järgse poole 2 õigusaktide kohaselt. See tähendab, et sooduskorras arvestatakse Venemaal töötatud aega pensioniõigusliku staaźi hulka siis, kui Eesti Vabariigi õigusaktid näevad ette konkreetse tegevuse arvestamist staaźi hulka soodustingimustel. Kohtu tõlgendust kinnitab ka rakendusleppe artikkel 3, mille kohaselt tõendavad poolte pädevad asutused lisaks poolte territooriumil täitunud tööstaaźi pikkusele ka seda, millise tööstaaźi liigi(üldistel alustel, soodustingimustel, väljateenitud aastate eest) hulka asjaomane tööperiood kuulub. Kui kokkuleppe üks pool tunnustaks ka teise poole seaduste järgi sooduskorras arvutatud staaźi, poleks mingit vajadust eristada teise poole territooriumil üldistel alustel ja soodustingimustel omandatud tööstaaźi. Kuna RPKS § 28 lg 3 ei näe ette Kaug-Põhjas töötamise aja arvamist pensioniõigusliku staaźi hulka sooduskorras, on vastustaja õigesti arvanud seal töötamise aja kaebaja pensioniõigusliku staaźi hulka ühekordselt. Kohtunik: D.Maastik 3