3-08-1754/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1754 Haldusasi A.L kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus kriminaalmenetluse raames tehtud lahendite ja menetlustoimingute vaidlustamise osas A.Lle halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et kriminaalmenetluse raames tehtud määruseid, menetlustoiminguid või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tagastada kaebus moraalse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohtumäärus koos kaebuse materjaliga edastada kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3). Edasikaebamise kord KOHUS LEIAB 05.09.2008 saabus kohtule A.L kaebus Harju Maakohtu kohtunike Eha Popova ja Margot Mikleri ning riigiprokurör Eve Oleski tegevusele ning moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et eeluurimiskohtunik Margot Mikler kohaldas Harju Maakohtu 28.06.2008 määrusega nr 1-08-8562 väljaandmisvahistust 40 päevaks valesti, samuti on kohus rikkunud süütuse presumptsiooni. 18.08.2008 määrusega asjas nr 1-08-8562 tunnistas eeluurimiskohtunik Eha Popova A.L väljaandmise Norra Kuningriigile õiguslikult lubatavaks ja pikendas vahi all pidamist A.L väljaandmise või keelduva otsuse tegemiseni. Kaebaja on seisukohal, et viimatinimetatud määruses on samuti rikutud süütuse presumptsiooni. Kaebaja hinnangul käitusid kohtunik Eha Popova ja riigiprokurör Eve Olesk kohtuistungil ebaeetiliselt, arutades eraelulisi sündmusi kaebaja ja tema laste elu puudutava otsuse tegemisel. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb tagastada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on kaebus esitatud Harju Maakohtu kohtunike Eha Popova ja Margot Mikleri tegevusele ja kohtulahenditele. Esiteks märgib kohus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalasjas tehtud lahenditele õigusliku hinnangu andmine. Harju Maakohtu 28.08.2008 kohtumäärusele nr 1-08-8562 väljaandmisvahistuse kohaldamiseks A.L võis esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama (Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 136, 386, 387 lg 2). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p 21 alusel ei ole välisriigile väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtumäärus edasikaevatav. Seega Harju Maakohtu 18.08.2008 kohtumäärus nr 1-08-8562 A.L väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohta edasikaebamisele ei kuulu ning on lõplik. HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt KrMS paragrahvides 228-232. Uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatakse kaebus vastavale prokuratuurile, prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale omakorda Riigiprokuratuurile. Kui isik Riigiprokuratuuri määrusega ei nõustu, on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Samuti ei saa halduskohus otsustada kohtuniku ametist vabastamise või tagandamise üle. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagastamine on sätestatud Kohtute seaduse (KS) §§ 99-101. Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul (KS § 99 lg 2). Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast (KS § 101). Kaebaja taotleb ka moraalse kahju rahalist hüvitamist. Kohtu hinnangul soovib kaebaja kriminaalkohtumenetluse käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et tulenevalt Riigivastutuse seaduse (RVS) §-st 15 lg 1 võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVS § 17 lg 1 kohaselt tuleb taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatada Justiitsministeeriumile. Viimatinimetatud sätte tõlgenduse kohaselt Justiitsministeeriumi poole pöördumine kahju hüvitamise taotlusega on kohustuslikuks kohtueelseks korraks, mistõttu tuleb kaebus moraalse kahju hüvitamise taotluse osas tagastada 2 HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebaja ei ole järginud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda. Elle Kask Kohtunik 3