) §-st 3 tulenevalt avalik-õiguslikke vaidlusi.
§-i 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi.
lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul ei selgu kaebusest üheselt kas kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsust nr K023362. Siiski märgib kohus, et mõlemal juhul puudub halduskohtul pädevus kaebus lahendada ning vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) kehtestab
-st erineva menetluse. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus kuulub lahendamisele kehtiva TsMS-i alusel maakohtus (üldkohtus). Kohus selgitab, et juhul kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, võib täitemenetluse osaline täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõike 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Nimetatud kaebuse osas esimese astme kohtumääruse peale edasi kaevata ei saa. TMS §-is 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vastavalt Kohtutäituri seaduse (KTS) §-le 28 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule (üldkohtule) talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. KTS § 6 lg 1 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Juhul kui kaebaja soovib vaidlustada Transpordiameti koostatud kiirmenetluse otsust, võib ta väärteomenetluse seadustiku §-ist 1 tulenevalt esitada hagi maakohtule. Väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteomenetluse seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht.
lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Seega, kuna esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada kaebajale, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.