T. Lj.Z. eestkostjaks Lj. Z. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on S. T.terve ja võib olla eestkostja. S. T. on L.Z. emapoolne poolõde. Tervisliku seisundi tõttu ei saa L.Z. mingeid tehinguid teha. Narva Linnakohtu 01.04.1993.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-323 on L. Z. tunnistatud teovõimetuks. Eelmenetlus Kooskõlas
Z. suhtes määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kooskõlas
lg 2 p 2 määras kohus täisealise isiku esindajaks vandeadvokaat Antonina Belõševa. Kooskõlas
Z., kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jääb oma nõude juurde. S. T. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja, S. T. ning Lj. Z. esindaja paluvad eestkoste seada L. Z. üle ja eestkostjaks määrata S. T. Kohtu põhjendused 2-08-13569 Kuulanud ära avaldaja esindaja, S. T.ning L. Z. esindaja seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu L. Z. vajab tema üle eestkoste seadmist. TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtule 30.07.2008.a esitatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 33 esitatud eksperdi arvamuse kohaselt L. Z.vaimne seisund ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda L. Z.teostada valimisõigust. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalise keskkonnas, kuna tema käitumine on ettearvamatu, võib olla agressiivne. L. Z. vajab eestkostja määramist. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Eestkostet vajab ta oma elupäevade lõpuni, vaimse seisundi paranemine ei ole võimalik. Eestkostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, tema eest tihinguid tegema ja otsuseid langetama, korraldama tema rahaasju. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 99 lg 1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.
lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Vastavalt
eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, TsÜS §-st 8 ja
§-st 477, 478, 479, 526, 532. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.