Obsah (7)

§ 30§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2239

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 30

kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega 2 tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel 24.09.2002 sõlmitud võlakirjast nr 1 (t lk 8) ja 06.03.2003 kostja antud võlatunnistusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kostja võlgneb hagejale laenulepingu alusel 87 000 krooni ja võlatunnistuse alusel 40 000 krooni. 40 000 krooni tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja maksma viivist 5 000 krooni kuus. 01.01.2006 seisuga moodustab viivisevõlgnevus 180 000 krooni, mida hageja palub kostjalt koos põhivõlaga välja mõista. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 87 000+40 000= 127 000 krooni ja viivised 180 000 krooni, kokku 307 000 krooni. Hageja on võlgnevuselt 40 000 krooni arvestanud ka intressi 8 400 krooni, mida palub kostjalt välja mõista. Võlakirjast nähtub, et kostjal puudub intressi tasumise kohustus

§ 397lg 1 tähenduses.

Seega jätab kohus hagi rahuldamata kostjalt intressi 8 400 krooni väljamõistmise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Enne

1. jaanuari
2. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne
3. jaanuari
4. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 200 krooni hageja kasuks. Hageja kui maksejõuetu isik oli Tallinna Linnakohtu 20.12.2005 määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt enne
5. jaanuari
6. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt (97,34%), riigilõiv hagihinnalt on 16 000 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele enne
7. jaanuari
8. a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel kohtukuluna riigilõiv 15 574,40 krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kasuks. Enne
9. jaanuari
10. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne
11. jaanuari
12. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista 3 läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele enne
13. jaanuari
14. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 31,10 krooni riigituludesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivi Villemson Kohtunik 4