§-ile 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Lisaks sellele, et individuaalkaebuse esitamise põhimõte tuleneb
§ist 7 lg 1, täpsustab ka
lg 7, et iga isik esitab kohtule individuaalse kaebuse; kaebusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja; kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest (tl 1-5), on selle esitanud A.T ja O.T, kaebusele on kaebajate eest alla kirjutanud vandeadvokaat K. Namm. Kaebusest ei nähtu, et selle oleks esitanud ka M.S ja et K. Namm oleks sellele alla kirjutanud tema esindajana. Ka on kaebuse esitajate esindaja ise kohtuistungil 25.01.2007 (tl 68) kinnitanud, et M.S ei pidanud vajalikuks iseseisvalt kaebust esitada. Kaebuse esitajate poolt halduskohtule esitatud kaasomanike kokkulepe (tl 110) ei tõenda seda, et M.S oleks esitanud kaebuse halduskohtule. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt esitavad A.T ja O.T kaebuse halduskohtule kõigi kaasomanike nimel, kuid samas nad ei ole seda teinud, sest M.S nimel kaebust halduskohtule esitatud ei ole. Nimetatud kokkuleppest tuleneb A.T`le ja O.T`le volitus M.S`i nimel kaebuse esitamiseks, kuid kokkuleppe alusel ei olnud M.S`il võimalik oma seadusest tulenevat kaebeõigust edasi anda teistele isikutele ning seda ei ole ka tehtud. Alusetu on A.T ja O.T apellatsioonkaebuses esitatud väide, et nende õigus nõuda kahju hüvitamist ka M.S`i eest tuleb AÕS §-ist 71 lg 4, mille kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Nagu eelnevalt märgitud, esitab isik halduskohtumenetluses individuaalse kaebuse ning ta ei saa kaebeõigust üle anda teisele isikule. Lisaks eeltoodule ei ole antud juhul olnud ka sellist ühist asja, milles suhtes kaasomanikul on kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
lg 2 sätestab, et "Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti." Käesolevas kohtuasjas käib vaidlus selle üle, kuidas arvutada kaebetähtaega juhul, kui isik on pöördunud haldusorgani poole sama nõudega. Kaebaja poolt oli 31.05.2006 esitatud Vihula Vallavalitsusele riigivastutuse seaduse sätetele tugineva kahju hüvitamise nõude, mis on Vihula Vallavalitsuse 28.06.2006 kirja nr 21.35/1066 kohaselt tagasi lükatud. Riigikohtu lahendis 3-3-1-80-04 on märgitud, et kui haldusorgan vaatab menetlusosalise 3 3-07-2644 korduva taotluse läbi ja annab välja uue haldusakti või muudab varasemat, siis tuleb
lõikes 2 sätestatud halduskohtusse pöördumise tähtaega arvutada alates viimase haldusakti kättetoimetamisest menetlusosalisele. Riigikohus on samas lahendis märkinud, et tulenevalt uurimispõhimõttest peab halduskohus tõlgendama kaebaja taotlust ning selgitama välja kaebaja tegeliku tahte.
Kui kaebaja esitab mitu eraldi taotlusena vormistatud nõuet, mis kattuvad või on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, siis tuleb taotlusi vaadelda ühe taotlusena. Seega oli tegemist ühe ja sama haldusmenetlusega. Sellest tulenevalt tuleb M.S’i poolt Vihula Vallavalitsusele esitatud taotlust käsitleda ühe taotlusena. M.S või tema esindaja vandeadvokaat K. Namm ei ole RVastS § 18 lg 2 kehtestud 30 päeva jooksul halduskohtusse pöördunud. Halduskaebus on Tartu Halduskohtule esitatud alles 28.12.2007.a ja selles kaebuses ei sisaldu taotlust tema kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. Seega oli kaebuse esitajal õigus pöörduda halduskohtusse hiljemalt 01.08.2006, aga kaebus esitati alles 28.12.2007, so 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva hiljem. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega kuna M.S oli esitanud taotluse kahju hüvitamiseks Vihula Vallavalitsusele, siis kuulub käesoleval juhul rakendamisele ka eelnimetatud säte. Siinkohal tuleb viidata ka
§-le 9 lg 3, mille kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse täieliku rahuldamata jätmise kohta. Küll ei kuulu aga käesoleval juhul rakendamisele
lg 4, mis käsitleb kolme aasta jooksul kaebuse esitamist haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks.
lg 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel saab kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.
lg 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. 4 3-07-2644 Käesoleval juhul ei kinnita miski, et kaebajal oli vaidlustamisviite puudumise tõttu võimatu kaebust koostada ja õigeaegselt kohtule esitada. Kaebajal on alati esindajaks olnud vandeadvokaat (K.Namm). Kohustamisnõuete puhul omab tähendust ka see, et vastuses käsitles vallavalitsus ainult talle esitatud kahju hüvitamise taotlust. Halduskohus loeb M.S`i kaebuse esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kirjeldatust nähtuvalt, esinevad riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ja seetõttu jätab halduskohus M.S`i esindaja vandeadvokaat K. Nammi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja menetluskulu jätta tema enda kanda. Halduskohus kohaldas
lg 3, § 12 lg 3 , RÕS § 7 lg 1 p 12 ning Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 Ülle Polluks Kohtunik Kohtumäärus jõustus 08.10.2008.a Riigikohtu 08.10.2008.a kohtumäärusega nr 3-3-1-41-08. Ülle Polluks Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.