2-05-21822/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-21822 Otsuse kuupäev 19.juuni 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LE(isikukood XXX, XXX) hagi IL(isikukood XXX, XXX) vastu elatise suuruse muutmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.mai 2006 Istungil osalenud isikud hageja LE, kostja ILja kostja esindaja Alla Buldakova Resolutsioon Hagi rahuldada. Muuta Tallinna Linnakohtu otsusega 12.08.1998 IL poja VE(endine perekonnanimi L ) ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja poeg VE(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 300 EEK (kaks tuhat kolmsada krooni) kuus alates 08.detsembrist 2005 kuni poja täisealiseks saamiseni LE kasuks. Välja mõista IL riigilõiv 1 400 EEK (üks tuhat nelisada krooni) riigituludesse. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Ühispangas, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu
2. augusti 1998 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha igakuiselt poja VE ülalpidamiseks summas 800 krooni. Kuna lapse vajadused on suurenenud palub hageja suurendada väljamõistetud elatise suurust ning mõista lapse ülalpidamiseks kostjalt välja 3 000 krooni kuus. Asja arutamisel hageja vähendab nõutava elatise suurust 2 300 kroonini. Hageja sissetulek on 7 200 krooni, väljaminekud lapse ülalpidamiseks on umbes 6 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja nõustub elatusraha suurendamisega kuni 1 700 kroonini. Kostja arvates on hageja poolt esitatud poja ülalpidamisekulud kõrgendatud. Kostja töötab AS-s T betoneerijana töötasuga 9 715 krooni. Abielulahutusel jättis kostja hagejale korteri ning uue eluaseme soetamiseks tuli võtta pangalaenu. Laenu kustutamise ja kohustusliku kindlustuse eest maksab kostja igakuiselt 2 531,15 krooni. Kostja muud elamiskulud on umbes 7 516 krooni. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajadused on seitsme aasta jooksul kindlasti suurenenud. Kohus, lähtudes asjas esitatud tõenditest, leiab, et kostja varaline seisund võimaldab elatusraha poja Vitali ülalpidamiseks suurendada kuni 2 300 kroonini. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel kostja kohustusega Hansapanga ees, kuid lähtuvalt kostja keskmisest netopalgast, mis palgatõendi järgi on 9 718,80 krooni, võimaldab see maksta elatist hageja poolt nõutavas summas. Hagiavalduses on märgitud suhteliselt suured VE kulutused harrastustele, laps tegeleb muusikaga, automodellismi ja korvpalliga. Kohus loeb lapse edaspidise arengu seisukohalt vajalikuks tegelemist huvialade ja spordiga ning ei pea otstarbekaks väljamõistetava elatusraha suuruse vähendamist nimetatud kulude katteks. Kostja on maksnud elatist alates 1998 aastast summas 800 krooni, mis on mitme aasta vältel olnud väiksem, kui PkS §-s 61 lg 4 ette nähtud. Nimetatud asjaolu arvestades ja tuginedes PkS § 70 lg 1, loeb kohus põhjendatuks elatise suuruse muutmist alates hagi esitamisest, s.o 08.detsembrist
3. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Koidula Laurisaar kohtunik 2