2-05-22030/3

2-05-22030 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30 juunil 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22030 Tsiviilasi VR(elukoht XXX, isikukood XXX) hagi DRi (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks 3 600 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 12.12.2004.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VR; kostja DR ning tema volitatud esindaja Artur POLITANOV. Kohtuistungi toimumise aeg
4. 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt VRhagi DRi vastu elatise ssamiseks lapse ülalpidamiseks summas 3 600 krooni kuus tagasiulatuvalt alates
5. detsembrist 2004.a. Välja mõista DRilt VR kasuks igakuine elatusraha summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus, kuni poolte abielust XXX.a. sündinud tütre J täisealisuseni XXX.a. tagasiulatuvalt alates alates 01.06.2005.a. Kohtukulude jaotus Mõista välja DRilt riigituludesse 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigilõivu. Rahandusministeeriumi arvelduskontod Hansapangas nr. 22102378606 või SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034796011, viitenumber
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.06.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 12.12.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 28.11.2000.a. ning XXX.a. sündis neil tütar J. Pooled ei ela koos juba 2004.a juulikuust ning nende abielu lahutus registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis . Abielu lahutamise ajal lubas kostja maksta hagejale vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatusraha. 4 000 krooni kuus. Kostja elab eraldi ning lapse kasvatamises ja tema ülalpidamisel kostja poolte abielu lahutamisest alates ei osale. Hageja on seisukohal, et tema sissetulekust ei piisa lapse ülalpidamiseks ning ta palub kostjalt välja mõista elatusraha summas 8 400 krooni kuus, kuna hageja kulud lapse ülalpidamiseks ja tema kasvatamiseks moodustavad 8 400 krooni kuus. 07.06.2006.a. esitas hageja kohtule täpsustava hagiavalduse, mille kohaselt moodustavad vajalikud kulutused lapsele 1 kuus kokku 7 200 krooni, sellest lapse toidule kodus 1 600 krooni, riietusele ja jalatsitele 1 000 krooni, arstimitele 300 krooni, kulutused ringidele ja ekskursioonidele (kino, kontserdid, raamatud) 500 krooni, kommunaalteenustele 500 krooni, lasteaiatasule 650 krooni, kulutused hügieenivahenditele 150 krooni, mänguasjadele jms. 500 krooni ning puhkuse ja vaba aja veetmisele veel 1 000 krooni. Kokku moodustavad hageja arvestuse kohaselt kulutused lapsele 7 200 krooni kuus ning hageja palub kohtul kostjalt välja mõista nimetatud summa tagasiulatuvalt alates 12.12.2004.a. Kohtuistungil hageja vähendas elatise summat 3 600 kroonile seoses asjaoluga, et kohtu selgituse kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealist last, seega mõlemad vanemad on kohustatud osalema oma alaealise lapse ülalpidamise kulude kandmises, mis hageja arvestuse kohaselt on 7 200 krooni kuus. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt summas 1 500 krooni, millele lisandub hageja kohustus maksta elatusrahalt kui tulult tulumaksu 23 % ulatuses. Kostja seletuse kohaselt moodustab tema brutosissetulek ca 4 000 krooni kuus. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 2 500 krooni kuus, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud võrdselt kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus kokku 7 200 krooni. Kostja seletuse kohaselt on tal võimalik maksta elatusraha summas 1 500 krooni kuus ning ta oli nõus võtma enda kanda ka hageja poolt tulumaksu kohustuse 23 % ulatuses elatusrahalt summas 1 500 krooni. Kohtu arvates on hageja lapsele tehtavate kulutuste arvestus ülemäära suur, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on koolieelikuga, kelle vajadused kohtu hinnangul peaksid olema oluliselt väiksemad, kui seda on hageja märkinud oma hagiavalduses. Hageja hagis märgitud kulutustest moodustavad kulutused ainuüksi kultuuriüritustele, ringidele, ekskursioonidele, mänguasjadele, raamatutele ning puhkuse ja vaba aja veetmisele kokku 2 000 krooni kuus, milline summa on lapse vanust arvestades, samuti hageja poolt kohtule antud selgituste kohaselt tema enda majanduslikke võimalusi aluseks võttes kohtu arvates ebareaalne. On igati mõistetav asjaolu, et lapsele tuleb maast-madalast võimaldada kultuurilist meelelahutust, raamatuid, mänguasju jms., tagamaks lapse igakülgset arengut, kuid sellises ulatuses pole osundatud kulutused hageja poolt märgitud otstarbel mõistlikud. Kui hagejal on olemas võimalused anda oma lapsele kõike parimat, on see tema enda otsustada ja tema valik. Kohtu arvates on antud vaidluse lahendmisel oluline, et hagejale oleksid tagatud lapse ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid, kindlustamaks lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks vajalikud materiaalsed eeldused mõistlikus ulatuses. Seega arvestades praegust hinnasituatsiooni ja inflatsiooni Eesti majanduses kõigis eluvaldkondades peab kohus mõistlikuks kulutusi 5 – 6.a. lapse ülalpidamiseks 5 000 krooni kuus, millest 2 500 krooni peaks jääma kummagi vanema kanda. Kostja kohtule antud seletuse kohaselt omab ta keevitaja elukutset. Üldteadaolevalt antud eriala omavad töötajad on suure nõudlusega tööandjate poolt ning seetõttu peaks kostjal olema soovi korral võimalik leida tasuvamat tööd, kui seda pakub talle praegune tööandja (vt. kostja töötasu tõend). Kostja pole kohtule esitanud ka ainsatki tõendit selle kohta, et tal on tervisega probleeme. Seega on kostjal võimalik kohtu arvates anda oma lapsele igakuist elatist 2 500 krooni ulatuses kuus, kuni lapse täisealisuseni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.06.2005.a. vastavalt Perekonnaseaduse §-le 70 sättele, kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on kuni hageja kohtusse pöördumiseni vanemana lapse ülalpidamise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Lapse vajaduste suurenemisel on hagejal õigus kohtusse pöörduda põhjendatud hagiga elatise suurendamiseks lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on alates 01.01.2006.a. 3 000 krooni kuus. Kostja kanda tuleb jätta ka kohtukulud riigilõivuna summas 2 100 krooni ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik