← Eesti

3-06-2202/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2202 Haldusasi Andres Kaarmanni kaebus Loksa Linnavolikogu otsuste tühistamiseks või tühisuse kindlakstegemiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistustasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andres Kaarmanni ja Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Andres Kaarmann Vastustaja – Loksa Linnavolikogu Kolmas isik – Helle Lootsmann RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus menetluskulu osas ja jätta see muus osas rahuldamata. Jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsus Loksa Linnavolikogu
  9. septembri
  10. a otsuste nr 34 ja 42, kaebaja teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ning menetluskulu väljamõistmise osas. Jätta muus osas halduskohtu otsus muutmata.
  11. Tunnistada Loksa Linnavolikogu
  12. septembri
  13. a otsuste nr 34 p 1 ja nr 42 p-d 5 ja 6 tühiseks. Rahuldada selles osas kaebus.
  14. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 6923 krooni. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  15. mail
  16. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Loksa Linnavolikogu korraline istung toimus
  18. septembril 2006, millest võtsid osa kõik linnavolikogu liikmed. Pärast istungi päevakorra kinnitamist lahkus osa volikogu liikmetest istungisaalist. Kohale jäänud volikogu liikmed jätkasid volikogu esimehe O. Gogini juhatami- 3-06-2202 sel istungit vastavalt kõigi volikogu liikmete poolt kinnitatud päevakorrale. Volikogu aseesimehe V. Fjodorovi ettepanekul lahkus temaga koos kokku kaheksa volikogu liiget kõrvalruumi. Nimetatud koosviibimisel avaldasid nad muu hulgas umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile ja valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina. Edasi asus istungit juhtima R. Heina. R. Heina poolt juhitud koosolekul võeti vastu otsus nr 34, millega avaldati umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile. Samuti on R. Heina poolt allkirjastatud otsus nr 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann ja otsus nr 42, mille p-ga 5 otsustati vabastada A. Kaarmann teenistusest seoses umbusaldamisega alates teenistussuhte taastumise hetkest (kaebaja viibis
  19. septembril 2006 haiguslehel). Loksa Linnavolikogu
  20. veebruari
  21. a istungil otsustati kokku kutsuda järgmine volikogu istung
  22. veebruaril 2007 kl 15.00, tehti teatavaks päevakord ja anti kätte kutsed istungile. Ühtlasi esitati umbusaldusavaldused volikogu esimehe O. Gogini ja linnapea A. Kaarmanni kohta. Volikogu
  23. veebruari
  24. a istungit juhatas aseesimees V. Fjodorov, kuna O. Gogin istungile ei ilmunud. Päevakorra kohaselt hääletati ka A. Kaarmanni umbusalduse küsimust. Selle tulemusena avaldati Loksa Linnavolikogu
  25. veebruari
  26. a otsusega nr 11 linnapea A. Kaarmannile umbusaldust.
  27. A. Kaarmann esitas halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu
  28. septembri
  29. a otsuse nr 34 p 1, otsuse nr 41 p 1 ja otsuse nr 42 p-de 5 ja 6 tühistamiseks. Otsuste tühistamise võimatuse korral paluti tuvastada nimetatud haldusaktide tühisus. Samuti taotles kaebaja enda ennistamist linnapea ametikohale ning mõista välja teenistustasu 14 000 kr kuus alates
  30. oktoobrist 2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni.
  31. Tallinna Halduskohtu
  32. märtsi
  33. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas seadusevastaseks A. Kaarmanni teenistusest vabastamise Loksa Linnavolikogu
  34. septembri
  35. a otsustega nr 34 ja 42 ning mõistis kaebajale välja teenistustasu 57 718,80 kr aja eest, mil ta oli teenistusest ebaseaduslikult kõrvaldatud. Kohus määras otsuse kuni kahe kuupalga, so 28 000 kr osas viivitamatule täitmisele. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulu 5589 kr. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Lähtudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  36. septembri
  37. a otsusest asjas nr 3-4-1-11-06 ei anna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 44 lg 1 ega Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel.
  38. septembril 2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O. Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  39. juuni
  40. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ühel ja samal ajal ei saa toimuda kaks erinevat volikogu istungit. O. Gogini juhatamisel
  41. septembril 2006 toimunud koosolekut saab pidada volikogu istungiks, mis oli pädev vastu võtma otsuseid. Kuivõrd V. Fjodorovil samal ajal ei olnud õiguslikku alust volikogu kokkukutsumiseks, siis ei saa tema läbiviidud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks.
  42. septembril 2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Kuna linnavolikogu
  43. septembri
  44. a otsus nr 34 on tühine, ei esinenud sellega alust A. Kaarmanni vabastamiseks linnapea ametikohalt KOKS § 46 lg 9 kohaselt umbusalduse 2

(7)3-06-2202 avaldamise tõttu. A. Kaarmanni vabastamine on seadusevastane ka samal koosviibimisel vastu võetud linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsuse nr 42 tühisuse tõttu.
  1. b)Asjaolu, et volikogu esimees ei ilmunud 9. veebruariks 2007 seaduse alusel kokku kutsutud volikogu istungit juhatama, andis linnavolikogu aseesimehele õiguse asuda istungit juhtima. Seega on Loksa Linnavolikogu 9. veebruari 2007. a istungil vastu võetud otsus nr 11 õiguspärane. Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti. A. Kaarmannile korduva umbusalduse avaldamine 9. veebruaril 2007 ei muuda 1. septembril 2006 toimunud umbusalduse ja linnapea teenistusest vabastamise õigusvastasust. Loksa Linnavolikogu 9. veebruari 2007. a otsuse nr 11 õiguspärasus välistab A. Kaarmanni ennistamise Loksa linnapea ametikohale.
  2. c)Töövõimetuslehe kohaselt lõppes A. Kaarmanni töövabastus 6. oktoobrist 2006. Kuna 7. oktoober 2006 oli laupäev, oleks linnapea pidanud tööle asuma 9. oktoobrist 2006. Seega vabastati A. Kaarmann seadusevastaselt teenistusest 9. oktoobril 2006. Linnapeale umbusalduse avaldamisega kaasneb automaatselt teenistusest vabastamine. Järelikult puudus A. Kaarmann sunnitult teenistusest 9. oktoobrist 2006 kuni 9. veebruarini 2007. Kaebaja ametipalk oli ametist vabastamise hetkel 14 000 kr. 2006. aasta oktoobris oli kokku 22 tööpäeva ning A. Kaarmann puudus sunnitult töölt 17 tööpäeva. Kaebaja ühe tööpäeva tasu oktoobris oli seega 636,40 (= 14 000 ÷ 22) kr ning tasu 17 sunnitult töölt puudutud päeva eest kokku 10 818,80 kr. Samuti puudus A. Kaarmann sunnitult töölt terve 2006. aasta novembri ja detsembri ning 2007. aasta jaanuari. Iga nimetatud kuu töötasu oli 14 000 kr, kokku seega 42 000 kr. 2007. aasta veebruaris puudus A. Kaarmann sunnitult töölt 7 tööpäeval, kokku oli selles kuus 20 tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva tasuks 700 (= 14000 ÷ 20) kr ning 2006. aasta veebruaris sunnitult töölt puudutud aja eest on tasuks 4900 (= 700 × 7) kr. Kokku on sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks seega 57 718,80 (= 10 818,80 + 42 000 + 4900) kr. Avaliku teenistuse seadus (ATS) näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette seoses sellega, et isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö- või teenistuskohustusi täita. Seega ei ole selle tasu väljamõistmise eelduseks teenistusülesannete reaalne täitmine. Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p-le 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 28 000 krooni) väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
  3. d)Loksa Linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsus nr 41, millega valiti linnapeaks H. Lootsmann, ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas linnapea ametikohale nimetati teine isik või mitte. Kaebeõiguse puudumine tingib nõude rahuldamata jätmise.
  4. e)Vastustaja peab hüvitama kaebajale menetluskulu kahe kolmandiku ulatuses, s.o 6923 kr, kuna kohus rahuldas peamise taotluse – linnapea ametikohalt ebaseadusliku vabastamise – kaebaja kasuks ja jättis rahuldamata taotluse teenistusse ennistamiseks. Vastustaja taotles kaebajalt menetluskulu 7080 kr hüvitamist. Linna võib kohtus esindada linnasekretär ja sellisel juhul ei ole omavalitsusel vaja teha kulutusi õigusabile. Arvestades asjaolu, et Loksa linnal on pooleli arvukalt kohtuvaidlusi, tuleb kulutused õigusabile mõista välja osaliselt – 4000 kr ulatuses. Kuna kaebus jäeti ühe kolmandiku ulatuses rahuldamata, tuleb kaebajal hüvitada vastustajale 1334 kr. Põhjusel, et kaebaja nõue ületab vastustaja menetluskulude nõude, toimub nõuete tasaarvestus ja kaebaja nõue vastustaja vastu väheneb 1334 kr võrra. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Kaarmanni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osaliselt ja mõista välja kaebaja kasuks teenistusest sunnitud puudutud aja eest hüvitis ATS § 135 lg 2 alusel 84 000 kr ning mõista välja vastustajalt menetluskulu 6923 kr kaebaja kasuks järgmistel põhjustel:
  5. a)Töölt sunnitud puudutud aja alguse ja lõpu fikseerimine omab õiguslikku tähendust üksnes tööle ennistamise korral, kuna sellisel juhul tuleb hüvitis maksta puudutud aja eest. Kui amet3
(7)3-06-2202 nikku ei ennistata ametisse, kuulub kohaldamisele ATS § 135 lg 2 ja hüvitisena tuleb maksta 6 kuu ametipalga suurune hüvitis, s.o 84 000 kr. Hüvitis tuleb välja mõista ka juhul, kui ametnikku ei ennistata teenistusse ametnikust mittesõltuval põhjusel. Vastasel juhul sõltuks hüvitise suurus ametiasutuse tegevusest.
  1. b)Linnavalitsuses töötab õigusnõunik T. Metsmaa, kes lisaks linnasekretärile tegeleb samuti õiguslike küsimustega. Seetõttu on vastustajal võimalik kohtumenetluses osaleda nii linnasekretäri kui ka õigusnõuniku kaudu ja täiendavate kulutuste tegemine advokaadibüroo teenustele ei ole õigustatud. 5. Loksa Linnavolikogu vastuses palutakse A. Kaarmanni apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
  2. a)ATS § 135 lg 2 kohaldamise eelduseks on teenistusse ennistamisest loobumine. Kaebaja ei loobunud ennistamise nõudest.
  3. b)Jurist T. Metsmaa teenistussuhe Loksa linnaga kestis 18. detsembrist 2006 kuni 28. veebruarini 2007. Kohtule vastuse esitamise ajal on juristi ametikoht vakantne. Teenistusse äsja asunud ametnikul oleks kõikides asjas tähtsust omavate asjaolude uurimine ja vastuse koostamisse süvenemine liigne ajakulu. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas. 6. Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati järgmistel põhjustel:
  4. a)Halduskohus jättis tähelepanuta O. Gogini meelevaldse käitumise 1. septembri 2006. a volikogu istungil, mil ta üritas kõrvaldada otsustusprotsessist kahte volikogu liiget. Sellise käitumisega üritas volikogu esimees takistada volikogu korrapärast tööd. Arusaamatuks jääb, et 1. septembri 2006. a ja 9. veebruari 2007. a istungi töö takistamisel jõuti erinevatele järeldustele. 1. septembril 2006 R. Heina poolt juhitud linnavolikogu istungil leidis aset korrapärastest reeglitest väljuv sündmus – kaheksa volikogu liiget ehk enamus oli esimehe meelevaldse tegevuse tõttu sunnitud lahkuma ja jätkama istungit kõrvalsaalis. Uut volikogu istungit ei korraldatud, vaid jätkati pooleliolevat istungit volikogu aseesimehe juhtimisel. 1. septembri 2006. a otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast ja tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine. Tuleb tunnistada linnavolinike koosseisu enamuse pädevust võtta erandkorras vastu otsuseid isegi juhul, kui volikogu esimees püüab seda kõikide võimalustega takistada. Seetõttu tuleb 1. septembri 2006. a otsuste vastuvõtmisel tehtud menetlusnormist kõrvalekaldumist käsitada formaalse rikkumisena, mis ei saa tuua kaasa otsuste tühisust. Haldusakti tühisuse tuvastamise ja haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on tegemist erinevate nõuetega, mistõttu ei saa tühisuse tuvastamise kaebust käsitleda haldustoimingu seadusevastaseks tunnistamise nõudena. Kohtupraktika kohaselt peab tühisuse alus olema ilmselge. Haldusakt on tühine siis, kui adressaat saab aru tühisust põhjustava asjaolu esinemisest või peab sellest aru saama.
  5. b)Kuna vaidlustatud haldusaktid ei ole tühised, ei saa A. Kaarmanni teenistusest vabastamist lugeda seadusevastaseks ja tal puudub õigus nõuda hüvitist töölt sunnitud puudutud aja eest. Arusaamatuks jääb, miks peab tasuma A. Kaarmannile tasu töölt sunnitult puudutud aja eest, kuigi ta ei täitnud mõjuva põhjuseta tööülesandeid ka linnavalitsuse koosseisus, millele avaldati umbusaldust linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsustega nr 34 ja 42. Loksa Linnavolikogu kiitis 9. veebruaril 2007 veelkordselt heaks kõik 1. septembri 2006. a otsused. Otsuste heakskiitmine tähendas samasisuliste otsuste vastuvõtmist, millega linnavolikogu teostas HMS §-s 4 ette nähtud kaalutlusõigust. Isegi juhul, kui 1. septembri 2006. a otsuste puhul oleks tegemist õigusvastaste haldusaktidega, jõustas linnavolikogu need 9. veebruaril 2007 tagasiulatuvalt. 4
(7)3-06-2202 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas halduskohus tunnistas kaebaja teenistusest vabastamise põhjendatult seadusevastaseks (I) ning kas kaebajale on õigesti välja mõistetud teenistustasu (II). Samuti käib vaidlus menetluskulude üle (III). Menetlusosalised ei vaidlustanud halduskohtu otsust teenistusse ennistamise nõude rahuldamata jätmise osas. I
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebuses esitatud nõudeid tuleb käesolevas asjas käsitada teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lg 1 mõistes. Kaebaja on muuhulgas esitanud ka linnavolikoguna esinenud isikute
  3. septembri
  4. a otsuse, millega talle avaldati umbusaldust, tühisuse tuvastamise nõude. ATS § 135 lg 1 ei välista umbusaldusotsuse ja teenistusest vabastamise otsuse tühisuse tuvastamist. Halduskohus väljus kaebuse piiridest. Tühistamise ja tühisuse tuvastamise kaebuselt ei saa ilma kaebuse muutmiseta üle minna haldusakti õigusvastaseks ega seadusevastaseks tunnistamise kaebusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-16-05, p 20). Kaebaja ei ole enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõuet esitanud. Seega tuleb halduskohtu otsus volikogu nende otsuste osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, tunnistades
  7. septembri
  8. a otsuse nr 34 p 1 ning otsuse nr 42 p-d 5 ja 6 tühiseks. Kuna õige tuvastamisnõude osas kuulub kaebus rahuldamisele, jääb vastustaja apellatsioonkaebus vaatamata kohtuotsuse osalisele tühistamisele rahuldamata.
  9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et linnavolikogu nime all spontaanselt kogunenud isikute
  10. septembri
  11. a otsused nr 34 ja 42 on tühised. Halduskohus ei ole asunud teineteist välistavatele seisukohtadele, hinnates volikogu
  12. septembri
  13. a otsused tühiseks ning
  14. ja
  15. veebruari
  16. a otsused kehtivaks. Halduskohus on näidanud ära asjaolud, mis neid istungeid eristavad. Oluline on see, et
  17. ja
  18. veebruaril 2007 puudus esimees O. Gogin istungilt.
  19. septembril 2006 O. Gogin istungilt ei puudunud. Istungilt lahkusid hoopis isikud, kes võtsid vastu kaebaja umbusaldamise otsuse.
  20. ja
  21. veebruari
  22. a otsused on tehtud volikogu istungil,
  23. septembri
  24. a otsused aga väljaspool istungit spontaanselt kogunenud volikogu liikmete poolt. Asjaolu, et osade liikmete istungilt lahkumise ja spontaanse kogunemise ajeniks oli volikogu esimehe O. Gogini väidetavalt meelevaldne käitumine, ei andnud volikogu liikmete omakorda õigust tegutseda meelevaldselt ja pidada istungit väljaspool seadusega reglementeeritud korda. See, kas O. Gogini poolt jätkatud istungil oli volikogu pädev võtma vastu edasisi otsuseid, ei mõjuta lahkunud liikmete otsustuspädevust.
  25. Pädevuse puudumine ei ole HMS §-s 58 silmas peetud formaalne viga. Õiguskord ei saa leppida sellega, et haldusorgani nime all asuvad tegutsema isikud, kellel ei ole selleks õigust. Pädevuse ilmselgel puudumisel on haldusakt HMS § 63 lg 2 p-st 3 tulenevalt tühine. Kui pädevuse puudumine ei ole ilmselge, tuleb haldusakt tühistada. Käesoleval juhul on pädevuse ületamine ilmselge, sest volikogu pädevusse kuuluvat haldusakti ei võtnud vastu volikogu. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja vaidleb pädevuse puudumisele vastu, ei tähenda, et pädevuse puudumine ei oleks ilmselge.
  26. Halduskohtu otsus on vastuoluline vaidlustatud haldusaktide õiguslike tagajärgede hindamise osas. Halduskohus leidis, et otsused nr 34 ja 42 olid tühised ja seetõttu ei esinenud alust 5
(7)3-06-2202 kaebaja vabastamiseks linnapea ametikohalt. See seisukoht on ebatäpne. Ringkonnakohus leiab, et otsuste nr 34 ja 42 tühisuse tõttu ei toimunudki kehtivat linnapea umbususaldamist ega tema teenistusest vabastamist. Kaebaja jäi seega ka pärast
  1. septembrit 2006 linnapeana ametisse. Vastavalt HMS § 60 lg 1 loob vaid kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi. Tühine haldusakt on vastavalt HMS § 63 lg-le 1 kehtetu algusest peale. Seega ei saa tühine haldusakt ametiisiku teenistussuhet lõpetada.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tühise haldusakti hilisem heakskiitmine ei muuda tühist haldusakti kehtivaks. See oleks vastuolus täitevvõimu seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3 lg 1). Sääraseks heakskiitmiseks puudub seadusest tulenev õiguslik alus. Sellekohast alust ei ole võimalik tuletada haldusaktide kehtetuks tunnistamise sätetest. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja tühise haldusakti tagasiulatuv kehtestamine oleks täiesti erinevad õiguslikud nähtused. Pädev haldusorgan saab küll kehtestada uue samasisulise akti, kuid ta ei saa muuta kehtivaks varasemat haldusakti, mis seadusest tulenevalt ei kehti. Tühiste haldusaktide tagasiulatuva jõustamise volitust ei tulene ka volikogu kaalutlusõigusest. Ka kaalutlusõiguse teostamiseks peab PS § 3 lg-st 1 ja HMS §-st 4 tulenevalt olema õiguslik alus. Seadus ei anna volikogule õigust kaaluda tühista haldusaktide jõustamist. Seega ei mõjutanud Loksa Linnavolikogu
  3. veebruari
  4. a otsused volikogu
  5. septembri
  6. a otsuste kehtivust. II
  7. Kuna Loksa Linnavolikogu nimel
  8. septembril 2006 tehtud otsused on tühised ega toonud kaasa neis sätestatud õiguslikke tagajärgi, ei ole käesolevas asjas alust kohaldada ka ATS § 135 lg-t 1 hüvitise maksmise kohta. Kuna kaebaja teenistussuhe jätkus
  9. veebruarini 2007, oli tal aga alus saada selle ajavahemiku eest töötasu. Vastavalt ATS § 37 lg-le 1 on kaebajal õigus saada palka kuni teenistusest vabastamise päevani. Töötasu jäeti kaebajale välja maksmata. Seega on halduskohus mõistnud kaebajale välja õige summa, kuid kohaldanud seejuures ebaõiget õiguslikku alust. Kuna halduskohtu otsuse resolutiivosa on väljamõistetava summa osas õige, jätab ringkonnakohus volikogu apellatsioonkaebuse summa väljamõistmise osas rahuldamata. Palga saamise nõuet ei välista ühegi õigusnormi kohaselt see, et ametnik tegelikult ei täitnud teenistusülesandeid. Kaebajat ei ole teenistusülesannete täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud. Umbusaldusavalduse tõttu on mõistetav, miks kaebaja teenistusülesandeid pärast
  10. septembrit ei täitnud. Ehkki umbusaldusavaldus oli tühine, oli kaebajal teenistusülesannete täitmine faktiliselt võimatu, sest volikogu enamus ei käsitanud teda linnapeana. Kaebaja ei esitanud halduskohtule nõuet palgaseaduse §-s 35 sätestatud viivise saamiseks.
  11. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks hüvitise saamise nõude osas ei ole alust. Ei ole alust kohaldada ATS § 135 lg-t 2, sest kaebajat ei vabastatud
  12. septembril 2006 teenistusest. III
  13. Menetluskulude osas tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada. Vastustaja menetluskulud halduskohtus ei olnud põhjendatud (HKMS § 93 lg 5). Haldusorgan peab oma menetluskulud kandma ise. Teenistusvaidlus ei välju haldusorgani tavapäraste funktsioonide raamest. See, kas haldusorgan võtab oma kohtuvaidluste arvu silmas pidades teenistusse piisaval hulgal 6
(7)3-06-2202 juriidilise kõrgharidusega ametnikke või kasutab advokaadi teenuseid, on haldusülesande täitmise sisemise otstarbekuse küsimus ega või mõjutada kaebajat. Seega tulnuks kaebaja poolt halduskohtus taotletud menetluskulud mõista kaebaja kasuks välja proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga, milleks halduskohus hindas 6923 kr, lahutamata sellest osa vastustaja kuludest. Arvestades vastustaja väiteid ringkonnakohtu istungil, peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaebaja õigusabikulude põhjendatus ei sõltu tema suutlikkusest kaitsta oma huve halduskohtumenetluses ise. Kaebaja ja vastustaja menetluskulude väljamõistmise erisused ei tulene mitte poolte õiguslikest teadmistest, vaid vastustaja kui täitevvõimu asutuse eristaatusest. 16. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole vastustaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmiseks alust. Kaebaja apellatsioonkaebust saatis ringkonnakohtus edu vaid menetluskulu osas. Ringkonnakohus juhindub põhimõttest, et vaidlus menetluskulude üle ei tohi tekitada uusi menetluskulusid (TsMS § 178 lg 3). Kuna põhiosas jäävad nii kaebaja kui vastustaja apellatsioonkaebused rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 92 lg 2, § 93 lg 4). Kaire Pikamäe Ivo Pilving Silvia Truman 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.