Samas palub hageja mõista kostjalt välja hageja kulud riigilõivu (350 krooni) ja õigusabi (450 krooni) eest. 30.07.2008.a avalduses täpsustas hageja, et õigusabikulude summa on 900 krooni ning palus mõista kostjalt välja 900 krooni õigusabi eest ja riigilõivu kulud. Kostja ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu, kuid ei ole nõus menetluskulude väljamõistmisega. 19.06.2008.a esitatud vastuväites kostja esindaja märgib, et puudub alus riigilõivu summas 350 krooni väljamõistmiseks, kuna hageja võib nõuda poole riigilõivu tagastamist. 28.08.2008.a esitatud vastuväites juhib kostja tähelepanu, et antud tsiviilasjas kostja ei võtnud hagi õigeks. Oma 22.02.2008.a vastuses ning 12.05.2008.a seisukohas märkis kostja, et hageja peab nõudma hagi esemena olevate majandamiskulude tasumist mitte kostjalt aga kolmandalt isikult V T. 12.05.2008.a sai kostja teada, et aprillis 2008.a tasus Sihtasutus Narva L, kes on iseseisev juriidiline isik, hagejale võlgnevuse kolmanda isiku V T eest täies ulatuses summas 11 714,54 krooni. Seega antud juhul ei võtnud kostja hagi õigeks ega hageja nõuet rahuldanud. Hageja nõude rahuldas kolmas isik Sihtasutus Narva L oma äranägemisel. Ülaltoodu alusel leiab kostja, et puudub alus riigilõivu summas 350 krooni ning õigusabikulude summas 900 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Kostja palub jätta hageja avaldus menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest
Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Menetluskulud Hageja esindaja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud s.o riigilõiv 350 krooni ja õigusabikulud 900 krooni.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Käesolevas asjas on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist nõude 2 vabatahtlikult täitis ning sel alusel nõuab hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kostja Narva linn nõustus menetluse lõpetamisega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine kostjalt, kuna Narva linn ei ole õige kostja ning et võla tasus kolmas isik SA Narva L. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi aadressil xxx omanik Narva linn. Sihtasutus Narva Linnaelamu esindab Narva linna ning täidab ühistu liikme kohustusi majades, kus on loodud korteriühistud ja on olemas munitsipaaleluruumid. Seega käesolevas vaidluses ei oma tähtsust kes täitis kohustused hageja ees, kas Narva linna esindav sihtasutus või Narva linn ise. Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kantud menetluskulud
Kohus nõustub kostja väitega, et kuna hagejal on õigus seoses hagist loobumisega poole riigilõivu tagastamiseks, siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv täies ulatuses. Kohus leiab põhjendatuks mõista kostjalt välja pool riigilõivu s.o 175 krooni. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 1075 krooni. Kooskõlas
lg 2 p 2 ja lg 3 on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu (175 krooni) tagastamiseks. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 168 lg 5, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.