) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja on xx.xx.xxxx sündinud tütre M isa. Seega on kostja gümnaasiumis õppiva täisealiseks saanud lapse vanem, kellel on seadusest tulenev kohustus oma täisealist last ülal pidada kuni gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamist ning lõike 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. õikes nimetatud asjaolusid. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. Hagiavaldus on kohtule esitatud 16.07.2008.a. Hageja sai täisealiseks xx.xx.xxxx ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja
sätete kohaselt sai sellest ajast alates ka tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks, seega õiguse PKS § 63 lg 1 kohaselt iseseisvalt nõuda vanemalt elatist. Hagiavalduse kohaselt on kostja küll tütart majanduslikult toetanud, kuid seda ebapiisavalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamioskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004.a nr 3-2-1-121-04). Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt elatise välja hageja täisealiseks saamise päevast, s.o xx.xx.xxxx hagiavalduses nõutud summas 3000 krooni kuus kuni hageja poolt õpngute lõpetamiseni gümnaasiumis.
Seega jätab kohus võimalikud hagimenetluse kulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude propotsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks alates avalduse esitamisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.