nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 30.05.2005.a. esitas OÜ S hagi AS T vastu 35 400,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.03.2003.a tööettevõtulepingu, mille kohaselt töövõtja (AS T) võttis kohustuse koostada Tallinnas, Xxx, xxx kruntide detailplaneeringu. Pooled leppisid kokku, et töö esimene etapp koosneb projekteerimise lähteandmete ettevalmistamises ja topogeodeesiliste uurimistööde läbiviimises, mille eest tasub hageja 35 400,00 krooni. Hageja täitis oma kohustusi ja kandis 27.03.2003.a kostjale üle 35 400,00 krooni. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Seisuga 30.05.2005.a jäid kostjal ettenähtud tööd tegemata ja dokumendid üle andmata. 04.03.2004.a, 21.04.2004.a, 26.04.2005.a kirjadega palus hageja kostjat tagastada ettemakstud raha või dokumendid, kuid kostja kirjadele ei reageerinud. Kostja ei ole hagejale tagastanud ettetasutud raha 35 400,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 35 400,00 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. MENETLUSE KÄIK Kostjale on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja eelistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja tasus kostjale kokkulepitud töö teostamiseks ettemaksu 35 400,00 krooni, kuid kostja jättis oma lepingust tuleneva kohustuse hageja ees täitmata. Kostja on oma kohustuse täitmata jätmisega tekitanud hagejale kahju 35 400,00 krooni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 35 400,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 800,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv), kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 125,90 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.