järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
p 1 järgi tekivad võlasuhted lepingust ning § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt osutas hageja kostjale tollimaakleri teenust ja kostja kohustus selle teenuse eest hagejale tasuma. Nimetatu kinnituseks on hageja esitanud kohtule ka nn garantiikirja, mille kohaselt garanteerib kostja hagejale teostatud tööde eest maksude eest tasumise, mis tulenevad hageja poolt kostjale vormistatud tollideklaratsioonidest vastavalt hageja esitatud arvetele. Seega on asjas leidnud tõendamist, et poolte vahel on tasuline leping ja nimelt selles, et hageja osutab teenust tollideklaratsioonide vormistamise näol, mille eest kostja tasub vastavalt hageja arvele. Seega on kohtu arvates poolte vahel sõlmitud käsundusleping.
järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja poolt kohtule esitatud tollideklaratsiooniga on hageja tõendanud, et ta on kostjale vastavat teenust osutanud ja esitanud tasu maksemiseks arve ML-TG-11/2562 summas 36372,50 krooni tähtajaga 02.12.2004, millest kostja on tasunud vaid 6000 krooni 28.04.2005. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ülejäänud osa so 30372,50 krooni hagejale ära tasunud.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.
lg 3 järgi loetakse kohustustus täidetuks kohaselt siis kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 järgi siis, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist ning
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale osutatud teenuse eest täies ulatuses teenuse eest tasunud, on kostja kohtu arvates rikkunud pooltevahelist lepingust tulenevat teenuse eest tasu maksmise kohustust ja seega on hageja õigustatud nõudma
Poolte vahel on kokku lepitud ka viivis vastavalt 0,3% maksmata arve summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 29.08.2005 on kostja olnud viivituses 119 päeva ja viivis on 10840,90 krooni, millele kostja ei ole vastu vaielnud ega tõenditega ümber lükanud. Seega on viivis võlalt 30372,50 krooni 119 viivitatud päeva eest seisuga 29.08.2005 10840,90 krooni. Hageja nõuab viivist 4627,50 krooni, st vähem ja mis on hageja õigus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista võlg 30372,50 krooni ja viivis 4627,50 krooni, kokku 35000 krooni. Kuna hagi esitati enne 01.01.2006, siis kohaldub TsMSRakS § 3 alusel kohtukulude jaotamisele varemkehtinud TsMS § 60 lg 1, mille kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2450 krooni. Hageja õigusabikulude arvestust, nimekirja ei esitanud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.