2-05-21439/1

2-05-21439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristel Glaser Otsuse tegemise aeg ja koht 08.

2. a Tallinn Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05- 21439 (vana number 2/584-26592/05) Tsiviilasi N V hagi JV vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N V (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja JV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar
4. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista JVilt N V kasuks lapse V V (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni alates 02.12.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulude jaotus Välja mõista JVilt riigituludesse riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja aja menetluskulud 124 (ükssada kakskümmend neli) krooni 40 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017, viitenumber
5. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul
6. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, nõude sisu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljm kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista igakuine elatis tütre ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja ja kostja abielu lahutatud . Poolte abielust on XXX.a sündinud tütar V V, kes jäi elama hageja juurde. Laps sündis invaliidina (südamehaigus) ja seetõttu on kulud tema ülalpidamiseks suured. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist ebaregulaarselt ja mitte täies ulatuses: tasutud on 500 kuni 1000 krooni kaupa. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et neil ei olnud hagejaga kokkulepet tasumise kuupäeva kohta. Kostja eest on tasunud tema ema ja elukaaslane hagejale varem 500 krooni kuus, viimasel ajal 1000 krooni kuus, kuid on makstud ka rohkem, kui on olnud võimalik. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja on küll elatist tasunud, kuid mitte piisavalt ja on seda teinud ebaregulaarselt. Kulud on eluasemele, koolitarbed, ravimid, toit, huviringid, riided. Kostja oli nõus tasuma 1500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära poolte selgitused ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus leiab, et poolte ütlustega ja esitatud tõenditega: hageja konto väljavõte 01.0529.11.2005.a (tl 6-7), kostja elukaaslase A D konto väljavõtte 01.01.2000-21.12.2005.a (tl 15-25) ning maksekorraldustega (tl 26-28) on tõendatud asjaolu, et kostja on küll oma last rahaliselt toetanud, kuid ei ole seda teinud korrapäraselt ja piisavalt. Tõendite uurimisel tegi kohus kindlaks, et alates 2005.a on kostja (tegelikult küll tema eest) tasutud elatisena 1000 krooni kuus, kuid tasutud ei ole näiteks maikuu eest, 2004.a on tasutud keskmiselt 700 krooni kuus, kuid regulaarselt alles alates augustist, varasema aja eest on tasumised ebaregulaarsed ja väiksemas (500 krooni) summas. PrkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2005.a on 2690 krooni ja 2006.a 3000 krooni. Seega oli seadusega kehtestatud elatise minimaalmäär 2005.a 1345 krooni ja alates 2006.a 1500 krooni lapse kohta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole oma kohustusi lapse ülalpidamiseks nõuetekohaselt täitnud ja seetõttu on hageja nõue põhjendatud. Pooled pole toonud välja asjaolusid, et kostja kannaks muul moel lapsega seotud kulutusi. Pooled ei saavutanud kohtuistungil kompromissi, kuna kostja soovis tasuda vaid minimaalmääras. Kostja ei vaielnud vastu, et ühine laps on haige ja vajab seetõttu ravimeid. Kohus otsuse tegemisel peab lähtuma eelkõige lapse huvide kaitsest. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja poolt nõutud ulatuses 2000 krooni. Summa on minimaalmäärast suurem just seetõttu, et laps vajab tavapärastele kulutustele lisaks ka ravimeid. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui hagi on kohtule esitatud enne 01.01.2006.a. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise hagi puhul oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu kuuluvad riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud välja mõistmisele kostjalt. Asja menetluskulud on 124.40 krooni. Riigilõivu suurus määratakse vastavalt TsMS § 47 lg 2 ja § 48 lg 1 p 3 aasta elatusraha suuruse alusel ja riigilõiv antud asjas on 1750 krooni. Maimu Laumets Kohtunik