← Eesti

2-08-14092/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-14092 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J M´i hagi S G´i vastu elatise nõud

) § 60 lg 2 kohaselt on vanema kohustus oma last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel

§ 61

lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja nõuab elatist üle alammäära summas 3 000 krooni. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, kuid on elatisena nõus maksma igakuiselt 2500 krooni. Seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui hageja soovib elatist

§ 61lg 4 sätestatust rohkem, peab ta oma vajadusi tõendama.

Hageja oma vajadusi tõendavaid kirjalikke tõendeid ega arvestusi peale sõidukulude 900 krooni ja toiduraha 500 krooni, esitanud ei ole. 2

(3)Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kirja (tl 22) kohaselt on J M´ile ajavahemikus oktoober 2007 kuni detsember 2007 makstud sõidukulusid keskmiselt 297,65 krooni ning märtsis 338 krooni. Hageja on oma vajaduste põhjendamiseks esitanud väite, et seoses haige jalaga on tal vaja minna operatsioonile, mille eeldatavad kulud on 4000 krooni. Samas pole hageja ühtegi nimetatud väidet kinnitavat tõendit esitanud. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel lähtuda asjaolust, mille võimalik toimumine tulevikus pole kindlalt teada. Kostja kirjalikke tõendeid oma varalise seisundi kohta esitanud ei ole. Kostja seletuste kohaselt on tema keskmine töötasu 10 000 krooni. Kostja poolt esitatud tõendid (tl 28,29) tema vanemate invaliidsuse kohta jätab kohus tähelepanuta, sest need ei tõenda vaieldamatult, et kostja vanemad vajaksid temalt rahalist abi. Vastavalt

§ 70lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes poolte varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2500 krooni alates 15.04.2008.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS menetlusosaliste endi kanda. § 163 lg1 Helgi Vinni Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.