Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustuse täitnud. Kostja esindaja kinnitas kohtuisutngil, et arve on tasumata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 13 216,00 krooni. Pooled on kokku leppinud ka viivise suuruses 0,15 % tasumata makselt päevas. Kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud ja on sellega viivituses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lepingus kokku lepitud viivis summas 4777,58 krooni. Hageja on esitanud ka nõude seadusega sätestatud viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et selline nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.
järgi on hagejal õigus nõuda viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel.
lg 1 sätestab viivise suuruse juhuks, kui pooled ei ole viivise suuruses kokku leppinud. Sätte sõnastus „kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti” tähendab seda, et hagejal on võimalik nõuda intressi tasumist kas lepingus sätestatud suuruses või seaduses sätestatud suuruses mitte mõlemat intressi korraga. Seega jääb hageja nõue seadusjärgse viivise summas 605,16 krooni, väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja esitas küll vastuväited teenuse kvaliteedi osas, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastuväited töövõtulepingu täitmise kvaliteedi osas tuleb esitada mõistliku aja jooksul pärast töö vastuvõtmist. Tarbijalepingutes on mõistikuks ajaks kaks kuud. Majandus- ja kutsetegevuse raames tegutseval isikul on mõistlik aeg lühem kui tarbijalepingute puhul. Seega on kostja oma vastuväidetega hilinenud. TsMS rakendusseaduse § 3 ja TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu summas 899,68 krooni ning riigituludesse asja läbivaatamise kulu summas 155,20 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.