2-05-2118/1

Tsiviilasi nr 2-05-2118 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 12.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS-i V (registrikood XXX asukoht: XXX) hagi RKAS-i (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu Lennusadama akvatooriumi piiripunktide kooskõlastamisele kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 24.aprillil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja Sergei Tšurkin kostja esindaja Liina Naaber iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) esindajad Urmas Drsen ja Liina Urboja Kohtuotsuse resolutsioon • Jätta hagi rahuldamata. • Mõista AS-lt V välja RKAS-i kasuks kohtukuluna 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Eesti Vabariigi valitsuse (VV) 07.04.2003 korraldusega nr 236-k anti RKAS-ile (edaspidi kostja) üle kinnistu asukohaga XXX Tallinnas. Lennusadam (asukohaga XXX Tallinnas) piirneb ühest küljest M AS-i omandis ja teisest küljest kostja seaduslikus valduses oleva maa-alaga. AS V 2 (edaspidi hageja) valdab Lennusadama territooriumi. 23.08.2002 kooskõlastas AS V hageja M AS-ga Lennusadama akvatooriumi piiripunktid. Hageja saatis ka kostjale vastavasisulise taotluse, kuid kostja jättis oma 20.01.2005 kirjaga esitatud taotluse rahuldamata. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt põhjendas kostja hageja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmist asjaoluga, et Lennusadama akvatooriumi piiripunktide kooskõlastamiseks on vaja detailplaneeringut. Sadamaseaduse (SadS) kohaselt peab igal sadamal olema oma akvatoorium. Kostja tegevusetus, s o tegelik keeldumine Lennusadama akvatooriumi piiripunktide kooskõlastamisest, tekitab Lennusadama omanikele ja valdajatele materiaalset kahju, kuna takistab Lennusadama tegevust. Eeltoodu alusel palub hageja kohustada kostjat kooskõlastama Lennusadama akvatooriumi piiripunktid. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kirjalikus vastuses kostja täiendavale seisukohale lisas hageja, et kostja väide selle kohta, et Lennusadama omandiõigus on vaidlustatud, ei ole asjakohane, kuna antud asjaolu ei takista käesoleva asja arutamist. Hageja sadamapassi uuendamist just kostja tegevusetus antud juhul takistabki. Detailplaneering aga ei ole SadS-i kohaselt kohustuslikuks eelduseks meresadama akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks või määramiseks. Kostja üritab ebaseaduslikult anda SadS-le laiendatud tõlgenduse, kasutades oma pahatahtliku tegevuse põhjendamiseks selles mittesisalduvaid aluseid. Vajadus kooskõlastada tuleneb Tallinna Linna kirjast 04.01.2005, millega teatati, et hageja taotlusele lennusadama akvatooriumi piiride kooskõlastamiseks on vajalik lisada kinnistu XXX valdaja nõusolek, kuna piiripunkti nr 4 asub nimetatud kinnistul. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde, paludes kohustada kostjat kooskõlastama piiripunkt vastavalt t lk-l 67 olevale skeemile (piiripunkt nr 4). III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindaja seletuste kohaselt peab sadamaala kasutamine tuginema õiguslikule alusele ning õigus sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamist nõuda on üksnes sadamaala omanikul või õiguspärasel valdajal. Kostja on seisukohal, et hageja poolt Lennusadama faktiline valdamine on ebaoluline, kuna vastasel korral võiks sadama akvatooriumide piiride kooskõlastamist nõuda mistahes isik, kes on mingil moel sadama valduse ebaseaduslikult endale saanud. Akvatooriumi piiride määramine kostjale teadaoleva skeemi järgi piiraks kostja õigust vallata ja kasutada temale kuuluvat kinnistut asukohaga XXX, kuna sellel asuks piiripunkt nr 4 ja akvatooriumi piirides paikneksid kinnistu olulisteks osadeks olevad kaid. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuid tekitab kostja väidetav tegevusetus Lennusadama omanikele ja valdajatele materiaalset kahju. Kostja arvates tuleks akvatooriumi piiride ja koordinaatide määramisel lähtuda olemasoleva 09.12.2004 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu tsoneeringutest ja üldplaneeringu alusel koostatavast vastava rannaala detailplaneeringust, milles täpsemalt määratletakse Lennusadama kasutamise funktsioon ning sadamate maa ja akvatooriumi ulatus ning alles seejärel detailplaneeringu alusel koostatavast akvatooriumide piiride skeemist ning seletuskirjast. Akvatooriumi piiride määramine ilma detailplaneeringuta võib aga kostjat tulevikus kohustada selliste piirangute talumiseks, mis tulenevad sadama valdaja tegevusest sadamaalal või on seotud sadama valdaja kohustustega sadamas. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täiendavas kirjalikus seisukohas lisas kostja, et puudub ka õiguslik alus, millele tuginedes saaks kostjat sundida akvatooriumi piire kooskõlastama. Akvatooriumi määramiseks tuleb esmalt piiritleda sadama maaala, mis seoses Lennusadama omandiõiguse kuuluvuse vaidlustamise tõttu ei ole võimalik. Samuti ei ole hageja poolt esitatud sadamapass kooskõlas kehtiva sadamaseadusega. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. IV Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht 3 Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Eesti Vabariik (Kultuuriministeeriumi kaudu, edaspidi kolmas isik) leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kolmas isik nõustub kostja seisukohaga, et akvatooriumi piiride määramisel peab aluseks olema detailplaneering. Kostja tegevusetust piiripunktide kooskõlastamata jätmisel ei saa lugeda õigusvastaseks, kuna kostjat ei saa kohustada nõustuma tema omandis oleva kinnistu kasutamise kitsendustega hageja poolt toodud põhjendustel. Kolmas isik ei saa nõustuda akvatooriumi piiride määramisega hageja poolt pakutud kujul. Kinnistule asukohaga XXX Tallinnas on kostja ja Eesti Meremuuseumi vahel 01.08.2005 sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel paigutatud Eesti Meremuuseumile kuuluvad viis ujuvvahendit. Eesti Meremuuseum või osa sellest peab eksisteerima vahetus kokkupuutes veega või omama oma sadamat. Eesti Meremuuseumi jaoks ainuke ja reaalselt Tallinnas ka teostatav variant oleks ajaloolise Lennusadama ala, mis ka ajaloolise tausta ja asendi poolest sobib muuseumilaevade asukohaks. Muuseumisadama ja ekspositsiooni loomine ei ole vastuolus ka Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga. Eeltoodu alusel palub kolmas isik jätta hagi rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäi kolmas isik esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et juhul, kui kohus hagi rahuldaks, takistaks see Eesti Meremuuseumi tegutsemist. V Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja on esitanud nõude kohustamaks kostjat andma nõusolek, et hageja valduses oleva Lennusadama akvatooriumi üks piiripunktidest (vastavalt piiripunkt nr 4 skeemil t lk 67) asuks kostja omandis oleval naaberkinnistul. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja faktilises valduses on senini nn Lennusadama territoorium asukohaga XXX Tallinnas ning et kostja omandis on kinnistu asukohaga Küti t

1. Asjaolu, kas hageja valdus on seaduslik või mitte, on senini jõustunud kohtulahendiga tuvastamata. Seega tuleb vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg-le 2 lugeda hageja valdus seaduslikuks. Kostja omand on tõendatud väljavõttega kinnistusregistri registriosast nr 66109 (t lk 37-40). Ka puudub poolte vahel vaidlus, et hagetav piiripunkt nr 4 asub kostja kinnistul ning nimetatud skeemil märgitud akvatooriumi sisse jääksid kostja kinnistu olulised osad, s o kaid nr 37 ja 36a. Seega on hagi rahuldamise korral tegemist kostja kui omaniku õiguste kitsendamisega ja selleks tuleb tuvastada, kas mingist seadusest või hageja õigusest tuleneb selleks alus. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 1 on omand täielik õiguslik võim asja üle ning sama sätte lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Sisulise arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et vastavasisuline seadus või hageja õigus tuvastamist ei leidnud. Hageja on rajanud oma nõude Tallinna Linnavalitsuse kirjale nr LV-1/5877 04.01.2005 ja sadamaseaduse (SadS) ning põhiseaduse (PS) sätetele, aga ka AÕS § 40 lg-le 3 ja §-le 44 ning rahvusvahelisele mereõigusele. Tallinna LV kiri ei viita konkreetsele seadusesättele, kust nähtuks kinnistu XXX omaniku kohustus anda kooskõlastus hageja poolt soovitud akvatooriumi piiridele. Sellest nähtub küll vajadus sellise kooskõlastuse järele, kuid mitte naabri kohustus see anda. SadS § 4 lg 2 kohaselt määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Ka ei anna hageja nõudele seaduslikku alust tema poolt viidatud PS §-d 11, 31 ja
2. § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-ga. § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse. § 32 kohaselt on igaühe omand 4 puutumatu ja võrdselt kaitstud; igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada; kitsendused sätestab seadus. Hageja näol ei ole tegemist territooriumi asukohaga XXX omanikuga. Seda ei ole hageja ka väitnud. Seega ei ole asjakohane tema poolt viidata omandikaitse sätetele. Pigem on õigustatud seda sätet kasutama kostja. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejat tema valduses oleval territooriumil takistanud ettevõtlusega tegelemast. Kostja ja kostja poolel kaasatud kolmas isik (s o kostja kinnistu tegelik valdaja) on kohtu arvates piisavalt põhjendanud, miks hageja poolt nõutud ulatuses piiripunkti kooskõlastamine takistaks kostjal talle kuuluva kinnistu käsutamist ja tegelikul valdajal valduse ja kasutuse teostamist --07.04.2006 koormas kostja kinnistu Eesti Vabariigi (kultuuriministeeriumi kaudu) kasuks hoonestusõiguse seadmise ja hoonestusõiguse ostueesõiguse lepinguga (t lk 160-179). Kinnistu tegelikuks valdajaks on Kultuuriministeeriumi hallatav Eesti Meremuuseum, mille eesmärgipäraseks tegevuseks (sealhulgas viie ujuvvahendist eksponaadi hoidmine ja eksponeerimine külastajatele) on vajalik ja sobilik nimelt Lennusadama ajalooline territoorium. Lennusadam on piisavalt suur, piisavalt sügav, piisavalt suur maa-ala ja asub piisavalt lähedal kesklinnale. Lisaks ka kaitstud põhja- ja läänetuulte eest. Eeltoodu alusel on kohtu seisukohal, et tõendatud ei ole hageja seisukoht nagu ei teostaks kostja oma õigusi/kohustusi heas usus. Kostja ei ole kohustatud andma nõusolekuid enda kui omaniku õiguste piiramiseks, kui sellega võib kaasneda talle või tema kinnistu otsesele valdajale kahju tekkimine. Kohus on seisukohal, et antud vaidluse piiridest väljub arutelu selle üle, kas konkreetse akvatooriumi piiride määramisel peab aluseks olema detailplaneering. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-72-05 12.01.2006 p-dest 10 ja 11 tulenevalt on akvatooriumi piiride määramine ja kooskõlastamine kohaliku omavalitsusüksuse diskretsiooniline volitus ning asjaolu, kas konkreetsel juhul on või ei ole vajalik sadama asukoha määramine detailplaneeringuga, on seega samuti vaid kohaliku omavalitsuse otsustada. Antud tsiviilasjas ei arutata kohaliku omavalitsuse tegevust konkreetse akvatooriumi kooskõlastamisel. Ka ei oma kohtu arvates tähtsust väited hageja sadamapassi kehtetuse kohta. Hageja ei ole eitanud, et kohtule esitatud aastal 1993 Veeteede Ametis registreeritud sadamapass (t lk 47-60) ei vasta alates 01.01.1998 kehtiva SadS-i sätetele, kuid et sadama akvatooriumi piiride määramist ongi vajalik selleks, et saada seadusele vastav sadamapass. Kas ja kui siis millised muud SadS-st tulenevad sadamale esitatavad nõuded on või ei ole hagejal täidetud, väljub antud vaidluse raamidest. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud seaduslik alus kostja kui omaniku õiguste piiramisele kohtuotsusega ja kui kostja kohtuväliselt hagejat rahuldavat nõusolekut ei anna, tuleb hagejal oma edasises majandustegevuses piirduda vaid tema valduses oleva territooriumiga ning tal puudub õigus kostjale kuuluva kinnistu valdamiseks/kasutamiseks. Hageja viited valduse kaitset reguleerivatele AÕS-i sätetele ei ole asjakohased, kuna hagejal puudub õigus vallata kostja omandis olevat kinnistut, sealhulgas siis ka territooriumi, milline jääks taotletava sadama-ala sisse. Valduse kaitset on valdajal õigus nõuda vaid tema seaduslikus valduses oleva asja suhtes. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata ning hagejalt kuuluvad kostja kasuks välja mõistmisele ka viimase poolt kantud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 61 lg 1 p 2 alusel kostja poolt kantud kulu õigusabile suuruses 20 000.00 krooni. Suuruse määramisel arvestas kohus nii antud vaidluse mahtu, sisu kui kostja esindaja poolt asjast osavõtul esitatud kirjalike materjalide sisu ja istungitest osavõttu (kostja täiendavad seisukohad ja kohtukõne 5 teesid on sisult dubleerivad, AB esindaja osales 2-l istungil 10.02.2006 ja 24.04.2006, millised kestsid kokku 35+50= 85 minutit). Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok