Obsah (5)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2005 Otsuse kuupäev 24.03.2006, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi GK( XXX, elukoht XXX) hagi NH (

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 20.05.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2003.a. märtsis firma UKP poole palvega leida kahetoaline korter Õismäe linnaosas. Firma üks juhtidest NH leidis korteri ja palus sõlmida korteriomanikega ostu- müügi eelleping. Kostja nõudis käsiraha 50 000 krooni maksmist. 18.03.2003.a. andis hageja kostjale 50 000 krooni, mille kohta kostja andis lepingus allkirja. Pooltest mittesõltuvatest asjaoludest ostu – müügi tehingut ei toimunud, hageja tegi kostjale ettepaneku raha tagastada. Seisuga 10.11.2003.a. oli kostja tagastanud ainult 10 000 krooni, võlgnevus on 40 000 krooni. Kostja nõustus lugema 40 000 krooni laenuks ja kohustus laenu kustutama 2005.a. aprilliks, kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. 2003.a. detsembrist hakkas kostja tasuma intresse summas 800 krooni, võlgnevust ei ole likvideeritud . Hageja palub välja mõista võlgnevus 66 414 krooni, sealhulgas 40 000 põhivõlgnevus ja viivis. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, hageja sõlmis OÜ – ga UKP( registrist kustutatud) 18.03.2003.a. eellepingu, milles osalesid ka RT ja VV ning äriühingu esindajana kostja. Tehingu tegemisest loobus hageja, lepingu p 3.2. kohaselt kaotas ta kui ostja õiguse käsiraha tagasinõudmiseks, kui tehing jäi tema süü tõttu teostamata. Samuti puudus õigus tagasi saada vahendustasu. 10 000 krooni, mis oli firmale ettenähtud vahendustasu, tagastati hagejale koheselt, ülejäänud raha on väljamakstud eellepingus märgitud müüjatele RT ja VV. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja , kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on laenulepingu sisuks kostja poolt hagejale viimase poolt äriühingule tasutud ettemaksu tagastamine. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg

1. VÕS § 396 lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Nimetatud sätte esimesest lõikest tulenevalt kohustab laenusaaja tagasi maksma laenusumma. Vaidlust ei asjaolu üle, et hageja ja OÜ UKP( registrist kustutatud XXX.a.) sõlmisid 18.03.2003.a. ostu - müügi eellepingu, lepingu sõlmimisel esindas äriühingut kostja. Lepingu punkt 2.
2. kohaselt tasus hageja vahendustasu 10 000 krooni ja 40 000 krooni ettemaksuna korteri ostu – müügi hinnast. Vastavalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus asub esitatud tõendite põhjal seisukohale, et pooltevaheline laenusuhe ei ole asja sisulisel arutamise käigus tõendamist leidnud. Hageja on hagiavalduses toodu kohaselt teinud vaid ettepaneku kostjale laenulepingu sõlmimiseks ja äriühingule tasutud ettemaksu ülekandmiseks laenukohustusena kostjale, kuid kostja laenulepingu sõlmimist ei kinnitanud. Kohtule esitatud lepingu projekt, mis on koostatud 10.03.2004.a. ja allkirjastatud hageja poolt, ei tekita kohustusi kostjale, kuivõrd ta ei ole seda allkirjastanud ega seega aktsepteerinud. Laenusuhet ei kinnita ka ainuüksi asjaolu, et hagejale on kostja poolt teostatud 15.04.2004.a., 19.03.2004.a. 11.11.2003.a., makseid märkega intressiprotsent, sealne ülekanne kannab ka märget 18.03.2003.a. leping ning hageja endagi väidete kohaselt soovis ta 10.03.2004.a. sõlmida laenulepingu , kuid kostja keeldus. Kuivõrd pooltevaheline laenusuhe ei ole tõendatud, puudub alus ka viivisenõude 26 414 krooni rahuldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 61

lg 1 ( kehtinud kuni 31.12.2005.a.) kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmisel jätta kohtukulud hageja enda kanda. Hageja oli Tallinna Linnakohtu 30.05.2005.a. määrusega vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja õigusabikulu tuleb jätta tema enda kanda

§ 61lg 1 alusel, kuivõrd hagi jääb rahuldamata.

Liili Lauri kohtunik