) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks Avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine. Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui 75 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Varstust Koidula piiripunkti on isiklik transport. Kaebuse esitajal on alaline elukoht Varstu vallas (eramaja) ning arvestades piirivalvuri töökorraldust pole sealt Kodulasse tööle käimine võimalik. Kuna vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 14-15 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning laste kasvatamine võimalik, mistõttu tooks Koidula piiripunkti tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse. Kuna Vastse-Roosa piirivalvekordon on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks R. Vissel samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest
Vastustaja vastuväited Vastustaja kaebust ei tunnista ning on seisukohal, et nõusolekuta muule piirivalveametniku ametikohale üleviimine ja Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2008.a käskkiri nr 1229P on õiguspärased. Kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimine 2 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni allohvitseri ametikohalt sama piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale ei too temale automaatselt kaasa elukohavahetust. Kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ning põhinevad kaebuse esitaja subjektiivsel arvamusel. Õige on küll kaebuse esitaja väide, et elukohast teenistuskohta vahemaa pikkuseks on ca 75 kilomeetri, kuid objektiivselt ei ole põhjendatud väide, et seoses kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimisel ühelt ametikohalt teisele oleks tema normaalne elurütm niivõrd häiritud, et see tooks kaasa elukohavahetuse. 01.07.2007.a jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav Piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud
Seega kõik piirivalves teenistuses olnud kaadrikaitseväelased nimetati nende soovil ning neile sobival kuupäeval kuue kuu jooksul alates piirivalveteenistuse seaduse jõustumisest piirivalveteenistusse. Seega saab eeldada, et iga kodanik on piirivalveteenistusse astumiseks soovi avaldades teadvustanud enesele selle teenistuse eripära ning kujundanud oma vaba tahte alusel otsuse, kas siduda ennast piirivalveteenistusega või mitte. R. Vissel nimetati piirivalveteenistusse tema avalduse alusel Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2007.a käskkirja nr 1021P alusel alates 05.11.2007.a. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise vajadus võib olla tingitud piirivalveteenistuse, kui karjääriteenistuse eripärast ning vajadusest kasutada väljaõpetatud spetsialisti konkreetse ülesande täitmiseks. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus seaduse alusel on ka selleks, et tagada organisatsiooni, mis täidab riigi siseturvalisuse tagamise ülesandeid, võimekus tegutseda igal ajal ja igas olukorras. Piirivalveteenistuse eripärast lähtuvalt on sätte eesmärgiks vältida väljaõppinud ja kogemustega piirivalveametnike piirivalveteenistusest lahkumist seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kuivõrd sageli ei asu piirivalveametniku teenistuskoht tema elukohaga samas asulas ning ei ole mõeldav, et kõik piirivalveametnikud saaksid endale muretseda elukoha teenistuskoha lähedusse, siis piirivalveametniku poolt transpordile tehtavate kulutuste vähendamiseks kompenseeritakse piirivalveametnikule tema sõidukulud sõitudeks elukohast teenistuskohta ja tagasi. Kagu piirivalvepiirkonna ülem on 01.jaanuarist 2008.a korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg. 3 Kaebuse esitajal on võimalus teenistusse käia sõites isikliku transpordivahendiga või ühistranspordiga Võru linna ning sealt edasi piirivalveasutuse transpordivahendiga teenistuskohta ning vastupidi.
-s on sätestatud piirivalveametnikule mitmesugused tagatised ka juhuks, kui toimub tema üleviimine ühelt ametikohalt teisele. Samuti on piirivalveasutus rakendanud meetmeid vähendamaks piirivalveametnikul teenistusse käimise ajakulu võimalikult miinimumini. Koidula maanteepiiripunktis toimub teenistuse korraldamine tööaja summeeritud arvestuse alusel. Piirivivalveametnikul on võimalik valida, kas ta sõidab puhkevahetuse ajaks koju või jääb puhkama teenistuskohta, kus on loodud piirivalvuritele puhkamiseks vajalikud tingimused. Vastustaja on seisukohal, et ajal, mil üks lapsevanem on tööl ja ei saa osa võtta oma laste kasvatamisest, on vastav kohustus teisel lapsevanemal. Kui ka teine lapsevanem ei saa lapsekasvatamisest mingisugustel põhjustel osa võtta, on võimalus viia laps lasteaeda või kasutada lapsehoidmisteenust. Seega pole õige kaebuse esitaja väide, et seoses suure vahemaaga alalise elukoha ja teenistuskoha vahel ning tööpäeva liiga pika kestvusega oleks lastekasvatamine nii häiritud, et see tooks temale vältimatult kaasa elukohavahetuse. Kaebuse esitaja küll teatas Kagu Piirivalvepiirkonnale 13.12.2007 saadetud teatises, et ta ei nõustu enda üleviimisega Koidula maanteepiiripunkti, kuid lähtudes
-s sätestatud sotsiaalsetest tagatistest ning et Kagu Piirivalvepiirkonna poolt on käima pandud transport piirivalveametnike teenistus- ja elukoha vahel, samuti paindliku teenistusgraafiku võimaldamine, ei too taoline üleviimine ühelt ametikohalt teisele automaatselt kaasa elukohavahetust. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rainer Visseli poolt vaidlustatud Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007.a käskkirja nr 1229P p 4 alusel viidi piirivalveveebel Rainer Vissel Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale üle alates 01.01.2008.a. 29.11.2007 käskkirjaga nr 1021P oli R.Vissel nimetatud alates 05.11.2007 Kagu piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni piirivalveveebli auastmega allohvitseri ametikohale. Kaebuse esitaja enda üleviimiseks Vastse-Roosa piirivalvekordonist Koidula piiripunkti nõusolekut ei andnud. Kaebuse esitaja märkis nii piirivalvepiirkonna ülemale antud vastuses kui kohtusse esitatud kaebuses, et tema üleviimine tingib elukoha vahetuse, mistõttu nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale ei ole lubatud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Vastse-Roosa piirivalvekordon on käesolevaks ajaks likvideeritud, oleks tulnud ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest seoses koondamisega. 4 Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud
lg 1 p 1 ja lg 2.
lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 määrab, et piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku sellele ametikohale nimetamise õigus.
lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus piirivalvepiirkonna ülemal. Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 1.juulist 2007. Piirivalveteenistuse seaduse § 1 kohaselt sätestab piirivalveseadus piirivalveteenistuse korralduse ja piirivalveametnike õigusliku seisundi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Seega on Piirivalveteenistuse seadus Avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga. ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud ATS §- s 61 sätestatud juhul. ATS § 61 lubab ametiasutuse juhil panna teenistujale ajutiselt teenistusväliseid ülesandeid, tulenevalt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimise või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Seega lubab ATS § 47 ja § 61 koostoimes ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda, andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas
lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku
lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi. Kohus nõustub kaebuse esitaja põhjendustega ning leiab, et kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Koidula piiripunkti tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Varstu vallas, tal on kaks lasteaias käivat last, abikaasa käib vahetustega tööl. Senini asus tema teenistuskoht Vastse-Roosa piirivalvekordonis ehk 19 kilomeetri kaugusel 5 praegusest elukohast. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 75 km kaugusel. Kaebaja selgituste kohaselt tuleks tal Koidula piiripunkti tööle käies sõita isikliku transpordiga Varstust Võrru 25 km, sealt edasi kas oma transpordiga või laskma end teisel isikul viia, kuna on ka kodus autot tarvis. Loogiline on, et seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. See, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse vaheliseks ajaks teenistuskohta või kui see ei ole vastuvõetav, muudab elukohta. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta ametikoht kuni
6
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Alused, millal võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada, annab ATS § 116 lg
märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa 7 täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei tinginud kaebuse esitaja üleviimise teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused vaid asutuse struktuuri muutus. Kohus on seisukohal, et koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla ka eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud „Kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevate piirivalvepiirkondade poolt
§-le 31 antud erinev tõlgendus ning seda erinevalt rakendatud. Kaebuse esitaja ilma tema nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale
lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt, mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puuduvas osas tühistamisele. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku sumas 1850 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 1770 krooni. Vastustaja poolt on esitatud taotlus 46 krooni väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, ning kohus loeb kaebuse esitaja taotluse põhjendatuks, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele kantud kohtukulud summas 1850 krooni. Vastustaja poolt kantud kulud jäävad tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.