) § 10 lg 3, kuna ei ole tegutsenud kiirelt ja efektiivselt. Kui tõendid ja materjalid olid kogutud juba 03.03.2006, siis kontrollakt koostati alles ligi pool aastat hiljem. Arvestades võimalusega, et määratavale maksusummale lisanduvad ka intressid, siis on maksuhalduri kontrolli lõpptulemuse venitamine kaebuse esitajale otsese kahju tekitamine.
järgi peab maksuhaldur arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Antud maksuotsus sisaldab endas vaid maksukohustust suurendavaid asjaolusid. Sellekohased selgitused maksuotsuses on põhjendamata ja paljasõnalised. Maksuhaldur on kuritarvitanud
sätestatud kaalutlusõigust Vastustaja on maksuotsuses tuginenud vaid kahtlustele kasutades väljendeid „pettus”, „fiktiivne arve”, „seotud isikud” jne. Kui vastustaja selliseid argumente oma haldusaktis kasutab, siis peaks ta oma seisukohti tõendama nt jõustunud kohtulahendite, ekspertiisaktide või muude kirjalike tõenditega, mille üle oleks kaebuse esitajal võimalik esitada vastuväiteid või ennast mingilgi moel kaitsta. Kaebuse esitaja arvates saab käibemaksupettus, millele vastustaja pidevalt ilma igasuguste tõenditeta viitab, aset leida vaid siis, kui riik saab mingist fiktiivsest tehingust kahju. Kui aga TSC Autokaup OÜ ja Gillian OÜ (lepingu teine pool) on tehingut ühte moodi kajastanud, siis ei saa olla mingisugust pettust. Antud juhul nõuab vastustaja rendileandjalt tehtud käibelt käibemaksu ja rentnikule ei ole nõus seda tagastama. Riigikohtu 07.12.2006 lahendi nr 3-3-1-63-03 punktis 11 on kohus viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile kaasuses c-255/02 ja asunud seisukohale, et „Kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud”. Seega oleks maksuhaldur TSC Autokaup OÜ-le maksuotsust tehes pidanud tegema maksukohustust vähendavad otsused ka autode rendileandjatele. Seda aga tehtud ei ole ning maksuhaldur tegeleb teadlikult ühe tehingu topeltmaksustamisega, kuigi tema kohustuseks on seda ära hoida. Maksuotsus on paljasõnaline, sellest tulenevalt pole seda võimalik kontrollida ega ka argumenteeritult vastu vaielda. Dokument ei vasta
Asja kohtulikul arutamisel jäi kaebuse esitaja kaebuse taotluse juurde ning täpsustas oma seisukohti maksuotsuse ja vastustaja väidete kohta järgnevalt: Kaebuse esitaja märkis, et müügikäibe puudumine ei ole seadustest, sh. käibemaksuseadusest tulenev alus sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Müügikäibe puudumisest ei saa teha järeldusi ettevõtluse puudumise kohta.Seadus ei sätesta ühtegi piirangut, millal peab realiseerimiskäive tekkima. Äris on tavapärane, et ettevõtluse käivitamisel tekib realiseerimiskäive alles aastate pärast. Seadus ega haldus-ja kohtupraktika ei piira sellistel juhtudel käibemaksu mahaarvamist, vastupidi, see on maksuhalduri praktikas aktsepteeritud. Kaebuse esitaja kinnitas, et on korduvalt tutvustanud kontrollimenetlust läbi viinud ametnikule, revident Luule Sprenkile TSC Autokaup poolt äritegevuse raames kogutud ja koostatud dokumente. Dokumendid seonduvad äriühingu äriplaaniga ehitada 2 Venemaal välja 6-10 liimpuidu tehast. Dokumentide tutvustamist kinnitavad vande all üle kuulatud Ahto Kiil, Kaur Köök ja Raivo Paala. Dokumentide tutvustamist möönab 20.09.2007 kohtuistungil üle kuulatud vastustaja esindaja L. Sprenk. Samuti, möönab L. Sprenk, et ta ei saanud kõigist esitatud materjalidest aru ega lugenud neid. Revident L.Sprenk tunnistas kohtuistungil, et äriühing esitas kõik nõutud dokumendid: need dokumendid on tüüpilised sisendkäibemaksu kontrollimisel esitatavad dokumendid. Need esitati vastavalt maksuhalduri korraldusele. Tulenevalt uurimispõhimõttest on asjakohaste dokumentide asja juurde võtmine mitte ainult maksuhalduri õigus, vaid ka kohustus. Kaebuse esitaja leidis, et talle ei saa ette heita ettevõtluse toimumist selgitavate dokumentide mitteesitamist olukorras, kus neid pole maksuhalduri poolt küsitudki. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et
sätestatud uurimispõhimõtte rikkumine, mis seisneb tõendamisele kuuluva asjaolu - ettevõtluse tegelik toimumine- selgitamata jätmises, on viinud ebaõige haldusakti andmisele. TSC Autokaup OÜ tegelemine ettevõtlusega on kohtuliku menetluse käigus leidnud kinnitust kaebaja poolt esitatud äriplaani ja tunnistajate ütlustega. Kuivõrd puidu hankimine ja töötlemine oli kavandatud Venemaale Manturovosse ja vaheladu Pihkva oblastisse, oli vältimatu ettevõtte käivitamiseks korduvalt käia Venemaal, et vajalikes üksikasjades läbi rääkida. Asjaolu, et TSC Autokaup OÜ ettevõtlus Venemaal ei käivitunud 2005.aastal plaanitud kujul, ei tähenda, et autode rentimiseks tehtud kulud ei ole ettevõtlusega seotud. Selgitust Venemaa suunal planeeritud ettevõtluse käivitamisest kinnitab muuhulgas Piirivalveameti 28.09.2007 õiend, millest nähtub K. Köögi, R. Paala, J. Kukebali ja A. Kiili korduv Venemaal käimine 2005 sõiduautoga Toyota Landcruiser reg. nr 145 MCO. Sõidukite kasutamise vajadust ettevõtluse arendamisel, sealhulgas ja eriti arvukatel töösõitudel Venemaale tuleb eeldada, samuti ka asjaajamisel Eestis, tuleb eeldada. Kaebuse esitaja märkis, et maksuhalduri väited, et pettust tõendab autode rentimine omavahel seotud isikute vahel, pole asjakohased. Kaebuse esitaja selgitas, et liisingufirmalt sõidukeid rentida polnud võimalust, vaid selleks tuli leida muid lahendusi. Kuna maksuhaldur ei ole väitnud, milline oleks rendisõiduki n.ö. aktsepteeritav hind, ei saa maksumaksja esitada ka omapoolseid vastuväiteid. Maksuhaldur ei ole otsesõnu väitnud, et renditeenuse hind on liiga kõrge. Kokkuvõtlikult oli kaebuse esitaja seisukohal, et kaevatav haldusakt on antud oluliselt uurimispõhimõtet rikkudes, ettevõtluse tegelikku toimumist pole maksuhaldur püüdnudki välja selgitada. Maksuhalduri käsitlus on rajatud eelkõige väitele, et realiseerimiskäibe puudumisest vaadeldaval perioodil tuleneb ka järeldus ettevõtluse puudumisest. Taoliselt koostatud maksuotsus on antud valedel põhjendustel ning on seetõttu motiveerimata. Motiveerimata (ka ilmselgelt valesti motiveeritud) maksuotsus kuulub tühistamisele. Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuväited kaebusele Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane, on motiveeritud ja maksukohustuslasele arusaadav. Vastustaja esitas kaebusele järgnevad vastuväited: 1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leidis, et antud juhul kaebuses viidatud
lõikes 3 sätestatud maksumenetluse lihtsa, kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõtet ei ole maksuhalduri poolt rikutud. Samaaegselt TSC Autokaup OÜ augusti- ja septembrikuu sisendkäibemaksu deklareerimise õigsuse kontrollimisega kontrollis maksuhaldur (teises kontrollimenetluses) ka TSC Autokaup OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni ja juuli 2005, millisel perioodil kajastab äriühing vaidlusaluste 3 sõiduautode renditehinguid. Kuivõrd kõigil eespoolnimetatud maksustamisperioodidel kontrolliti TSC Autokaup OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses kolme sõiduauto renditehingutega, s.o menetlused on omavahel seotud, pidi maksuhaldur arvestama teises menetluses selguvate asjaoludega, mis võinuksid mõjutada ka käesoleva kontrolli tulemust. Vastustaja viitas Tartu Halduskohtu 09.06.2006 lahendile 3-05-687 ja Tartu Ringkonnakohtu 31.11.2006 lahendile nr 3-05-687, millistes kohtud kahes instantsis lahendasid TSC Autokaup OÜ ja vastustaja vahelist sisuliselt sama vaidlust sõiduautode sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse küsimuses perioodidel august 2004 - veebruar 2005 ja aprill 2005. Kohtud leidsid, et maksuhaldur on õiguspäraselt jätnud aktsepteerimata sõiduautode rendiarvete sisendkäibemaksu. Kuna kontrolli asjaolud olid põhimõtteliselt samad (sõidukite Hummer ja Jaguar rendiarvete sisendkäibemaksu õigsus OÜ TSC Autokaup maksuarvestuses), on maksuhaldur põhjendatult maksuotsuse tegemisega mitte kiirustanud. Maksuhaldur on arvestanud asjaoluga, et kohtumenetluse käigus on isik enam motiveeritud kõigi olemasolevate tõendite ja asjaolude esitamisest, seega arvestas maksuhaldur, et analoogilises kohtuvaidluses võib OÜ TSC Autokaup esitada seni avaldamata tõendeid ja asjaolusid. Kuna ka kohtumenetluses OÜ TSC Autokaup uusi tõendeid ega asjaolusid ei esitanud, otsustas maksuhaldur teha maksuotsuse olemasoleva teabe ja tõendite alusel pärast analoogilises asjas kohtuvaidluse lõppemist Tartu Ringkonnakohtus. Riigikohus ei võtnud TSC Autokaup OÜ kassatsioonkaebust menetlusse. Arvestades asjaolu, et kontrollakt käesolevas asjas väljastati vastustaja poolt 28.08.2006, Tartu Ringkonnakohus tegi otsuse 31.10.2006 ja maksuotsus väljastati 10.11.2006, ei ole maksuhaldur ebamõistlikult oma otsuse andmisega viivitanud. Ka Maksu- ja Tolliamet leidis TSC Autokaup OÜ vaiet menetledes et Lõuna maksu- ja tollikeskus ei ole kõnesolevas asjas maksuotsuse tegemisega ebamõistlikult viivitanud. Menetluse kiire ja efektiivse läbiviimise nõude järgimine ei pea olema eesmärk omaette, kahjustades oluliste asjaolude selgitamist ja maksumenetluse eesmärgi saavutamist. Vastustaja oli seisukohal, et sama kontrolliobjekti puudutavate kohtuvaidluste tulemuste arvestamine aitab kaasa menetluse efektiivsele ja õigele lahendamisele, kuna maksu määramise aluseks olnud asjaolusid on ka kohtus vaieldud ning vaidluste tulemusega on maksuotsuses arvestatud. Tegemist ei ole maksuhalduri poolse tahtliku venitamisega. Asjaolu, et TSC Autokaup OÜ ei esitanud käesoleva maksumenetluse käigus sisulisi tõendeid sõiduautode ettevõtluses kasutamise kohta ega ole sisuliselt tõendanud enda poolt deklareeritud andmete õigsust, on pannud maksuhaldurile proportsionaalselt suurema tõendamisraskuse. Ka on nimetatud asjaolu tinginud maksumenetluse pikenemise. Maksuhaldur on seejuures lähtunud
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest. Vastustaja ei nõustunud kaebuse esitaja väitega selles, et kui arvestada võimalusega, et määratavale maksusummale lisanduvad ka intressid, siis on maksuhalduri kontrolli lõpptulemuse teadlik venitamine maksukohustuslasele otsese kahju tekitamine.
kohaselt on maksuvõlaks maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ning sellelt arvestatud intress. Seega on maksuvõla, muuhulgas ka intresside tekkimise aluseks maksukohustuse tähtpäevaks tasumata jätmine, mitte maksuhalduri maksuotsus. 2. Kaebuses on ebaõigesti viidatud
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumisele maksuhalduri poolt, kuna väidetavalt ei ole maksuhaldur mingil moel kajastanud temale teadaolevaid maksukohustust vähendavaid fakte. Nimetatud argumendile on TSC Autokaup OÜ viidanud ka oma vastuväites kontrollaktile, mistõttu on maksuhaldur nimetatud väitele juba 10.11.2006 maksuotsuses nr 12-5/389 andnud põhjaliku vastuse. Maksuhaldur ei ole 4 maksukohustust väidetavalt vähendavaid asjaolusid/tõendeid jätnud tähelepanuta, arvestanud, sest neid on analüüsitud ning kontrollaktis käsitletud. Tõendite kogum ei võimalda käsitleda TSC Autokaup OÜ argumente maksukohustust vähendavate asjaoludena, kuna tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et kajastatud rendisuhted olid näilikud - dokumentidel kajastatud rendisuhtel puudus tegelik majanduslik sisu ning äriühingul majandustegevus kui selline.
lg 2 kohaselt ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
tulenevast uurimispõhimõttest on maksuhaldur kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur teeb majandustehingute kohta järelduse tuvastatud asjaolude/tõendite pinnalt majandustehingu tegelikust sisust lähtuvalt. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Käesolevas asjas on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid tuvastamaks TSC Autokaup OÜ poolt deklareeritud käibe aluseks olevate majandustehingute tegelikku sisu ning on vastu võtnud ka kõik äriühingu poolt esitatud tõendid. Maksuhalduri järeldus on kooskõlas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. TSC Autokaup OÜ-1 lasub kohustus esitada tõendeid äriühingu majandustegevuse kohta. Käesolevas asjas on oluline, et TSC Autokaup OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid sõiduautode ettevõtluses reaalse kasutamise kohta. Olukord, kus maksumaksjal puudub igasugune kohustus enda poolt deklareeritud andmeid tõendada, ei teeni avalikust huvist tulenevaid eesmärke. Õigustus sellele võib viia olukorrani, kus maksumaksjal on maksukohustuse vältimiseks ilmselgelt otstarbekas dokumente mitte esitada, mis omakorda seaks maksuhaldurile ebaproportsionaalselt suure tõendamiskohustuse. Maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus.
paneb maksukohustuslasele kohustuse säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt 7 aastat. 3. Põhjendatud ei ole kaebuses esitatud argument, et maksuhaldur on
§-s 12 sätestatud kaalutlusõigust kuritarvitanud seoses sellega, et ei ole viidates "seotud isikutele", "pettusele" ja "fiktiivsetele arvetele" oma seisukohti tõendanud jõustunud kohtulahendite, ekspertiisiaktide või muude kirjalike tõenditega. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud asjas tõendeid, analüüsinud tuvastatud asjaolusid ning nendega tõendanud oma seisukohti selles, et perioodil august ja september 2005 puudus TSC Autokaup OÜ-1 alus arvestada Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ nimel väljastatud arvete alusel sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar rendimaksetelt käibemaksu kokku 63 000 krooni. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis tõendavad, et sõiduautod Toyota, Jaguar ja Hummer, milliste rendiarvete alusel arvestas TSC Autokaup OÜ sisendkäibemaksu, ei olnud äriühingu ettevõtluses kasutatavad, TSC Autokaup OÜ-1 puudus sisuline ettevõtlus. Tõendid ja asjaolud, millistele maksuhaldur siinjuures kogumis tugineb, on kokkuvõtlikult toodud maksuotsuses. Maksuotsuses on toodud ka pettusele viitava seose kohta tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid.
lg 1 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses õigus otsustada, milliseid tõendeid ta peab asjas vajalikuks koguda. Maksuotsuses on piisavalt kogutud tõendeid ja selgitatud asjaolusid, milliste puhul igaühe osas on maksukohustuslaselt õigus esitada vastuväiteid, taotlusi ja tõendeid ning sel viisil kaitsta oma seisukohti maksumenetluses.
lg 2 kohaselt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Ka ei ole maksuhaldur seotud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Eeltoodu tõttu pole õige kaebusest tulenev seisukoht, et maksuhaldur poleks pidanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid ja väljendatud seisukohtu tõendama tingimata just jõustunud 5 kohtulahendite, ekspertiisiaktidega või veel muude kirjalike (ilmselt silmas peetud, et maksuotsuses viitamata) tõenditega.
lg 3 punktis 6 sätestatud nõuet selle kohta, et haldusaktis peab sisalduma haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus. Maksuotsuse resolutiivosas on maksuhaldur otsustanud: "Eeltoodut arvesse võttes määrab maksuhaldur TSC Autokaup OÜ-le käibemaksu maksustamisperioodide
kohaselt on maksuvõlaks maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ning sellelt arvestatud intress. Seega on maksuvõla, sealhulgas intresside tekkimise aluseks maksukohustuse tähtpäevaks tasumata jätmine, mitte maksuhalduri maksuotsus. Kaebuse esitaja viitab
Kohus on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus vastab
§-s 46 sätestatud sisu ja vormi nõuetele.
lg 3 p 6 kohaselt peab maksuotsuses sisalduma haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus. Maksuotsuse resolutiivosas on maksuhaldur otsustanud: "Eeltoodut arvesse võttes määrab maksuhaldur TSC Autokaup OÜ-le käibemaksu maksustamisperioodide 2005. a augusti ja septembri eest summas 63 000 krooni. Maksuhaldur, arvestades, et TSC Autokaup OÜ-l on seisuga 09.11.2006 käibemaksu osas enammakse summas 37 803 krooni, kohustab TSC Autokaup OÜ-d tasuma käibemaksu 25197 krooni (63000-37803)“. Seega on täidetud haldusaktile esitatav nõue otsustuse ja/või ettekirjutuse tegemise kohta (tl 42). Kaebuse esitaja väide
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumise kohta ei ole kohtu arvates põhjendatud. Maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses kaasaaitamiskohustuse rikkumisele osundanud. Maksuhalduri väitel ei esitanud kaebuse esitaja maksuhaldurile tõendeid, mis andnuks alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Väidetavalt ei ole maksuhaldur kajastanud temale teadaolevaid maksukohustust vähendavaid fakte. Nendeks faktidena märgib kaebuse esitaja Raivo Paala tegevust TSC Autokaup esindajana halduskohtutes, Ahto Kiili varasemaid ütlusi, Raivo Paala agendilepingut jne.
tulenevast uurimispõhimõttest lähtudes on maksuhaldur kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole maksukohustust väidetavalt vähendavaid asjaolusid ja kaebaja poolt esitatud tõendeid jätnud tähelepanuta. Neid on analüüsitud nii kontrollaktis kui maksuotsuses ja nende arvestamata jätmist on põhjendatud. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tõendite kogum ei võimalda käsitleda TSC Autokaup OÜ argumente maksukohustust vähendavate asjaoludena. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri järeldus on kooskõlas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. Kaebuse esitaja arvates oli tal maksumenetluses kohustus esitada üksnes need dokumendid, mille esitamist maksuhaldur temalt korraldustega nõudis. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 7
lg 2 kohaselt lasub määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitas kaebuse esitaja täiendavad tõendid ja taotles kaebaja seaduslike esindajate ning tunnistajate vande all ülekuulamist. Tõendid olid esitatud TSC Autokauba majandustegevuse (ettevõtluse) ja autode rentimise vajaduse ning rendiautode kasutamise kohta. Kaebaja esitas kohtule äriplaani, mida temalt maksumenetluses väidetavalt vastu ei võetud (tl 458). Kohus võttis vande all seletuse TSC Autokaup seaduslikelt esindajatelt Kaur Köök`ilt ja Raivo Paalalt (seaduslik esindaja alates juulist 2007). Kohus kuulas tunnistajatena üle Ahto Kiili, Jaanus Kukebali ja Janno Kikase. Kaebaja taotlusel nõudis kohus Piirivalveametilt välja andmed piiriületuste kohta 2005.aastal. Riigikohus on 14.11.2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-07 käsitlenud tõendite esitamist vaidemenetluses ja kohtumenetluses. Selles kohtulahendis on Riigikohus märkinud, et uusi tõendeid saab vaidemenetluses esitada nii haldusorgani nõudmisel kui omal initsiatiivil. Asjakohaste tõendite vastuvõtmisest ei saa haldusorgan keelduda. (otsuse p 11). Kui enne maksuotsuse tegemist ka ei võetud kaebajalt vastu äriplaani, mida ta revidendile väidetavalt korduvalt tutvustada soovis, siis olnuks kaebajal võimalik esitada see vaidemenetluses. Vaidemenetluses kaebaja uusi tõendeid esitanud ei ole. Kaebaja vaidlustab üksnes kogutud tõenditele antud hinnangut ja maksuhalduri järeldusi. Maksu- ja Tollimet lähtus olemasolevatest tõenditest ning jättis vaide rahuldamata. (tl 10-13). Õige on ka vastustaja väide, et loogiliselt võetavalt oleks kaebuse esitaja saanud äriplaaniks nimetatud materjalid esitada juba kohtuasja nr 3-05-687 raames, kuid seda ei tehtud. Vastustaja väitel on alust arvata, et tegu on tagantjärele koostatud dokumentatsiooniga. Selliseks kahtluseks võib kohtu arvates alust olla, kuid kohus ei saa olemasolevate tõendite pinnalt siiski väita, et kohtule esitatud dokument on koostatud tagantjärele. Samas esitatud äriplaan ei tõenda, et maksustamisperioodil (augustis ja septembris 2005) kasutas kaebuse esitaja kolme renditud autot oma ettevõtluse jaoks.
lg 2 kohaselt ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldur teeb majandustehingute kohta järelduse tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt majandustehingu tegelikust sisust lähtuvalt. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid tuvastamaks TSC Autokaup OÜ poolt deklareeritud käibe aluseks olevate majandustehingute tegelikku sisu. Maksu määramise õigusliku alusena on antud juhul märgitud
3 ning
lg 1 p 3 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast maksusummast. KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi käibemaks. 8 Kohus on seisukohal, et arvestades tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning neid kogumis hinnates on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud põhjendatult järeldusele, et sõidukite rendiarvete alusel sisendkäibemaksu arvestamine ei ole õigustatud. TSC Autokaup OÜ on rikkunud kohustust arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma KMS § -s 29 sätestatud korras. Maksuotsus, millega määrati tasumisele käibemaks summas 25 197 krooni on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja väitel ei tõenda realiseerimiskäibe puudumine seda, et äriühingul puudub majandustegevus. Kaebuse esitaja väitega võib nõustuda, kui TSC Autokaup OÜ-l puudunuks realiseerimiskäive maksustamisperioodil (august ja september 2005) või teatud perioodidel ka muudel ajavahemikel. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et TSC Autokaup OÜl majandustegevus puudub seetõttu. TSC Autokaup OÜ ei ole alates perioodist 01.02.2004, mil äriühing vormistati käibemaksukohustuslaseks, kajastanud mingisugust käivet. Asjaolu, et äriühingul puudub majandustegevus märgib TSC Autokaup OÜ ka ise oma
§-s 12 sätestatud kaalutlusõigust kuritarvitanud sellega, et ei ole viidates "seotud isikutele", "pettusele" ja "fiktiivsetele arvetele" oma seisukohti tõendanud jõustunud kohtulahendite, ekspertiisiaktide või muude kirjalike tõenditega. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud asjas tõendeid, analüüsinud tuvastatud asjaolusid ning nendega tõendanud oma seisukohti selles, et perioodil august ja september 2005 puudus TSC Autokaup OÜ-1 alus arvestada Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ nimel väljastatud arvete alusel sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar rendimaksetelt käibemaksu. Tulenevalt
§-st 84 lähtub maksuhaldur kontrollitavate majandustehingute tõlgendamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Kogutud tõendite alusel on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et rendilepingud ei ole sõlmitud sõidukite ettevõtluses kasutamiseks, äriühingute vahel on liikunud ainult arved, milliste alusel arvestatakse sisendkäibemaksu. Tegelikkuses on autod nende isikute valduses, kes neid algselt ka rendivad või liisivad. Kohus on seisukohal, et maksuotsuses on kontrollitavate majandustehingute tegelikku sisu õigesti hinnatud. Kaebuses leitakse, et käibemaksupettus saab aset leida vaid siis, kui riik saab fiktiivsest tehingust kahju. Õige on vastustaja seisukoht, et pettusega on tegemist näiteks ka siis, kui maksukohustuslane vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksusummat fiktiivsetes dokumentides kajastatud sisendkäibemaksu võrra, taotledes nimetatud summas riigilt ka väidetavat sisendkäibemaksu tagastamist, eesmärgiga saada kasu alusetust käibemaksu tagastamisest. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul on tegemist viimatinimetatud olukorraga. Kohus asub eeltoodud põhjendustest lähtudes seisukohale, et maksuotsus, millega TSC Autokaup OÜ-le määrati tasumisele käibemaks summas 25 197 krooni on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.