2-05-19359/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19359 Tsiviilasi MT ja KThagi OÜ H vastu omavolilise tegevuse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja MT, isikukood XXX, elukoht XXX esindajad Hageja KT, isikukood XXX elukoht XXX Kostja AS H , registrikood XXX, esindaja advikaat Siim Roode Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista MTja KT kohtukulu 126,80 (ükssada kakskümmend kuus krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagejad on XXX asuva korteriomandi omanikud. Korteriomandi omandamisel sõlmis hageja müügilepingu, kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkuleppe, hüpoteegi seadmise leppe ja asjaõiguslepingu. Kaasomandi kasutamise ja valdamise korra p 1.1 järgi on hagejate ainukasutuses hoovis asuv parkimiskohta ja elamu keldrikorrusel asuv keldriboks. Keldriboksi asukoht fikseeriti lepingu lisana oleval plaanil. Kostja esindaja informeeris hagejat 2005 aasta juunis telefoni teel kavatsusest keldriruumid võõrandada. 09.08.2005 teatas kostja esindaja, et kostja töötajad on eksituse tõttu likvideerinud hageja keldriboksi ning tõstnud seal asuvad asjad ümber. Teise keldriboksi, mida pakuti hagejale asenduspinnaks, ümbertõstetud asjad olid 2-05-19359 määrdunud ja tolmused. Kostja pakkus hüvitisena 13 000 krooni suurust summat ning keldriboksi vahetust, millega hageja ei nõustunud. Kostja on tekkinud olukorra lahendamiseks pakkunud samasugust kokkulepet, mis kostja arvates on seadusega vastuolus. Hageja esitas 02.11.2005 kohtule hagi, milles palus tunnustada hagejate lepingust tulenevat õigust kasutada lepingus kokku lepitud keldriboksi ning keldriboksi taastamiseks 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ja AS HLsõlmisid 08.05.2005 korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille objektiks oli XXX asuvad mitteeluruumid nr 17, 18, 20 ja

1. Hageja sõlmis OÜ-ga S 04.05.2005 ühishüpoteegi alt vabastamise lepingu, korteriomandi müügilepingu ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille objektiks oli XXX asuvad mitteeluruumid nr 18 ja
2. Lepingu kohaselt kohustus kostja lammutama kõik lepingu eseme reaalosaks olevas ruumis asuvad sõrestikvaheseinad. Hagejal ei ole õigust keldriboksi nr 14 kasutamiseks, sest keldriboks on korteriomandi (mitteeluruum nr 21) osa ja kaasomandi kokkulepet saab sõlmida vaid hoone osa suhte, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Kaasomandi kasutamise kokkulepe sõlmitakse omanike või nende enamuse kokkuleppel. Lepingu sõlmimisel ei olnud hageja kaasomanikuks. AS-l HL ei olnud õigust määrata kaasomandi kasutuskorda. Vaidlusaluse mitteeluruumi omanikuks on OÜ S . KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest see on esitatud vale kostja vastu. Kohtule esitatud 20.02.2004 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingus nähtub, et hageja omandas XXX asuva korteriomandi, sama lepinguga on hageja saanud õiguse kasutada elamu hoovil asuvat parkimiskohta ja keldriboksi. Elamu kasutuskord sh keldriboksi nr 14 kasutamine hageja poolt on kantud kinnistusraamatusse. Kohus asub seisukohale, et kinnistusraamatu kandega on kasutuskorra kokkulepe saanud asjaõigusliku sisu ning see on kohustuslik ka järgnevate omanike suhtes. Seega on igal järgneval kaasomanikul kohustus võimaldada hagejal keldriboksi kasutust. Asjaolu, et nimetatud keldriboks on eraldi korteriomand, ei oma asjas tähendust. AS HL oli vastavalt 30.01.2003 sõlmitud kinnistu korteriomanditeks jagamise lepingule korteriomandi nr 21, milles asus vaidlusalune keldriboks, omaniks. Omanikul on õigus anda oma omandis oleva korteriomand või selle osa kasutada kolmandatele isikutele. Seega leiab kohus, et 20.02.2004 sõlmitud leping ei ole seadusega vastuolus ega tühine. Kohtule esitatud 04.05.2005 aastal sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingust nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi nr 21 omanikuks oli keldriboksi seinte lõhkumise ajal OÜ S . Seega oli keldriboksi kasutamise lubamise kohustus OÜ S ning keldriboksi lõhkumise ja tekitatud kahju eest vastutab samuti OÜ S . Kohus leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohtunik 2