lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Nimetatud sättest tuleneb, et elatist makstakse lapse ülalpidamiseks sellele vanemale, kelle juures laps elab, seega saab vaadelda elatise maksmisena üksnes sellist tasumist, mis on tasutud vanemale, mitte lapsele. Vaidlust ei ole selles, et pooltel on ühine poeg SO (sünd XXX), kes elab hageja juures ning kostja omaksvõtuga on leidnud tõendamist, et kostja hagejale lapse ülalpidamisest osa ei võta, mistõttu on hageja õigustatud hagi esitama elatise nõudes. Asjaolu, et kostja on maksnud raha vahetult lapsele, ei ole hinnatav elatise maksmisena. Lk 2
lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
24.02.2004) järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. 2004.a. oli kuupalga märgitud vastavalt 2480 krooni, ½ sellest 1240 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (
Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja on lapsehoolduspuhkusel ning et tal on veel üks laps Rasmus Jalakas (s. 21.08.2004) kelle ülalpidamisest peab hageja samuti osa võtma. Kostja ei ole vaidlustanud ka SO igakuiseid vajadusi ning ülalpidamise kulusid. Arvestades 12 –aastase poisi kasvuiga, mis tingib vajaduse mitmekülgselt süüa, tihti soetada uusi rõivaid ja jalanõusid, tegeleda erinevate hobidega nagu sport, keeleõpe. Viimaseid kulusid on hageja tõendanud ka maksedokumentidega õppemaksu maksmise kohta MTÜ- s keeltekeskuses vastavalt 480 krooni (soodustus 240 kr) ning liikmemaksu kohta osalemisest PM spordikompleksis. Lisaks on põhjendatud vajadused ja kulud ning, kommunaalkuludele, transpordile, tervishoiule, samuti muudele vabaaja üritustele, õppematerjalidele. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates põhjendatud vajadused kuus 3000 krooni, Kohtu arvates on hageja põhjendamatult suurena arvestanud lapsele minevaks kommunaalkuluks 1000 krooni kuus, sest sellisest arvestusest ei nähtu nende kulude faktiline koosseis ja milline osa on neist kuludest mõõdetav isikute arvu järgi. Vaidlust ei ole selles, et hageja on lapsehoolduspuhkusel ja saab peretoetust 1000 krooni kuus, kostja ei ole tõendanud, et tema varanduslik olukord ei võimalda tal maksta enam kui 1000 krooni kuus elatist. Hagejal on teine laps. Seega on hageja varanduslik olukord võrreldes kostja omaga halvem ning kohtu arvates tuleb kostjal kanda enamus lapse ülalpidamise kuludest. Eeltoodud põhjustel tuleb kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 2500 krooni. Pooltel on õigus nõuda elatise suuruse muutmist, st suurendamist ja vähendamist, kui muutub vanema varanduslik olukord või lapse vajadused, mis tingivad väljamõistetud elatise suuruse muutmise. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele. PerekS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi esitas hageja 03.11.2005. Eeltoodud põhjendustel tuleb elatis välja mõista aasta enne elatisehagi esitamist, so alates 03.11.2005. Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et elatise otsus kuulub hagejale hädavajalikus osas täitmisele viivitamatult igakuiselt 1000 krooni ulatuses, mis tähendab kohest otsuse täitmist sõltumata kaebuse esitamisest. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud seadust. Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.