2-05-19526/1

Tsiviilasi nr 2-05-19526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 09.juunil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi TT(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi LT(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu elatusraha saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 18.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja vandeadvokaat Piret Simm kostja Kohtuotsuse resolutsioon • • • Hagi rahuldada osaliselt. Mõista LT´lt välja TT kasuks alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast elatusraha poolte 31.10.1989 sündinud tütre Marie ülalpidamiseks suuruses 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud alustel. Mõista välja LT´lt riigituludesse kokku 2150.00 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled XXX ja poolte abielulised suhted lõppesid 2005.septembris. Poolte abielu ei ole lahutatud. Pooltel sündis abielust kaks last, kelledest üks on täisealine M T ja teine alaealine M T , kes elab koos hagejaga. Kulud tütrele ühes kuus on 2 keskmiselt 3 475.00 krooni. Hageja on 100 % töövõimetu, kelle pension on 2 100.00 krooni kuus. Kostja aga töötab Tallinna Tehnikagümnaasiumis ja saab täiendavat sissetulekut üürides välja poolte ühisvaraks olevat maamaja Saaremaal. Seega on kostja majanduslik seisund hageja omast tunduvalt parem. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatusraha summas 2 000.00 krooni tütre MT ülalpidamiseks alates 2005.oktoober kuni tütre täisealiseks saamiseni. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna on oma alaealist last kogu aeg vabatahtlikult ülalpidanud ega ole oma vastavat kohustust kunagi eitanud. Kostja on alates kooselu lõppemisest tasunud tütrele ligi 2 000.00 krooni kuus kulutuste katteks ning jätkab ülalpidamist ka pärast kohtuvaidlust. Samuti toetab kostja rahaliselt ka poolte täisealist last. Hageja väited lapse kuludest on aga vastuolulised ja dokumentaalselt tõendamata, näiteks lapse mobiilimaksed ja NM arved tasub hoopis kostja, mitte hageja. Samuti on majapidamiskulud 16-aastase lapse kohta ebaloomulikult suured ja kuna majas elatakse kolmekesi, tuleks kulud jagada kolmega, mitte kahega. Nimelt elab hagejaga koos ka tema uus elukaaslane. Tütre kulud elektrile, küttele, telefonile ja gaasile kokku saavad olla maksimaalselt 100.00 krooni ning interneti olemasolu ei kuulu üldse lapse esmavajaduste hulka. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed ning hageja soovib kunstlikult lapsele tehtud kulutusi suurematena näidata. Arvestades hageja igakuist sissetulekut, on ka ebareaalne, et hageja kulutab üksinda tütre ülalpidamiseks 3 475.00 krooni kuus. Kostja leiab, et elatise vaidluses ei saa kummalegi vanemale jääva ülalpidamiskulude osa üle otsustamisel lähtuda vaid vanemate soovidest ja lootustest, milliseid summasid nad sooviksid lapse ülalpidamiseks kulutada. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on omakasupüüdlik, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja on ajendatud soovist saada lapsele mõeldud raha enda käsutusse. Samuti puuduvad igasugused elatusraha kohtu poolt välja mõistmise vajalikud eeldused. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuid summaliselt osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi rahuldamiseks puudub seaduses ettenähtud eeldus, kuna alates septembrikuust 2005 on kostja last üleval pidanud, andes (kandes üle) raha vahetult lapsele ja tasudes temaga seotud makseid. PKS-i § 61 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. Vanem, kelle juures laps elab, tegeleb tema igapäevase elu korraldamisega ja seega teeb ja peabki tegema ka kõik vajalikud rahalised kulutused. Eelkõige teab vanem, kellega koos laps elab, tema vajadustest ja võimalustest, millised on lapse vajaduste rahuldamiseks. Mõlema vanema poolt, kuid teineteisega kooskõlastamata, lapse kulutuste kandmine viibki olukorrani, milline leidis tuvastamist kohtuistungil --- pooled ostsid üheaegselt tütrele ühistranspordi kasutamiseks kuukaardi. Tegemist ühe poole poolt ilmselt ebavajaliku ja ebamõistliku kulutusega. Lapse igapäevase elu korraldamiseks peab temaga koos elav vanem saama reeglina ½ vajaminevast summast lahus elavalt vanemalt. Rahasummade andmine vahetult alaealise käsutusse on vanema õigus, seda alaealist kasvatava vanema käsutusse aga kohustus. Vanemate vahel on alati võimalikud teistsugused vabatahtlikud kokkulepped, kuid nende puudumisel peab kohus vaidluse lahendamisel lähtuma eelpool kirjeldatud põhimõtetest. Kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks lapse ülalpidamise kohustust täitnud lapsega koos elava teise vanema kasuks, on seega alus hagi rahuldada. Kostja väide, et ta ei usalda teist vanemat, ei 3 ole tõsiseltvõetav --- ta on nõustunud olukorraga, et 16-aastane tütar soovib elada ise juures, seega tuleb tal usaldada lapse isa ka niipalju, et igakuuline elatusraha tema käsutusse anda. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest Esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud hageja varaline seisund järgmiselt: teisi ülalpeetavaid peale tütre ei ole; sissetuleku moodustab igakuine riiklik pension 2100.00 krooni; omab kostjaga ühisvarana kinnisvara (elamu) Tallinnas, kus alaliselt koos tütrega elab, ja Saaremaal. Maksustatavate tulude puudumist hagejal aastal 2005 tõendab ka Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse teatis 15.02.2006 (t lk 70). Kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud tema varaline seisund järgmiselt: igakuuline töötasu Tallinna Tehnikagümnaasiumis 7000.00 krooni (bruto), üüritulu 1600.00 krooni, omab hagejaga ühisvarana kinnisvara Tallinnas ja Saaremaal; teisi seadusjärgseid ülalpeetavaid ei ole (täisealine laps, kui ta ei jätka õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei kuulu seadusjärgsete ülalpeetavate ringi PKS § 60). Esitatud dokumentaalsete tõenditega ja üldiselt teadaolevate asjaoludega (iga 16-aastane laps peab igapäevaselt sööma; vajab riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid, koolikaupu; tarbeid/võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, põeb aeg-ajalt Eesti klimaatilistest tingimustest tingituna nohu/köha jmt külmetus- ning viirushaigusi, vajab telefoni- ja internetiside kasutamise võimalusi, kasutab igapäevases tegevuses elektrit, gaasi (kui kodus on gaasipliit)) on tõendatud igakuised kulutused lapsele ja tema vajadused kokku 2200.00 krooni, millede hulka kuuluvad kulutused söögile 900.00 krooni, vabale ajale/koolitarvetele 150.00 krooni, riietele/jalanõudele 600.00 krooni, hügieenitarvetele 100.00 krooni, transpordile 100.00 krooni, telefonile (sealhulgas internet) 200.00 krooni ja eluasemele (elekter, gaas) 150.00 krooni. Kohus arvestas lapse hädavajalike kulutuste hulka hageja poolt välja toodud kulutustest (t lk 94) täielikult kulutusi toidule ja kultuuriüritustele ning kõiki muid kulutusi osaliselt järgmistel põhjendustel: elatise välja mõistmisele tuleb arvestada lapse vajadusi ühes kuus keskmiselt (ühe aasta kulutusi 12-le kuule jaotatuna). Kohtu arvates ei ole mõistlikuks kulutuseks osta lapsele igas kuus jalanõusid 800.00 krooni eest (seega aastas kokku jalanõusid 9600.00 krooni eest). Arvestades lapse iga (peaaegu täiskasvanud tütarlaps, kelle jalasuurus enam endise kiirusega ei muutu), peaks tavalisel tarbimisel olema võimalik piirduda ½ võrra väiksema summaga. Samad arvestused teostas kohus ka riiete puhul. Loomulikult on vanematel alati õigus rohkem kulutada, kui võimalusi on. Kulutustest transpordile loeb kohus vajalikuks 100.00 krooni, s o juuniorkaart Tallinna ühistranspordis. Kostja poolt esitatud tõendist (t lk 139) nähtub, et tellides 90-päeva kaardi, on võimalik piirduda kuluga keskmiselt 83.33 krooni kuus. Koolitarvete puhul arvestas kohus asjaolu, et igal aastal enne kooliaasta algust annab ka riik koolilastele koolitoetust, mis on nimelt mõeldud sihtotstarbeliselt koolitarvete ostmiseks. Kulutustest eluasemele loeb kohus lapsega seotuks ja selles osas põhjendatuks osaliselt kulutused gaasile ja elektrile. Muid kulutusi (sealhulgas kulutusi küttele) peab majaomanik kandma sõltumatult seal elavate isikute arvust, kuid gaasi ja elektrit kulub seoses lapsega kindlasti rohkem kui ilma lapseta. Samas aga ei ole hageja tõendanud neid kulutusi hagetavas suuruses. Arvestades aga asjaolu, et üldiselt teadaolevalt ei saa ükski laps tänapäeval kodus hakkama ilma elektrita ja gaasipliidita (kui see majas on), loeb kohus selles osas vajalikuks kulutuseks 150.00 krooni kuus. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega nagu ei ole internet tänapäeva lapsele vajalik. Arvestades ühiskonnas toimunud kommunikatsiooni arengut, on interneti kasutamise võimalus vajalik muuhulgas ja eelkõige edukaks õppetegevuseks. 4 Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid sel alusel nagu ei oleks ta oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline hagetavat summat tasuma. Vastupidi --- kostja tõendas (t lk 32-51, 56, 120144), et on teinud alates septembrist 2005 ülekandeid tütre arveldusarvele või tasunud erinevaid lapsega seotud makseid kuus keskmiselt 2000.00 krooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt (leidsid tõendamist lapse vajadused kuus 2200.00 krooni) ja lähtudes PKS § 61 lg-st 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 01.01.2006 3000.00), on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele lapse ülal pidamiseks 1500.00 krooni kuus. Nimetatud summa on kostja kohustatud igakuiselt andma (kandma) üle kostjale. Muude summade vahetult lapsele andmine on kostja õigus. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Hageja esitas taotluse, et elatis mõistetaks kostjalt välja tagasiulatuvalt alates oktoobrikuust 2005. Kuigi hagiavaldus oli esitatud kohtusse 07.11.2005, siis vastavalt PKS § 70 lg-le 2 on võimalik ka välja mõistmine tagasiulatuvalt. Samas on kohus seisukohal, et kostja poolt alates oktoobrikuust vabatahtlikult tasutud rahasummad (dokumentaalsete tõenditega tõendatud detsembris kokku 7388.98 krooni, jaanuaris 2489.98 krooni, veebruaris 1658.98 krooni, märtsis 1558.98 krooni, aprillis 1758.98 krooni = kokku 14 855.90 krooni) tuleb elatise välja mõistmisel arvestada. Nimetatud rahasumma ei olnud küll tasutud hagejale, kuid on tõendatud, et see läks lapse ülal pidamiseks, tema vajaduste rahuldamiseks. Tasutud elatisse ei arvesta kohus detsembris kostja poolt makstud 2500.00 krooni selgitusega „jõulukingituseks ja edaspidiseks eluks“ (t lk 49), kuna selgesõnaliselt tõendatud, et tegemist oli kingitusega, mitte lapse igapäevaseks eluks mõeldud kulutuste kandmiseks. Nimetatud 14 855.90 krooniga loeb kohus kaetuks elatise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 61 lg 1 p 1 alusel riigi kasuks välja mõistmisele tasu hageja õigusabi eest (mille tasumisest on ta 23.03.2006 määruse kohaselt vabastatud) ja TsMS § 64 lg 1 alusel riigi kasuks riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel hagiavalduse esitamisel samuti vabastatud. Hageja esindajale riigi poolt tasumisele kuuluv rahasumma on kindlaks määratud 09.06.2006 määrusega (3420.00 krooni). Sellest kuulub kostjalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele 5% hagihinnast, s o 900.00 krooni. Riigilõivu arvestamisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 48 lg 1 p-st 3 ning kostjalt kuulub seega välja mõistmisele 1250.00 krooni (alates 01.01.2006 kehtiva riigilõivuseaduse Lisa 2). Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok