2-05-19686/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. juunil 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-05-19686 (2/30-25695) Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg TH hagi AS-i B vastu palga ja lõpparve kinnipidamise eest hüvituse nõudes Hageja: TH, ik. XXX XXX, lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja: AS B, reg.kood XXX, XXX, lepinguline esindaja advokaat Urmas Veinberg
2. mai 2006 Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista TH kohtukulu postikulu 126.20 (ükssada kakskümmend kuus krooni ja 20 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaebamise kord Hagiavalduse asjaolud Hageja ei nõustunud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 04.10.2005 otsusega ja esitas kohtule hagi sama vaidluse lahendamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.07.99 kuni 04.04.05 tähtajatu töölepingu alusel. Töölepingu punkti 4 järgi koosnes tema palk põhipalgast, väärtuspalgast, tulemuspalgast, preemiast, lisatasust ja lisapalgast. Alates 2002 oktoobrikuust kuni 2005 veebruarikuuni maksti hagejale palka vähem kui oli kokkulepitud. Nimetatud perioodil peeti hageja palgast ebaseaduslikult kinni autoliisingu ja trahvisummad kokku 115 164 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata palga 115 164 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga 12 745 krooni ja kohtukulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt muudeti poolte kokkuleppel töölepingut 01.07.00, 01.04.01 ja 01.04.
3. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tulemuspalka kuni 3% või 3,5% või kuni 4% aruandekuu laekumisest, seega oli kindlaks määratud ainult tulemustasu ülemmäär, mitte kindel protsent ega alammäär. Põhipalka maksti igakuiselt vastavalt kokkulepitule. Tulemuspalga arvutamise kokkulepe võimaldas kostjal arvesse võtta töötaja üldist suhtumist töösse, suhteid kolleegidega, samuti otseseid ja kaudseid kulusid, mis tekkisid seoses hageja töötamisega. Kohtuotsuse põhjendused Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PaS) § 2 lõigete 1-3 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid. PaS § 10 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Kohtule esitatud töölepinguga nr. 15 sõlmitud 01.07.99 ning lisadega nr. 2 sõlmitud 01.04.01 ja nr. 3 sõlmitud 01.04.03 on tõendatud, et alates
4. aprillist 2001 oli töötaja põhipalk 7000 krooni ja tulemuspalk sõltuvalt kostja netokäibest maksimaalselt kuni 1,6% müügikasumist. Alates 01.04.03 oli töötaja põhipalk 5000 krooni, väärtuspalk 1000 krooni ja tulemuspalk personaalse kliendibaasi aruandekuu laekumiste müügikattest maksimaalselt kuni 5% laekumiste müügikattest. Töölepingu tingimuste muutmise lisad on sõlmitud poolte kokkuleppel, mida tõendab töötaja allkiri. Eeltooduga on tõendatud kostja vastuväited selle kohta, et töötajaga sõlmitud töölepingus ja töölepingu tingimuste muudatustes oli kindlaks määratud ainult töötaja tulemustasu ülemmäär, mitte kindel protsent müügikasumist või laekumiste müügikattest ega selle alammäär. Vaidlust kindlaksmääratud põhipalga väljamaksmise üle ei ole. Järelikult on tööandja täitnud töölepingu tingimusi ja maksnud hagejale kokkulepitud palka. Tulemuspalga arvutamise kokkulepe võimaldas kostjal arvesse võtta otseseid ja kaudseid kulusid, mis tekkisid seoses hageja töötamisega sh. tööalaseks kasutamiseks antud sõiduki liisingumakseid ja trahve, mistõttu ei saa neid hinnata palgast kinnipidamistena. Pooltel ei ole kokkuleppeid sõiduki osas. Töölepingu lõpetamist hagejaga TLS § 82 alusel saab tõlgendada üksnes kostja nõustumisena lõpetada pooltevaheline töösuhe, kuid mitte nõustumisena asjaoluga, et hagejale on makstud palka töölepingus ettenähtust väiksemas ulatuses. Seega on hagi õiguslikult põhjendamata ning tuleb rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ei pea kohus vajalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kostjalt kuulub TsMS §§-de 54 lg 4 ja 60 lg 1 alusel väljamõistmisele kohtukulu postikulu 126.20 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: