2-05-19798/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19798 (endine nr 2/32-25797/05) Tsiviilasi S AS-i hagi LÜvastu 3370 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - S AS (reg kood XXX, XXX), hageja esindaja – Ants Soone (Lindorff Eesti AS, XXX) Kostja – LÜ(i k XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada S AS-i hagi LÜ vastu 3370 krooni väljamõistmiseks.
3. Välja mõista LÜ võlgnevus, intress ja viivis 3370,00 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni ja menetluskulu 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni S AS-i kasuks.
4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista 3370 krooni, millest põhikohustus on 2956,46 krooni, intress 35,30 krooni ja viivis 378,24 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 280,00 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hagi täies ulatuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 alusel lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata eelmenetluses kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja VÕS § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p
5. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kohtunik 2