2-05-19801/1

2-05-19801 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. maist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mail 2006..a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19801 Tsiviilasi AS-i K hagi MKu vastu lepingu tühiseks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS K(asukoht XXX, registrikood XXX) seaduslik esindaja juhatuse liige GK ning tema volitatud esindaja Stanislav ZIBAROV; Kostja MK (elukoht XXX, isikukood XX) ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo JUNTI.. Kohtuistungi toimumise aeg 20.aprillil 2006.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata AS-i K hagi MKu vastu poolte vahel 29.04.2005.a. sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. Kohtukulude jaotus Välja mõista AS-lt K MKu kasuks 4 012 (neli tuhat kaksteist) krooni kantud õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 22.05.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 11.11.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja MK 2003.a. hagi AS-i Kvastu alusetult säästetud vara nõudes. Hageja omakorda esitas kostja vastu vastuhagi tasu majaosa kasutamise nõudes (tsiviilasi nr. 2/276-7195/03). MKu poolt esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole AS Ktasunud hooldus- ja kommunaalkulusid talle kuuluva korteri aadressil XXX, Tallinn, eest.AS-i Kvastuhagi kohaselt kasutas MK AS-le K kuuluvat mõttelist osa elamust aadressil Tallinn, XXX ning on saanud seoses sellega kasu, mida AS K nõudis MKult oma vastuhagis. Esimese astme kohus rahuldas MKu hagi täielikult ning jättis AS-i Kpoolt esitatud vastuhagi rahuldamata põhjendusega, et nõude suurus on tõendamata. AS Kesitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellatsioonkaebuses palus AS Kotsuse, millega kohus jättis AS-i Kvastuhagi rahuldamata, tühistada ning teha uus otsus. Ringkonnakohtu kohtuistungil jõudsid AS Kja MK kokkuleppele ning selle kokkuleppe kohaselt pidi MK ostma AS-lt Kvaidlusalusest elamust mõttelise osa hinnaga 63 500 krooni, millele lisandub kompensatsioom summas 1 000 krooni ning AS Kpidi tasuma MKule 19 778.20 krooni hoolduska kommunaalkulude katteks. Pooled leppisid kokku kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil viibisid AS-i Kseaduslik esindaja GK, AS-i K volitatud esindaja Stanislav ZIBAROV, MK ning tema volitatud esindaja vandeadvokaat Arvo JUNTI ning ringkonnakohtunikud R. ALLIKVERE, M. KLAAR ja V. LIPS. AS Kja MK sõlmisid 29.04.2005.a. ehitise mõttelise osa müügilepingu, mille p. 2 kohaselt leppisid pooled kokku lõpetada kohtuvaidlus. Peale lepingu sõlmimist esitas MKu esindaja Arvo JUNTI Tallinna Ringkonnakohtusse koopia sõlmitud lepingust. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas vaidluse kohtumäärusega, kuid AS K ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest loobumise avaldust esitanud. AS-le K tuli üllatuseks kiri Harjumaa tööpiirkonna kohtutäiturilt Kaire KUMMIlt selle kohta, et AS K võlgneb MKule kohtukulud summas 3 675.20 krooni ning selguse saamiseks pöördus AS-i Kjuhatuse liige K kohtutäturi poole ja sai teada, et MK nõuab AS-lt Kesimese astme jõustunud kohtuotsuse alusel kohtukulusid. Arvestades asjaoluga, et pooled leppisid kokku kohtukulud jätta poolte endi kanda, pöördus hageja juhatuse liige MKu poole, kes teatas, et tema esindaja advokaat JUNTI vaadanud asja materjalid üle, leidis, et MKul on õigus saada jõustunud kohtuotsuse alusel kohtukulud AS-lt K, vaatamata asjaolule, et pooled sõlmisid ülalmärgitud kokkuleppe. Läbirääkimised MKu ja AS-i Kjuhatuse liikme GKi vahel täitemenetluse lõpetamise ning raha tagastamise osas tulemust ei ole andnud. MK on seisukohal, et tema on käitunud õiguspäraselt ning kohtutäituri kaudu saadud raha ta hagejale ei tagasta. Ehitise mõttelise osa müügilepingu sõlmimise eelduseks AS-i Kjaoks oli kohtuvaidluse lõpetamine kohtuistungil saavutatud kokkuleppe ulatuses. Juhul kui pooled ei oleks kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, ei oleks AS Kmüünud talle kuuluvat mõttelist osa elamust MKule. Seega oli hageja arvates tegemist AS-i Kjuhatuse liikme GKi suhtes pettuse või tema eksimussse viimisega lepingu sõlmimisel, arvestades asjaolu, et apellatsioonkaebusest loobumisest teatas kohtule MKu esindaja Arvo JUNTI. Arvesse võttes eeltoodut ning asjaolu, et MK koos oma esindaja Arvo JUNTIga on petnud AS-i Kjuhatuse liiget GKit või viinud teda eksimusse lepingu sõlmimisel, mis vastavalt TsÜS §-de 90, 92 ja 94 sätteile toob kaasa tehingu tühisuse. Arvestades asjaolu, et vastavalt TsÜS § 90 lg. 2 tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. AS Kon nõus kandma kohtu deposiitarvele kostjale tagastamisele kuuluva rahasumma. Kõike ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsÜS §-de 90, 92 ja 94 palub AS Kkohtul tunnistada tühiseks AS-i Kja MKu vahel 29.04.2005.a. sõlmitud ehitise mõttelise osa müügielping ja võlaõiguslik tagastatava maa mõttelise osa müügileping ning mõista välja MKult hageja kasuks kohtukulud summas 60 krooni ning õigusabikulud summas 7 000 krooni.. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnista ja palub see kohtul kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt leiab kostja, et hageja poolt vaidlustatud tehingu tühiseks tunnistamiseks puudub alus ja põhjus. Tallinna Linnakohtu menetluses oli tsiviilasi nr. 2/276-7195/03 MKu hagis AS-i Kvastu 19 782.70 krooni saamiseks AS-i Kpoolt tasumata kommunaalkulude nõudes perioodil juuni 2001.a. – juuni 2004.a. ja AS-i Kvastuhagi MKult 25 367.84 krooni saaamiseks (väidetav saamata jäänud üüritulu AS-le Kkuuluva 635/47690 suuruse mõttelise osa Sinika t. 4 elamust kasutamise eest. 09.11.2004.a kohtuotsusega rahuldas kohus MKu hagi AS-i Kvastu ning mõistis AS-lt K MKu kasuks välja 19 778.20 krooni kommunaalkulude katteks ning 3 675.30 krooni kohtukulude katteks. AS-i Kvastuhagi jättis kohus rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu. 20.11.2004.a. esitas AS KTallinna Linnakohtu otsusele, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata, apellatsioonkaebuse. Kohtukulusid ega temalt 19 778.20 krooni väljamõistmist AS Kei vaidlustanud. 29.04.2005.a.. sõlmisid pooled Tallinna notari TIIT SEPPa bõroos ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu, millega AS Kmüüs temale kuuluva vaidlusaluse MKu kasutuses olnud 635/47690 suuruse mõttelise osa Tallinnas, XXX asuvast elamust ning 635/47690 suuruse mõttelise osa maa kinnistusraamatusse kandmisel tekkivast kinnistust 63 500 krooni eest MKule ning loobus lepingu p.-s 2.
4. MKu vastu esitatud hagiavaldusest ning apellatsioonkaebusest. MK kohustus lepingu p.-s 3.
5. sätestatu kohaselt tasuma AS-le Khagiavaldusest loobumisel kompensatsiooni 1 000 krooni ning. 19 778.20 krooni ostu-müügihinnast lugesid pooled tasaarveldatuks AS Kkohustusega MKu ees ning ülejäänud ostuhinna kohustus MK tasuma lepingu sõlmimise päeval. MK täitis kohustuse ning tasus ostuhinna ning kompensatsiooni kokkuleppe kohaselt 29.04.2005.a. Kohtukulusid pooled lepingus ei käsitlenud. Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2003.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-2/506/05 lõpetati asjas TsMS § 317 lg. 1 alusel seoses apellant AS Kloobumisega apellatsioonkaebusest menetlus. Ringkonnakohtu määruse jõustumisel jõustus 23.05.2005.a. ka Tallinna Linnakohtu otsus. MK esitas kohtutäitur Kaire KUMMile avalduse, Tallinna Linnakohtu 09.11.2004.a. otsusega temale AS-lt Kvälja mõistetud kohtukulude 3 657.30 krooni väljamõistmiseks täitemenetluse algatamiseks vabatahtliku mittetäitmise tõttu. AS Kesitas ringkonnakohtu otusele teistmisavalduse. AS-le Kjäi arusaaamatuks, kuidas sai Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisel jõustuda ka Tallinna Linnakohtu otsus. Teistmisavalduse esitamise põhjusena tõi AS Kvälja ka asjaolu, et ei ole apellatsioonkaebusest loobumiseks Tallinna Ringkonnakohtule avaldust esitanud ning asus seisukohale, et juhul kui AS Koleks koostanud ning esitanud kaebusest loobumiseks avalduse ise, ei oleks ringkonnakohtu määrusega jõustunud esimese astme lahend ning MKul ei oleks tekkinud võimalust pöörduda nõudega kohtutäituri poole. Sisuliselt vaidlustas AS Kteistmisavaldusega poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu. Riigikohtu 20.12.2005.a. määruses tsiviilasjas nr. 3-7-1-2-680 leidis Riigikohus, et AS-i Kteistmisavaldus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 366 ja 370 kohaselt menetlusse võtmist võimaldavate asluste puudumise tõttu põhjendamatu. AS-i K apellatsioonkaebuses Tallinna Linnakohtu 09.11.2004.a. otsusele väljamõistetud kohtukulusid ei vaidlustanud. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks tehakse kohtuotsus, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Tallinna Linnakohus mõistis 09.11.2004.a. otsusega AS-lt Kvälja MKu kasuks kohtukulude katteks 3 657.30 krooni. Kohtuotsus on jõustunud TsMS § 241 lg. 1 kohaselt kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, samuti kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, jõustub esimese astme kohtuotsus päevast, mil ringkonnakohus määrusega apellatsioonmenetluse lõpetas ja kaebuse läbi vaatamata jättis. Tallinna Linnakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 23.05.2005.a. Tulenevalt TsMS § 242 lg. 1 on jõustunud kohtuotsus asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele kohustuslik. Pooltel on vastavalt TsMS § 75 lg.-le 4 õigus nõuda kohtuotsuse täitmist. Otsus täidetakse TsMS § 243 lg.-te 4 ja 3 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sissenõudja avalduse alusel. MK esitas avalduse kohtukulude 3 657.30 krooni sissenõudmiseks täitemenetluse teel seaduslikul alusel. Hageja põhjendus, et AS Kei teadnud esimese astme kohtu otsuse jõustumisest ringkonnakohtu määruse jõustumisel ning MK sõlmis ning esitas lepingu kohtule pahatahtlikult AS-i Kesindaja eksimusse viimise ja pettuse teel enda kohtukulude tasumise tagamiseks, on otsitud, alusetu ja laimav. AS Kei ole kordagi temalt väljamõisetud kohtukulusid, mille tasumise kohustuse tõttu leping tema poolt on vaidlustatud, kohtumenetluse kestel selleks ettenähtud tähtaegade jooksul vaidlustanud. AS Kmärgib hagiavalduse täienduses, et soovis kokkuleppe sõlmimist kohtuistungil saavutatud kokkuleppe ulatuses. Kokkuleppe p. 7.
6. kohaselt on see osaleja poolt heakskiidetud ja tema poolt omakäeliselt alla kirjutatud. Allkirjastamine tähendab lepingu tingimustega nõusolekut ning sellega nõustumist. Allkiri kinnitab poole tahet leping sõlmida. AS-i Kesindaja GKi allkiri lepingul näitab nõustumist selle sisuga ning lepingu sõlmimisega antud kujul. Lepingu alla kirjutamisega loobus AS KMKu vastu esitatud vastuhagist ja selle menetlusse mitte võtmise otsusele esitatud apellatsioonkaebusest. Lepingus toodut saab lugeda avalduseks apellatsioonkaebusest loobumiseks. Asjaolu, kelle poolt leping kohtule esitati, ei oma siinkohal tähtsust. Tsiviilasja menetlemine oleks lõpetatud tuginedes lepingule ka juhul, kui selle oleks esitanud kohtule AS K. Lisaks on lepingu ning selle sisu vaidlustamise küsimus lahendatud Riigikohtu 20.12.2005.a. määrusega, millega kohus keeldus menetlusse võtmast AS Kteistmisavaldust Tallinna Ringkonnakohtu määruse tsiviilasjas nr. 2-2/506/05 teistmiseks. Eeltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul jätta AS-i K hagi rahuldamata ning tema poolt kantud kohtukulud tema enda kanda ning mõista AS-lt Kvälja MKu kantud kohtukulud. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Linnakohtu menetluses oli tsiviilasi nr.2/276-7195/03 MKu hagis AS-i Kvastu 19 782.70 krooni saamiseks ja AS-i K vastuhagi MKu vastu 25 367.84 krooni saamiseks. Samuti puudub pooltel vaidlus asjaolu üle, et AS K esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse ning apellatsioonkaebuses nõudis AS Kotsuse, millega jäeti rahuldamata AS-i Kvastuhagi, tühistamist ning teha asjas uus otsus. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et ringkonnakohtu istungil jõudsid pooled kokkuleppele, mille kohaselt pidi MK ostma AS-lt Kmõttelise osa vaidlusalusest elamust hinnaga 63 500 krooni, millele lisandub kompensatsioon 1 000 krooni ning AS Kpidi tasuma MKule 19 778.70 krooni hooldus- ja kommunaalkulude katteks. Pooltel on eriarvamus kohtukulude osas summas 3 675.20 krooni seonduvalt saavutatud kokkuleppega. AS Kon seisukohal, et kokkulepe hõlmas ka MKu kantud kohtukulusid MKu hagis AS-i Kvastu 19 782.70 krooni saamiseks, MK aga leiab, et antud kokkulepe ei oma puutumust MKu kantud kohtukuludega osundatud tsiviilasjas, kuna AS-i Kpoolt vaidlustati Tallinna Linnakohtu otsus vaid AS-i Kvastuhagi osas MKu vastu. Antud asjaolu leiab käsitlemist Tallinna Ringkonnakohtu määruses 11.05.2005.a. ja selles toodud apellatsioonkaebuse põhjendustes. Samas kohtumääruses on märgitud ka asjaolu, et AS Kesitas kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse apellatsioonkaebusest loobumise kohta ning ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leiab, et apellatsioonimenetlus antud tsiviilasjas tuleb lõpetada TsMS § 317 lg. 1 alusel seoses apellant AS Kloobumisega apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas vastustaja ringkonnakohtule poolte vahel 29.04.2005.a. notariaalses vormis sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu, mille p.-s 2.
7. avaldas AS K, et loobub antud tsiviilmenetluses apellatsioonkaebusest. Kohus leidis, et loobumine kaebusest tuleb vastu võtta, kuna asjas puuduvad TsMS § 317 lg. 2 loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et kuigi asjas vastustajaks olnud MK esitas kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse selles, et apellant loobub oma apellatsioonkaebusest, ei tähenda see, et apellant pole oma tahet apellatsioonkaebusest loobumiseks kohtule avaldanud. Tema tahteavaldus on notariaalselt kinnitatud ning ringkonnakohus oli õigustatud tsiviilasjas apellatsioonimenetluse lõpetama TsMS § 317 lg. 1 alusel seoses apellandi loobumisega oma apellatsioonkaebusest. Asjas esitatud poolte-vahelise ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu p.
9. kohaselt on müüja ja ostja teadlikud asjaolust, et müüja on kaevanud käesoleva lepingu p.-s 2.
10. nimetatud kohtuotsuse apellatsioonikorras Tallinna Ringkonnakohtusse, millega palub tühistada osaliselt nimetatud kohtuotsus ning teha uus otsus. Sama lepingu p. 2.
11. järgi on müüja ja ostja kokku leppinud selles, et müüja loobub ostja vastu esitatud käesoleva lepingu p.-s 2.
12. nimetatud apellatsioonkaebusest käesoleva lepingu p.-s 3.
13. nimetatud ostja kohustuse täitmisel. Pooltel puudub vaidlus selles, et MK kokkuleppeosalise ja ostjana omapoolselt on osundatud kohustuse tasuda kokkulepitud ostuhind, täitnud. Hageja väide, et pooled leppisid kokku kohtukulud jätta poolte kanda, ei ole asjas leidnud tõendamist, kuna poolte-vaheline leping, mille tühistamist hageja taotleb, ei kätke endas kokkulepet kohtukulude osas. Asjaolu, et poolte-vaheline leping 29.04.2005.a. ei sisalda poolte kokkulepet kohtukulude osas, ei saa olla kohtu arvates õiguslikuks aluseks selle lepingu tühisuse tunnistamiseks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on vaidlusaluse lepingu sõlmimisel hoidnud hagejat eksimuses või teda petnud. TsÜS § 92 lg. 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja pidi vaidlusalust lepingut sõlmides olema teadlik asjaolust, et ta ei vaidlustanud tsiviilasjas 2/276-7195/03 tehtud Tallinna Linnakohtu otsust põhihagi ning AS-lt KMKu kasuks välja mõistetud kohtukulude osas ning ka sellest, et vaidlusaluse lepingu p.-s 2.
14. sätestatu kohaselt tasaarvestati ostuhinnaga 19 778.70 krooni. mis tulnuks vastavalt müüja kasutuses olevale kaasomandiosa suurusele kanda müüjal, s.o. AS-il K. TsÜS § 94 lg. 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vaidlusaluse lepingu preambulast nähtub asjaolu, et AS-i Kesindas äriühingu seaduslik esindaja juhatuse liige GK, kes on notariaalakti tõestajale isiklikult tuntud ning kuna nimetatud osaleja ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja loobus sellest. Asjaolusid, mis viitaksid MKu poolt hagejale ebaõigete asjaolude avaldamisele või nendest asjaoludest teatamata jätmisele TsÜS § 94 lg. 2 mõttes, asjas ei ole kohtu arvates ilmnenud. Asjaolu, et MK pöördus kohtukulude nõudes kohtutäituri poole nende kulude sundkorras sissenõudmiseks AS-lt K, oli tema kui isiku seaduslik õigus pöörata jõustunud kohtuotsus täitmisele, kuna AS Kvabatahtlikult kohtuotsust täitma ei asunud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud kostja vastu õiguslikult põhjendamatu hagi ning selle rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus. Hageja on kostjale põhjustanud asjatu kohtuskäimise ning sellega seonduvad kulud õigusabile. Kostja vastuväiteid hagile hindab kohus kui asjakohaseid ja õiguslikult põhjendatuid. Hageja kantud kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja enda kanda ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks tema poolt kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 4 012 krooni, juhindudes senikehtinud TsMS §-dest 60 lg. 1 ja 61 lg.
15. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik