2-05-19949/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.mail 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-19949 (endine nr 2/31-25846/05) Kohtuasi OÜ Ohagi OÜ Bvastu varalise kahju 13 059,33 krooni ja viiviste 1887,69 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – OÜ O(reg kood XXX asukoht XXX) hageja esindaja – OÜ IIA Aare Hõbe isikus Kostja – OÜ B(reg kood XXX asukoht XXX) Asja läbivaatamine lihtmenetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista OÜ-lt B OÜ Okasuks 14 947,02 (neliteist tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 02 senti) krooni. Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista OÜ-lt B OÜ O kasuks menetluskulu 1050,00 (üks tuhat viiskümmend) krooni .
4. Välja mõista OÜ-lt B menetluskulu 62,50 (kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning menetluse käik. Hagiavalduse kohaselt ostis kostja AS-ilt A kokkulepitud tähtajaks. 2005.a. paberikaupu, mille eest ei tasunud 23.09.2005.a. sõlmisid AS A ja OÜ O nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja omandas nõude kostja vastu põhisummas 73.781,50 krooni koos kõrvalnõuetega. Võla sissenõudmiseks sõlmis hageja käsunduslepingu OÜ-ga IIA. Pärast OÜ- lt IIA kohtusse pöördumise hoiatuse saamist tasus OÜ B hagejale põhivõla. Tallinna Linnakohtule 14.11.2005 esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt tekitatud kahju hüvitamiseks 13.059,33 krooni ja viiviste katteks 1.887,69 krooni. Hageja hagiavalduses toodud väidete kohaselt tekitas kostja talle varalist kahju sellega, et ei täitnud oma kohustusi hageja ees õigeaegselt ja kostja oli sunnitud võla sissenõudmiseks kasutama inkassofirma teenuseid. Hageja tasus talle osutatud teenuste eest inkassofirmale 13.059,33 krooni. Viivisenõude kostja vastu esitab hageja võlaõigusseadusest tulenevalt 9 % ulatuses aastas. Kohus tegi tsiviilasjas
6. veebruaril 2006.a. tagaseljaotsuse kuna kostja ei vastanud esitatud hagile talle kohtu poolt antud tähtajaks. 16.02.2006.a esitas kostja tagaseljaotsusele kaja ning kirjaliku vastuse hagile. Kohus taastas menetluse tsiviilasjas oma 23.02.2006.a. määrusega. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega : kostja taotlusega võlgnevuse ajatamiseks, viiviste arvestuse tabeliga, teatisega nõude loovutamisest, OÜ IIA nõudekirjaga
7. septembrist 2005.a. OÜ-le B põhivõla, viiviste ja varalise kahju kohta, OÜ IIA kirjaga OÜ-le B
8. oktoobrist 2005.a., milles korratakse nõuet viiviste ja varalise kahju osas ning OÜ IIA arvega OÜ-le O summas 13.059,33 krooni, mis on esitatud BOÜ-lt võla 73.781,50 krooni sissenõudmise eest ning millel on ka kinnitus arve tasumisest sularahas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja kinnitab oma vastuses hagile, et tema ja AS A vahel sõlmiti kauba ostu-müügileping. 08.06.2005.a. saadetud kirjas kinnitas ta oma võla olemasolu summas 155.463,82 krooni, kuid palus võla kustutamist lubada tal maksegraafiku alusel nii, et 76.682,30 krooni võlast maksab ta
9. juuliks 2005.a. ja 78.781,52 krooni
10. augustiks 2005.a..
11. juuliks 2005.a. maksis kostja hagejale lubatud summa, augustis 2005.a. maksis ta 5000.- krooni ja 30.09.2005.a. 73.781,50 krooni. Kostja väidetel ei saanud ta AS-ilt A ühtki pretensiooni enne 30.09.2005.a. mil ta kogu võla ära maksnud oli. Kostja on seisukohal, et kostjat kui võlgnikku oleks pidanud nõude loovutamisest teavitama. Ei AS A ega ka OÜ O võla loovutamisest võlgnikku ei teavitanud. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda kostja arvates nõude loovutamise lepingu olemasolu. Kostja väidetel on Euroopa Liidus tavapärane, et äriühingud tasuvad ostetud kauba eest kolme kuu jooksul ning ka maksmisega viivitamised ei ole harvad. Kõik probleemid tuleb lahendada 2 lepingupoolte vahel läbirääkimistega. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus alus inkasso firmasse pöördumiseks enne kostjaga ühenduse võtmist, mistõttu ei pea kostja hüvitama hagejale ka viimase poolt tehtud põhjendamatuid kulutusi. Kajale lisatud vastuväidetes märkis kostja, et on nõus maksma viivist, kuid mitte selles summas mida nõuab hageja. Kostja ei täpsustanud kui palju viivist ta hagejale nõus maksma on. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi 21.aprillil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pooled ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi lisaks sellele, mis esitati koos hagiavaldusega ja kostja poolt koos kirjaliku vastusega. Ka ei taotlenud pooled nende ärakuulamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. . Kohus on seisukohal, et Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS ) § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166 ja vaidlusaluses asjas neid ei esine. Asjaolu, et AS A nõude loovutajana loovutas oma nõude kostja vastu summas 73.781,50 krooni
12. septembril 2005.a. OÜ-le Okui loovutuse saajale on tõendatud kohtule esitatud teatisega nõude loovutamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et seisuga 23.09.2005.a. oli kostjal võlg hagejale 73.781,50 krooni ja 30.09.2005.a..kustutas kostja oma võla hageja ees. Poolte vahel ei ole ka sisulist vaidlust selle üle, et kostja oli kauba eest tasumisega hagejale viivituses. Kostja väited sellest nagu oleks Euroopa Liidus tavapärane maksta kauba eest kolme kuu jooksul ning ka tasumisega viivitamised ei ole harvad, jätab kohus tähelepanuta kui asjakohatud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et TsMS § 113 lg 1 ja § 94 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi ehk viivist 9 % ulatuses nagu märgib hageja hagiavalduses. Kostja viivise nõudele põhjendatud vastuväiteid esitanud ei ole. Ka ei ole ta esitanud vastuväiteid viivise suuruse väljaarvestamise metoodikale. Eeltoodu alusel kuulub viivis väljamõistmisele summas 1887,69 krooni. Kohus on seisukohal, et juhindudes VÕS § 115 lg 1 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt kui oma müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud võlgnikult ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud pöörduma võla sissenõudmiseks inkassoteenust pakkuva äriühingu poole. Seadus ei sätesta võlausaldajale kohustust sellest võlgnikku eelnevalt teavitada. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõend – OÜ IIA arve – tõendab, et hageja on tasunud inkassoteenust pakkuvale äriühingule kostjalt võla sissenõudmiseks teostatud teenuse eest 13.059,33 krooni. Seega on hageja nimetatud summas kandnud kahju, et kostjalt võlg sisse nõuda. Kuna VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult kahju hüvitamist ja sama seaduse § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hagetav 13.059,33 krooni. 3 Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 62,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus. Kohtunik 4