← Eesti

3-04-129/58

Obsah (4)§ 448§ 222§ 227§ 229

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3

§ 448

lg-st 2 tulenevalt peaks vastustaja tõendama välisriigi kohtule lepingukohaste vajalike dokumentide esitamist. 4) Kaebuse esitaja on veendunud, et vastustaja on edastanud kaebuse esitaja taotluse Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile kahel korral. Esimesel korral esitati taotlus 06.05.1996 ja saadi 03.12.1996 vastus kätte 01.01.

  1. Teisel korral esitati taotlus 19.11.1996 ja saadi 01.07.1997 vastus 22.07.
  2. Esimene vastus oli eitav ja teine positiivne, kuid vastustaja võltsis teise vastuse kaaskirja ja lisas sellele esimese vastuse lisad. Vene Föderatsiooni 01.07.1997 kiri on ilmselgete võltsimistunnustega. Kirja originaalil on enne parandusi seisnud tekst, et edastatakse kaebajale soodne kohtulahend. Samuti ei ole vastustaja selgitanud, kuidas ja millal jõudis temani oblastikohtu määrus. Õigusabitaotlusele saabunud vastus tulnuks edastada Tallinna Linnakohtu kaudu kaebuse esitajale, sellist edastamist pole toimunud.
  3. Justiitsministeeriumi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Halduskohus on hinnanud kõiki tähtsust omavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuses viidatud ebatäpsuste kohta märgib ministeerium järgmist. Ministeerium edastas Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile 06.05.1996 kirjaga. Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.07.1997 kirjaga edastati Justiitsministeeriumile Kaliningradi Oblastikohtu määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse täitmisele pööramiseks. Edastatud määruses ei räägita Tallinna Linnakohtu 11.05.1995 otsusest, järelikult on Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.07.1997 kirjas Tallinna Linnakohtu 11.05.1995 otsusele tehtud viide ekslik ja tegelikult mõeldi 11.07.1994 otsust. Täpsemaid selgitusi kirjas sisalduva ilmse ebatäpsuse kohta saaks anda kirja koostaja. Justiitsministeeriumi halduskohtule 01.05.2007 esitatud vastuse p-s 7 on ekslikult viidatud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.01.1997 kirjale, mõeldud on 01.07.1997 kirja. 2) Apellandi viidatud õigusabilepingu sätete rikkumised ei oma sisulist tähtsust. 3) Justiitsministeeriumil ei ole enam võimalik tõendada, millised dokumendid talle Tallinna Linnakohtu poolt edastati ja millised 06.05.1996 saatekirjaga edasi saadeti, sest ministeerium ei säilita kohtu poolt edastatud õigusabitaotlusi ja nende lisasid ning kaebuse esitaja õigusabitaotlusega seotud kirjavahetus on vastavalt arhiivieeskirjadele hävitatud. 06.05.1996 saatekiri jõudis Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumisse ja selle lisade loetelu oli korrektne, nagu nähtub ka kaebaja esitatud Kaliningradi Oblastikohtu 08.08.2007 kirjaga edastatud taotluse ja selle lisade ärakirjadest. Et 06.05.1996 saatekiri jõudis koos kõigi vajalike dokumentidega Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumisse, näitab asjaolu, et see asutus on õigusabitaotluse edastanud Kaliningradi Oblastikohtule ning seal on selle taotluse alusel alustatud menetlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6

(9)3-04-129
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2007 määrusega võeti apellatsioonkaebus menetlusse osas, mis puudutab nõuet hüvitada kaebuse esitajale kahju, mis seisneb kohtuotsusega väljamõistetud 19 845 krooni saamatajäämises. Ülejäänud nõuete osas tagastati apellatsioonkaebus läbivaatamatult. Seepärast kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse õigsust üksnes eelnimetatud nõude lahendamise osas.
  2. Apellandi väitel põhjustas Justiitsministeerium temale Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse täitmata jäämise tõttu selle otsusega apellandi kasuks välja mõistetud summa 19 845 krooni saamata jäämises seisneva kahju sellega, et edastas kaebuse esitaja Tallinna Linnakohtu kaudu esitatud kohtuotsuse Vene Föderatsioonis täitmisele pööramise taotluse Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile puudulikul kujul, jättes sealt välja kaebuse esitaja ja Tallinna Linnakohtu poolt esitatud dokumendid, mis tõendasid kostjale kohtukutse kättetoimetamist, ning see tingis selle taotluse rahuldamata jätmise Vene Föderatsiooni kohtu poolt. Kohtupraktikas on RVastS § 31 lg-t 1 tõlgendatud selliselt, et pärast selle seaduse jõustumist 01.01.2002 halduskohtule esitatud kaebuste läbivaatamisel, milles taotletakse enne selle seaduse jõustumist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid (vt. Riigikohtu 04.03.2002 määrus 3-3-4-1-02 p 9). Kahju väidetava tekitamise aja tõttu tuleb nendest normidest ja põhimõtetest juhinduda ka käesolevas asjas. Enne
  3. jaanuari 2002 haldusaktiga või -toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad eelkõige

§-d 448 - 450. Nende sätete kohaselt on isikul õigus nõuda hüvitist, kui on tuvastatud varalise kahju tekkimine, haldusakt või toiming oli õigusvastane, haldusakti või toimingu ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kahju tekitanud avaliku võimu kandja ei tõenda süü puudumist. Hüvitamisele kuuluvaks varaliseks kahjuks on

§ 222

lg 2 kohaselt kannatanu poolt tehtud kulutused, vara kaotsiminek (vähenemine) või rikkumine, samuti saamata jäänud tulu. Vaidlus puudub selles, et Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse täitmata jäämisega on kaebuse esitajale tekkinud varaline kahju 19 845 krooni. Asja lahendamiseks on vaja tuvastada, kas apellandi väide Justiitsministeeriumi poolt taotluse puudulikul kujul edastamise kohta on tõendatud, kas selline ministeeriumi tegevus oli õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos selle Justiitsministeeriumi tegevuse ja kaebuse esitajale kahju tekkimise vahel. 9. Õigusabilepingu art 52 kohaselt on täitmise loa taotluse juurde vaja lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse; 3) artikli p-des 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked. Millised dokumendid koos apellandi taotlusega Justiitsministeerium Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile esitas, nähtub Justiitsministeeriumi 06.05.1996 kirjast nr 11-10-3/894 (I kd lk 69, II kd lk 23, 101, 128). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et tõendatuks võib pidada seda, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium sai selle kirja kätte ning Kaliningradi Oblastikohtu 04.11.1996 määrus on tehtud just selle kirjaga edastatud taotluse alusel. Seda ei kummuta apellandi viide Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 11.11.2005 kirjale nr 06/P-5495/05 (II kd tl 130), milles teatatakse, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile ei ole saabunud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 06.05.1996 kirja, ning asjaolule, et Vene 7

(9)3-04-129 Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.07.1997 kirjas (I kd tl 18, II kd tl 103) on viidatud teise kuupäevaga Tallinna Linnakohtu otsusele. Need asjaolud on seletatavad ebatäpsustega Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi asjaajamises. Apellandi oletusi, et Justiitsministeerium on edastanud tema õigusabitaotlusi Vene Föderatsioonile kahel korral ning võltsinud teistkordsele taotlusele saadetud positiivse vastuse, peab ringkonnakohus alusetuteks ja meelevaldseteks. Justiitsministeeriumi 06.05.1996 kirja nr 11-10-3/894 kohaselt olid sellel järgmised lisad kokku 6 lehel: 1) õigusabitaotlus 1 lehel; 2) õiend kohtukutse kättetoimetamise kohta 1 lehel; 3) õiend otsuse jõustumise kohta 1 lehel; 4) kohtuotsus 2 lehel; 5) õiend kohtuotsuse täitmise kohta 1 lehel. Kirja lisaks olnud dokumendid sisalduvad Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 08.08.2007 kirjale (II kd tl 213) juurdelisatud materjalides - Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 06.08.1996 kiri apellandi taotluse edastamise kohta Kaliningradi Oblastikohtule ja sellele kirjale juurdelisatud materjalid (II kd tl 215-222). Nende hulgas on Tallinna Linnakohtu tõend selle kohta, et „Balti Laevastiku Muuseumi endine direktor Sergei Šaulin“ osales 11.02.1994 kohtuistungil N. Samohvalova hagi läbivaatamisel. Muid dokumente, mis kajastaks tsiviilasjas kohtukutsete saatmist ja kättesaamist, 06.05.1996 kirjaga edastatud materjalid ei sisalda.
  1. Tsiviilasja toimik sisaldab tõendeid selle kohta, et Balti Laevastiku Muuseumile ja sõjaväeosale nr 09772 on saadetud tsiviilasja menetlemise käigus kohtukutseid ning need on ka kätte saadud (vt väljastusteated ja kviitungid telegrammide vastuvõtmise kohta kohtukutsega 28.10.1993 istungile Tallinna Linnakohtus toimiku A-5329 lk 147-149, 152, 17.12.1993 istungile lk 166), seejuures nähtub neist dokumentidest, et kohtukutsed ei ole saadetud S. Šaulini nimele ega vastu võetud S. Šaulini poolt.
  2. N. Samohvalova kohtuotsusele täitmisele pööramise 20.12.1995 avaldusest (II kd tl 17, 189) nähtub, et sellel avaldusel olid lisad kokku 11 lehel. Tallinna Linnakohtu saatekirjast avalduse edastamiseks Justiitsministeeriumi kaudu Vene Föderatsiooni pädevale kohtule (II kd tl 18, 188) nähtub, et sellel on „lisa: 5 lehel pluss taotleja lisad 11 lehel“. Kuna Justiitsministeeriumi 06.05.1996 kirjale lisatud dokumendid (5 lehel) seisnevad Tallinna Linnakohtu poolt vormistatud dokumentides, järeldub sellest, et ministeerium on jätnud edastamata need Tallinna Linnakohtu poolt edastatud dokumendid (11 lehel), mille oli enda avaldusele lisanud apellant.
  3. Apellandi 20.12.1995 avalduses pole märgitud, millised dokumendid on sellele lisatud. Halduskohtus ja ringkonnakohtus on kaebuse esitaja väitnud, et nende dokumentide hulgas olid ka kohtukutsed 28.10.1993 kohtuistungile koos vastava telegrammi kättesaamise kinnitusega kostja asukohas. Sellised dokumendid tsiviilasja toimikus tõepoolest sisalduvad (vt toimik A5329 lk 147-149, 152). Ringkonnakohus peab väidet usutavaks.
  4. Eeltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus tõendatuks, et Justiitsministeerium ei saatnud edasi temale Tallinna Linnakohtu poolt edastatud kaebuse esitaja kohtuotsuse täitmisele pööramise avaldusele lisatud kostja kohtukutsete kättesaamist tõendavaid dokumente.
  5. Õigusabilepingu art 51 lg 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse teise lepingupoole territooriumil täitmise loa taotlus kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes, ning taotlus, mis on esitatud kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes, saadetakse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsuse taotluse kohta. Lepingu art 4 kohaselt suhtlevad õigusabi andmisel lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti Vabariigi Prokuratuuri ning Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuri kaudu. Õige on apellandi seisukoht, et lepingu art-st 4 tulenevalt ei ole Justiitsministeeriumil kui lepingupoolte asutuste suhtlemist vahendaval asutusel pädevust kõrvaldada kohtu poolt taotlusele lisatud doku- 8
(9)3-04-129 mente. Seega oli Justiitsministeeriumi poolt apellandi taotluse lisade edastamata jätmine Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile õigusvastane. 15. Kaliningradi Oblastikohtu 04.11.1996 määrusega jäeti kaebuse esitaja taotlus Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise nõudes rahuldamata põhjendusega, et täitmise taotluse juures puuduvad dokumendid, mis tõendaksid Balti Laevastiku Muuseumi kohtusse kutsumist. Eeltoodu näitab, et Justiitsministeeriumi õigusvastase tegevuse ja kaebuse esitajale tekkinud kahju vahel valitseb põhjuslik seos. 16.

§ 227kohaselt on süü puudumine kahju tekitaja tõendamiskoormis.

Justiitsministeerium ei ole esitanud mingeid selgitusi ja tõendeid apellandi avaldusele lisatud dokumentide edastamata jätmise põhjuste kohta. Seetõttu ei ole süü puudumine tõendatud. 17.

§ 229

lg 2 kohaselt on kohtul õigus vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor tahtlikult või ettevaatamatult ei võtnud tarvitusele abinõusid kahjude vähendamiseks. Kaebuse esitaja ei kaevanud Kaliningradi Oblastikohtu 04.11.1996 määruse peale Vene Föderatsiooni seadustes ettenähtud korras kõrgemalseisvale kohtule edasi. Kuid ringkonnakohus ei pea tõenäoliseks, et see abinõu oleks kahju ära hoidnud. Õigusabilepingu art 56 p 1 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Tõendatud on, et Kaliningradi Oblastikohtule esitati kostjale kohtukutse kättetoimetamise tõendamiseks üksnes Tallinna Linnakohtu õiend, millest nähtus sellise isiku osavõtt kohtuistungist, kes juba õiendist nähtuvalt ei olnud istungil viibimise ajal kostja esindaja. Olukorras, kus Tallinna Linnakohtu tõendis mingite muude kostja esindajate kohtusse kutsumist ei kajastunud ning täitmise loa taotluse juures polnud muid kohtusse kutsumist puudutavaid lepingu art 52 p-s 2 nimetatud dokumente, ei ole, arvestades eelviidatud lepingusätteid, tõenäoline, et edasikaebamine osutunuks edukaks. Seetõttu ei anna asjaolu, et kaebuse esitaja Kaliningradi Oblastikohtu määrust ei vaidlustanud, põhjust kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 229lg 2 alusel.

  1. Eeltoodud põhjendustel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohtu otsus tühistatakse tõendite ebaõige hindamise tõttu osas, millega lahendati nõuet Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsusega väljamõistetud 19 845 krooni saamatajäämises seisneva kahju hüvitamiseks. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab selle nõude.
  2. Apellandi esindaja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 66 pooltunni eest summas 13 860 krooni, koos käibemaksuga 16 354,80 krooni. Vastustaja esindaja ei esitanud vastuväiteid taotlusele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotlus vastab justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 12 ja 13 nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et taotlusel märgitud ajakulu on põhjendatud (määruse nr 2 § 12 lg 5). Lilianne Aasma Viive Ligi Lauri Madise 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.