KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07

) § 68 järgi on vanglaametnikul õigus teostada läbiotsimist ja vaadata, kas kotis on midagi ohustavat või mitte. Vangla sise- 3-07-1728 korraeeskirja (VSKE) § 61 lg 1 järgi võib kinnipeetav võtta kambrisse kaasa isiklikud asjad, mida ei ole nimetatud §-s

1. Vastuväidetes vangla vastusele märkis kaebaja, et tema turukotil ei ole taskuid ega äravõetavat põhja, tegemist on nn Vilniuse kotiga. Kaebaja leidis, et kottide äravõtmine ilma haldusaktita, mida oleks võimalik vaidlustada, on õigusvastane. Kohtuistungil palus kaebaja juhul, kui kohus tunnistab vangla toimingud õigusvastaseks, kohustada vanglat kottide äravõtmist põhjendama ja vormistama haldusaktiga.
2. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vanglas kehtib üldine kord, mille kohaselt turukotte kambrisse ei lubata, sest nende kasutamine raskendab kambrite ja asjade jälgimist ning läbiotsimise efektiivsust. Turukott on ese, millel on reeglina erinevad taskud, voldid, õmblused, pikad sangad, lukk jne, mistõttu on sinna võimalik peita erinevaid keelatud esemeid. Kirjeldusele vastab ka kaebaja turukott.

§ 66

alusel tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagaks selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor.

§ 15

lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule.

§ 15

lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vanglasse vastuvõtmisel pole reeglina teada, millise tausta ja käitumisega on kinnipeetavad ja millised esemed on neil kaasas. Julgeolekuriskide miinimumini viimiseks on otstarbekas võimaldada vanglasse äsja saabunud isikutel kasutada isiklikke asju minimaalselt ja ülejäänud asjad võimaldada neile kambrisse alles siis, kui vangla on saanud veenduda nende ohutuses sisekorrale ja julgeolekule. Neil põhjustel on vangla kodukorras sätestatud piirang vastuvõtuprotsessis isiklike asjade kasutamisele. Vangla direktor seadis piirangu julgeoleku tagamise eesmärgil. Julgeoleku kaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi kasutada kambris turukotti. Tallinna Halduskohtu 01.11.2007 otsuses nr 3-07-724 ja 05.11.2007 otsuses nr 3-07-750 nõustuti vangla direktori otsusega, mis keelas kambris asjade hoidmise turu- ja spordikottides.

1. Tallinna Halduskohtu 11.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Arvestades kaebaja selgitusi kohtuistungil tuleb kontrollida, kas turukotid oleks tulnud lubada kaebajal kambrisse kaasa võtta ja kas keeldumist oleks vaja veel eraldi põhjendada või siis selle kohta vastavat haldusakti vormistada. 2) VSKE § 63 lg 1 nägi ette, et vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse järgmiselt: 1) raha kantakse vanglasisesele isikuarvele, 2) väärisesemed ja välisvaluuta pannakse pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse selleks ette nähtud seifi, 3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja paigutatakse isiklikku toimikusse, 4) muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse. 3) Enne 01.02.2007 kehtinud VSKE §-s 58 sisaldus kinnipeetavale lubatud asjade loetelu, kuid spordikotte või turukotte selles ei nimetatud. Erandkorras lubatud asjadega seonduvaid küsimusi reguleeriti §-s
2. Nimetatud paragrahvi
3. lõike kohaselt võis kinnipeetaval olla ka muid isiklikke asju, kuid samas paragrahvis sätestatud juhtudel ja korras. Alates 01.02.2007 on VSKE §-d 58 ja 59 kehtetud, kuid see ei muutnud varem mittelubatud esemeid lubatavateks.

§ 15

lg 4 võimaldab vanglal keelata täiendavalt ka neid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus.

§ 15lg 1 alusel võetakse kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid vanglasse saabumisel hoiule. 2

§ 15lg-st 4 on vastustajal küllalt avar kaalutlusruum.

Kui kõiki kinnipeetavaid on koheldud selles osas võrdväärselt ja ei esine ka muid kaalutlusvigu, siis on taoline toiming üldjuhul õiguspärane. Asjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt ei ilmne, et seoses turukottide keelamisega oleks erinevaid isikuid ebavõrdselt koheldud. Samuti ei ole vastustaja teinud olulisi kaalutlusvigu. Isiklike kottide kambrisse võtmise keelamist on põhjendatud 04.05.2007, 13.07.2007 ja 07.08.2007 vastustes kaebaja selgitustaotlustele ja vastuväidetes kaebusele. Põhjendused jäävad vastustajale antud kaalutlusõiguse piiridesse. Kaebus keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks jääb rahuldamata. 5) Kaebaja peab vangla vastuseid ebapiisavateks. Kaebaja sai vastuseid kaebuse menetlusse võtmise järgselt ja kohtuistungil ning seega ei ole täiendava vastamise nõue enam põhjendatud. Vastasel juhul peaks vastustaja vormistama puhtformaalselt veelkord samasisulise vastuse. Seetõttu jättis kohus rahuldamata ka nõude teha vastav ettekirjutus ja kohustada vastustajat vormistama vaidlusalust toimingut (keeld) veel eraldi haldusaktiga. Sellist haldusaktiga vormistamise nõuet ei ole otseselt ette nähtud ja käesolevaks ajaks oleks see ka tarbetu. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Dorožko apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus. Kaebuse esemeks oli vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja turukottide ära(hoiule) võtmise toimingu õigusvastasuse korral vangla kohustamine kottide äravõtmist põhjendama ja vormistama haldusaktiga. Kohus jättis asja analüüsimata ja lahendamata ning vaatas seda, kas kinnipeetavaid koheldakse võrdselt või mitte. Vangla viitas enne 01.02.2007 kehtinud VSKE § 58 alusel kujunenud kottide mittelubamise praktikale, kus kott ei kuulunud lubatud asjade hulka. Kohus ei arvestanud, et peale 01.02.2007 on kontseptsioon asjade osas muutunud. Kui vanglale on seadusega antud volitus (

§ 15

lg 4) kehtestada täiendavalt keelatuid esemeid, mis ei ole seadusega (VSKE § 641) sätestatud, tekib see õigus ainult vangla direktoril ning iga täiendavat keelamist tuleks põhjendada ja see vormistada haldusaktiga, mida vajadusel saaks vaidlustada. Ei ole õige, kui vangla ametnik võtab eseme ära toimingut põhjendamata. VSKE § 61 lg 1 võimaldab kinnipeetaval võtta oma äranägemise järgi kambrisse kaasa asju (va lubamatud asjad § 63 lg 1), kuna teisest vanglast saabudes ei saa tal põhimõtteliselt olla keelatuid asju. Kui toiming on suunatud isiku õiguste muutmisele, nõuab see selgitamist ja seda saab teha üksnes haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2). Kui vangla leiab, et turukott ohustab vangla julgeolekut, tuleks seda põhjendada vastavalt HMS §-le

1. Muul viisil toimides ei ole koti äravõtmine õiguspärane. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ühte seadust arvesse võttis ja teist mitte ning miks ei võetud arvesse kaebaja tõendeid.
2. Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.
4. Kaebaja leiab, et temalt ära(hoiule)võetud kotid oleks pidanud olema kas vangla direktori poolt kinnitatud täiendavalt keelatud asjade loetelus või oleks tulnud keeldumine vormistada igal üksikul juhul HMS nõuetele vastava haldusaktiga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. 3

§ 15

lg 3 ette, et kinnises või avavanglas kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. 11.02.2007 jõustunud, kuid alates 01.02.2007 rakendatav VSKE § 641 sätestab kinnipeetavatele vanglas keelatud esemete ja asjade loetelu, mille järgi pole kotid keelatud.

§ 15

lg-d 2 ja 4 annavad aluse keelata kinnipeetavale ka selliste asjade omamist kambris, mis ei ole vangla sisekorraeeskirjas loetletud. Asjade keelamine täiendavalt viidatud loetelus nimetatutele on lubatav ja nõutav juhul, kui need esemed ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Nende asjaolude olemasolu tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi, võttes arvesse konkreetsest taotletavast asjast lähtuvat ohtu. Ohu olemasolul ei tohi vangla asja kinnipeetavale lubada.

1. Tulenevalt eeltoodust saab oht inimesele või vangla julgeolekule, samuti asja kasutamise sobilikkus eriti vara kahjustamiseks olla seotud konkreetse esemega, mitte mistahes kotiga. Haldusasja toimikus on fotod kaebaja poolt kambrisse soovitud kottidest. Kaebaja selgituste kohaselt on tegemist pealt lukuga suletavate kottidega, millel ei ole taskuid ega topeltpõhja. Vastustaja selgitustest nähtub, et kambrisse lubatakse kilekotte, mida ohtlikuks ei peeta. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud, et sellise tegumoega kotti on võimalik peita väikseid esemeid nii, et asjade läbiotsimine on raskendatud. Seega võib sellisel viisil koti kasutamisega kinnipeetava poolt tekitada ohu vangla julgeolekule. Vangla julgeolekule tekitatavad ohud on minimeeritud, kui kinnipeetavatel on võimalikult vähe võimalusi raskendada asjade läbiotsimist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajal on võimalik asju hoida vanglat vähem ohustaval viisil kilekottides või kapis. Ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad julgeolekukaalutlused üle kaebaja soovi hoida kambris asju enda turukotis. Vangla toiming - turukoti kambrisse mittelubamine – võib küll riivata kaebaja õigusi, kuid riive on proportsionaalne ning efektiivse järelevalve teostamise kaalutlustel põhjendatud ja õiguspärane.
2. Seoses kaebaja omandiõiguse piiramise väitega ja viitega põhiseaduse §-le 32 peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu halduskolleegiumi 21.07.2007 otsuses nr 3-31-29-07 (p 19) väljendatud seisukohale, et kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu põhiseaduse § 32 lg 2 kaitsealasse.
3. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4