Obsah (4)

§ 76§ 8§ 82§ 101

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-18546 Otsuse kuupäev 16.mai 2005 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS E (reg. kood XXX XXX) hagi VA(isikuk

§ 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100 ja § 101 palub hageja kostjalt välja mõista 2 592,30 krooni, millest põhivõlg on 2 573 krooni ja viivis 19,30 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus.

1. Kostja tunnistab võlga summas 800 krooni, ülejäänud summa osas palub jätta hagi rahuldamata. Pooled on liitumislepingus kokku leppinud erikrediidi limiidi 800 krooni kuus ning seda oli hageja kohustatud järgima. Kostja väidab, et tema ei ole hageja poolt näidatud mahus kõneteenust kasutanud, samuti ei ole ta kellelegi oma telefoni kasutada andnud. Kuna hageja ei järginud kõnelimiiti, siis on ta rikkunud lepingu tingimusi ning sel põhjusel ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt suuremat tasu kui leping ette näeb. Kohtu järeldused.
2. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8

kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

1. Vaidlus puudub selles, et kostja kasutas hageja osutatud mobiilside teenust. Lepingu sõlmimisel on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud E teenuste osutamise üldtingimuste ja teenuste hinnakirjaga Hageja esitas 31.01.2003 kostjale arve summas 2 575 krooni, mida kostja tähtaegselt ei tasunud. Kostja ei ole tasunud nõutavat summat ka osaliselt, so 800 krooni, mis osas tal vastuväited puuduvad.
2. Liitumislepingust nähtub, et kostjale on kehtestatud erikrediidi limiidiks 800 krooni. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud Üldtingimuste punkt 1.3.13 sätestab, et erikrediidi limiit on lepingus toodud või E poolt kehtestatud krediidilimiidist erinev rahaline piirsumma, milleni klient võib kasutada E teenuseid võlgu ühe kalendrikuu jooksul. Üldtingimuste punkt 8.3 kohaselt on E-l õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti või osutada E teenuseid rahaliste piiranguteta. Üldtingimuste punkt 6.1.8 järgi oli E õigus piirata või peatada mobiilside tingimustes toodud korras ning punkt 5.1.3 järgi oli kostja kohustus ise järgida krediidilimiidi või erakrediidi limiidi piirsummat. Nimetatud piirsumma ületamist käsitlevad osapooled lepingu rikkumisena. Eelnevast tulenevalt tuleb järeldada, et kostja ise on rikkunud lepingu tingimusi, kasutades hageja poolt osutatud teenust suuremas ulatuses, kui leping ette nägi.
3. Hageja on võimaldanud kostjal kasutada teenust kokkulepitust suuremas mahus ning kostja on seda ka kasutanud, millest tulenevalt tuleb kasutatud teenuse hulga eest ka kostjal maksta. Hageja poolt 31.01.2003 esitatud arvel on märgitud teenuse maht, kestus ja tasu. Kostja vastuväited, et tema arvel näidatud mahus mobiilside teenust ei kasutanud, ei ole millegagi tõendatud. Vaieldes küll haginõudele vastu, ei ole kostja ära näidanud, millises mahus ning millise summa eest ta väidetavalt hageja poolt osutatud teenust kasutas. Kostja nõustub osutatud teenuste eest tasuma ainult lepingus kokkulepitud erakrediidi limiidi piires. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud. Asjaolu, et hageja võimaldas kostjal kasutada mobiilside teenust kokkulepitust suuremas ulatuses, ei anna kostjale õigust mitte tasuda kasutatud teenuste eest.
4. Üldtingimuste punkt 8.10 kohaselt on E-l õigus nõuda kliendilt arvete tasumisega hilinemise eest viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestuse õigsuse suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 2 Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 280 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 129,60 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3