2-05-17877/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17877 Tsiviilasi PNhagi Tallinna linna vastu kahju 20 980 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: PN, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja Indrek Sirk esindajad Kostja Tallinna linn, esindaja Eva Martinson Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista Tallinna linnalt 12 000 (kaksteist tuhat) krooni PN kasuks Menetluskulude jaotus Välja mõista Tallinna linnalt menetluskulu 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni PN kasuks. Välja mõista Tallinna linnalt menetluskulu 124,70 (ükssada kakskümmend neli krooni ja 70 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja sõitis 06.11.2004 Tallinnas, Kopli tänaval temale kuuluva sõiduautoga XXX, registrimärgiga XXX ning sooritades parempööret Telliskivi tänavale sõitis üle trammitee. Liipritest üle sõites sai vigastada sõiduki esimene parempoolne velg ja purunes rehv. Kohale kutsutud politsei fikseeris sündmuskoha ja vigastused. Vigastused põhjustas trammitee liiprite kõrval asuv teekattes olev auk mõõtudega 0,5*2,3m ja sügavusega 10 cm. Hageja esitas kostjale kirjalikult nõude, kuid telefoni teel teatas kostja, et nõue tuleb esitada Tallinna Trammi ja 2-05-17877 Trollikoondise AS-ile. Vastuseks hageja avaldusele, esitas Tallinna Trammi- ja Trollikoondise AS kohtusse hagi kohustuse puudumise tuvastamiseks. Kohtuasjas on hageja kostjaks ning kolmanda isikuna on kaasatud kostja. Hageja leiab, et temal ei olnud võimalik kahju ära hoida. Hageja liikus sõiduteena märgistatud teel lubatud sõidukiirusega. Pimedas ei olnud teekattes olev auk märgatav. Teeomanik on kohustatud hoidma tee korras ja tagama liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Tee seisund peab lubama sellel ohutult liigelda. Hageja leiab, et ohutult saab liigelda, kui tee ja sellel paiknevad rajatised on korras. Kahju hüvitamise kohustus tekib siis, kui tee seisund on liiklemiseks ohtlik. Teel olevad üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavad augud peavad olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Hageja leiab, et teeomaniku vastutus ei ole sõltuvuses asjaolust, kelle tegevus tulemusena muutus tee ohtlikuks. Asjaolu, kas teeomanik on tehinguliselt oma kohustused tee korrashoiuks delegeerinud, ei oma hageja suhtes tähtsust. Hageja ostis sõidukile uue velje, mille maksumus oli 10 400 krooni, kuna alumiiniumist velge ei olnud võimalik taastada, samuti pidi hageja ostma kaks uut rehvi maksumusega 10580 krooni, kuna üksnes ühe rehvi asendamine ei ole võimalik. Rehvidel on erinev kulumisaste. Hageja palub talle tekkinud kahju kostjalt välja mõista. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidlusta liiklusõnnetuse asjaolusid, kuid ei ole nõus kahju suurusega. Kahju tõendamiseks esitatud kviitungid on dateeritud 4 ja 6 kuud pärast õnnetuse toimumist, neilt ei ole näha, et hageja ka tegelikult nimetatud kulutuse tegi. Liiklusõnnetuse aktis on kahjudena kirjeldatud „parem esikumm, velg”, kuid ei ole märgitud millist tüüpi veljed ja rehvid sõidukil õnnetuse hetkel olid. Paljasõnalised on hageja väited, et ta oli sunnitud asendama kaks rehvi. Hageja esitatud kahjunõue on suurem kui õnnetuse eelse olukorra taastamiseks vajalik. Kostja esitas kohtule OÜ Autoekspert arvamuse, mille kohaselt ei saanud hageja sõidukil olnud rehv hageja poolt kirjeldatud asjaoludel puruneda. Seega on võimalik, et rehv ja velg said üksnes vigastusi, mida kinnitab ka politsei poolt koostatud protokoll ning võib oletada, et rehvi ja velge oleks saanud parandada. Politsei poolt tehtud fotodel on näha vaid rehvi tühjenemine, kuid rehvi marki ei ole võimalik kindlaks määrata. Teede –ja sideministri 29.05.1998 määruse nr 21 järgi ei ole keelatud kasutada sõidukil erineva kulumisastmega rehve. Sama sõidukiga novembris 2005 toimunud kahjujuhtumi menetluse käigus selgus, et sõidukil olid Dunlop rehvid. Samuti on kahjujuhtumi käsitlusel tehtud fotol näha, et sõidukil on samasugused veljed ning velje vigastused ei ole nähtavad. Puudub põhjuslik seos rehvide ja velje soetamise ja liiklusõnnetuse vahel. Pole tõendatud, et hageja tegi kulutused just nimelt selle liiklusõnnetusega seoses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus lahendas asja lihtsustatud menetluses. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva vaidluse käigus on vajalik kindlaks teha hagejale tekkinud kahju suurus ning asjaolu, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest. Teeseaduse § 10 lg 1 sätestab, et tee peab vastama tee seisundi nõuetele ja seal peab olema võimalik ohutult liigelda Teeseaduse § 37 lg 1 p 2 järgi on teeomanik kohustatud tagama tee korrasoleku. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrus nr 45 § 12 nõuab teekattes olevate aukude märgistamist, kui augu suurus ületab 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Pooled ei vaidle asjaolu 2