2-05-1818/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.
- 2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-1818/242 Tsiviilasi OÜ`u APhagi OÜ D vastu 167 322 krooni väljamõistmiseks ja OÜ`u Dvastuhagi APOÜ`u vastu õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse tunnistamise nõudes ja 13 453,25 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ AP, registrikood XXX asukoht XXX Kostja OÜ D, registrikood XXX, asukoht XXX, esindajad Kaido Uduste, Evelyn Pajundi Kohtuistungi toimumise aeg 27.03.2006 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja volitatud esindaja Veikko Puolakainen Kostja volitatud esindaja Kaido Uduste Kostja volitatud esindaja Evelyn Pajundi RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Rahuldada vastuhagi. Välja mõista …. … (…… krooni ja …. senti) krooni ….. kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista ….. kohtukulu ….. (….. krooni ja …. senti) krooni …. kasuks. Välja mõista …. menetluskulu … (…. krooni ja …. senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. 2-05-1818/242 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED NING SEISUKOHT ESITATUD VASTUHAGI SUHTES Hageja esitas 12.05.2005 Tallinna linnakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 15.09.2004.a. sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus summas 167 322 krooni hageja kasuks ja välja mõista kostjalt kohtukulud riigilõiv summas 10000 krooni ja tasu õigusabi eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja töövõtjana 15.09.2004.a töövõtulepingu nr 028/2004 XXXasuva tootmishoone administratiivosa ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Tööde loetelu ja mahtude osas võeti aluseks töövõtja hinnapakkumine nr 080 – 04, mis on lepingu lahutamatu osa. Leping ei sisaldanud elektritöid ega küttesüsteemiga seonduvat gaasikatlamaja väljaehitust. Lepingu p 6.1 kohaselt olid pooled tööde kogumaksumuseks kokku leppinud 167 322 krooni. Lepingu p 4.2 ja 4.
- nägi ette tellija kohustuse tasuda teostatud tööde eest akti alusel ning valminud töö üle vaadata ja vastu võtta. Täiendavalt sätestas lepingu p 6.3, et tellija on kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates Töövõtja poolt peale kirjaliku teatise saamist nõuetekohaselt töö vastu võtma ja kirjutama alla teostatud tööde aktile, vaegtööde korral esitama kirjalikult sama tähtaja jooksul põhjendatud pretensiooni puuduste kohta, milles on määratud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne kirjalik akt. Hageja teostas ventilatsioonisüsteemi paigaldustööd täies mahus vastavalt töövõtulepingu tingimustele. Akrediteeritud ettevõtte OÜ V poolt on 03.12.2004 väljastatud ventilatsioonisüsteemi pass. Passist nähtuvalt oli läbi viidud väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi katsetus, reguleerimine ja passistamine, väljatõmbe ventilatsiooni süsteem oli välja ehitatud projekti alusel, kasutades selles ettenähtud seadmeid ja materjale või nende analooge, ventilatsiooni katsetus-reguleerimistööd oli teostatud vastavalt standardile EVS-EN 12599 ning väljatõmbesüsteem oli töökorras ja vastab standardile. Seega on töövõtja oma kohustused tellija ees täitnud. 10.12.2004.a. tähitud kirjaga edastas hageja kostjale arve nr 109, teostatud tööde akti nr 101 ning eelpool mainitud ventilatsioonisüsteemi passi. Kostja teostatud tööde akti ei allkirjastanud ning arvet ei tasunud, vaid edastas 17.12.2004.a. hagejale reklamatsiooni, milles asus seisukohale, et õhkkütte agregaate, radiaatoreid ja ka ventilatsiooni tuleb parandada ning osa ventilatsiooni ei tööta. Lisaks on radiaatorite torud läinud kuumast veest looka ning eemaldamata on fooliumteibid ventilatsioonitorude ümbert. Hageja märgib, et pretensioonid on asjakohatud, sest kütte- ja elektrisüsteem ei olnud lepingu esemeks. Töövõtja esindaja võttis 17.12.2004.a kostjaga ühendust ning palus puuduste kohta täpsemaid selgitusi, samuti tegi omapoolsed ettepanekud mõningate puuduste kõrvaldamiseks. Ettepanekule vastas kostja 20.12.2004, et teevad oma otsuse peale puhkust jaanuaris 2005.a. 13.01.2005.a. aga edastas kostja uue reklamatsiooni, milles leidis endiselt, et ventilatsioon ei tööta. Hageja poolt tellitud täiendava töö raames selgus, et ventilaatori mittetöötamine oli põhjustatud elektrijuhtmete valest ühendamisest. Hageja kõrvaldas vea omal kulul ning ei ole kostjalt tehtud kulutuse hüvitamist nõudnud. Kostja esitas 03.02.05.a elektronkirjaga järjekordse reklamatsiooni, milles palus tulla kõrvaldama puudusi (teipide eemaldamine, silikoonimine, radiaatoritorude osaline asendamine, klappide paigaldus). Hageja esindaja 14.02.05 esitatud omapoolses pretensioonis leidis Lk 2
(8)2-05-1818/242 hageja, et elektritööde ja küttesüsteemiga seonduvad pretensioonid ei ole arve tasumata jätmise aluseks. Samuti teatas hageja, et on valmis pisipuudused kõrvaldama, kuid kuna jätkuvalt oli kogu tasu maksmata, palus hageja kostjalt täiendavat kirjalikku kinnitust lepingujärgse summa tasumise kohta. Sellist kinnitust kostja ei väljastanud, mistõttu edastas hageja 07.04.05 kostjale teise pretensiooni, milles veelkord märkis, et 15.09.04 töövõtuleping küttesüsteemiga seonduvat ei kajasta, mistõttu ei ole kostjal alust ventilatsioonisüsteemi paigaldamise tasu maksmisest keelduda. 22.04.2005.a. kolmanda pretensiooniga saatis hageja kostjale veelkordselt teostatud tööde akti koos üleandmise- vastuvõtmise aktiga ning kordusarve. Pretensioonist nähtuvalt oli töövõtja kõrvaldanud ka viimased kostja poolt loetletud pisipuudused (teipide eemaldamine, silikoonimine, tulekindla isolatsiooni paigaldus), seega on hageja oma kohustused täies mahus täitnud, kuid ei ole kostja lepingujärgset tasu maksnud. Peale uue akti ja kordusarve saamist ei ole kostja kasutanud oma lepingu p 6.3. sätestatud õigust esitada põhjendatud pretensioon 5 päeva jooksul. Seega ei saa kostja enam võimalikele puudustele tugineda. Kostja etteheited hagejale kõverdunud radiaatoritorude ning madala temperatuuri kohta tootmisruumides ei ole põhjendatud ega oma vähimatki põhjuslikku seost temalt tellitud ventilatsioonisüsteemi paigaldustöödega.. Pretensioonide alusetust sisulisest aspektist kinnitab ka seadmete ja torustiku tootja MSOÜ 30.03.05 kiri, milles on muu hulgas märgitud, et kütteagregaatide parameetrid on piisavad ning torude kõverdused on tingitud ebaõigest kasutusest (küttesüsteemi ülekuumutus). Samuti ei saa hageja vastutada katlamaja automaatika puuduste eest, kuna neid töid temalt tellitud ei ole. 31.08.2005.a esitas hageja tulenevalt kostja poolt esitatud vastusele täiendavad selgitused hagiavaldusele. Hageja on seisukohal, et kostja poolt soovitud õiguskaitsevahendit ei ole võimalik käesolevas vaidluses kasutada, kuna hagi esemeks on konkreetsest lepingulisest suhtest tulenev nõue. Kostja ei ole tellinud töid vastavalt projektile, vaid soovis mõningate tööde arvelt kokku hoida. Hageja on hagiavalduses tuginenud eelkõige asjaolule, et poolte vahel on 15.09.2004.a. sõlmitud leping nr 028/2004 tootmishoone ventilatsiooniosa paigaldamiseks. Hageja soovib sellest lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 15.09.2004.a leping ei kajasta küttesüsteemiga seonduvat. Kostja püüab tasu maksmisest keeldumist põhjendada väidetavate puudustega muudes süsteemides, milliste tööde kohta olid sõlmitud täiendavad töövõtulepingud. Hageja ei ole hagi aluseks olevast lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega ei saa kostja ühtki õiguskaitsevahendit kasutada. Ükski kostja vastuväide ega tõend ei lükka ümber hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks, süsteem on välja ehitatud projekti alusel ning on töökorras ja vastab standardile. Muudest lepingutest tulenevad õigussuhted ei ole käesoleva hagi esemeks. Iga muu leping tähendab Lk 3
(8)2-05-1818/242 õiguslikult iseseisvat võlasuhet. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et kõiki XXXobjektil sõlmitud töövõtulepinguid tuleks vaadata ühtsena, kuna tegemist olevat ühtse projektina. 15.09.2004.a. lepingut saab ja tulebki vaadelda eraldiseisvana, kuna iga lepingu objektiks olnud tööd on spetsiifilised ja sisu poolest üksteisest täiesti erinevad. Pooled oleks sõlminud ühe töövõtulepingu, kui pooled oleks soovinud käsitleda kõiki töid ühtsena. Puudub igasugune mõistlik põhjendus (peale töö spetsiifika), miks oli sellisel juhul tarvis sõlmida kolm erinevat lepingut. Pealegi on lepingud sõlmitud erinevatel kuupäevadel. Kuna igast lepingust tulenevad pooltele iseseisvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, siis puudub õiguslik alus siduda ühest lepingust tulenev tasu maksmise kohustus teistest lepingutest tulenevate vastuväidetega. Tähtsust omab asjaolu, et kostja poolt tõendina esitatud 12.08.04 sõlmitud töövõtulepingutest nr 024 ja 025 tulenevad õigused ja kohustused on poolte poolt täidetud. Nendes loetletud tööd on teostatud ning tellijale üle antud, mida kinnitavad tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid. Tellija on tehtud tööde eest ka täielikult tasunud ja võlasuhted lõppenud kohase täitmisega. Hageja leiab, et ei ole oma kohustusi rikkunud, siis isegi rikkumise korral ei saa kostja poolt valitud õiguskaitsevahendit rakendada hea usu põhimõtte eiramise tõttu. Hageja ja kostja on 15.09.2004.a. sõlminud töövõtulepingu, seega eksisteerib poolte vahel konkreetne lepinguline õigussuhe. Hageja on täitnud kõik 15.09.2004.a. lepingust tulenevad kohustused, kuid kostja jätnud maksmata kogu lepingujärgse töö maksumuse. Hageja arvates on selline käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja põhiline argument hageja kohustuse rikkumise osas on väide, et hageja poolt teostatud töö küttesüsteemi väljaehitamisel ei ole teostatud vastavalt projektile. Kostja vastuväited projekti mittejärgimise kohta on paljasõnalised, viide projektile sisaldub vaid ühes, küttesüsteemide ehituseks sõlmitud 12.08.2005.a. lepingus nr 024/2004. Märgitud leping ei kajasta katlamaja väljaehitust ning selle töö teostaja on hagejale teadmata. Sama lepingu p 2.2. nägi ette, et reguleerimissõlmede asemel paigaldatakse ventilaatorite 2kiiruseline elektrijuhtimine. Seega ei saa kostja tugineda reguleerimissõlmede puudumisele, kuna nende asendamises oli kokku lepitud juba esialgses töövõtulepingus. Võimalike puuduste eest katlamaja automaatikas hageja vastutada ei saa, kuna neid töid ei ole temalt tellitud. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja on vastupidiselt projektile paigaldanud ebaõiged õhkkütteagregaadid ning asendanud metalltorustiku plastiktorudega. Hageja leiab, et see asjaolu ei ole aluseks oma kohustuste täitmisest keeldumisel. Mõlemad muudatused olid kooskõlastatud projekteerijaga, mida tõendab vastav märge OÜ MS kirjal ja OÜ AP pöördumisel. Projekteerija nimetatud asenduse suhtes mingeid tehnilisi vastunäidustusi ei näinud. Puudused seadmete töös võivad olla tingitud ebaõigest kasutusest (küttesüsteemi Lk 4
(8)2-05-1818/242 ülekuumutus). Kostja poolt esitatud küttesüsteemi torustiku aruandest nähtuvalt oli küttesüsteemi soojuskandja temperatuuriks mõeldud 70º/50º C. Temperatuuri tõstmine kostja poolt on enesega kaasa toonud torustiku paindumise. Tööde valmimisel ja üleandmisel oli süsteem töökorras. Töö vastavust normidele kinnitab ka OÜ A mõõdistusprotokoll, seega puudub põhjuslik seos töövõtja tegevuse ning seadmetes esinevate puuduste vahel. Hageja märgib, et ülejäänud erinevused projektdokumentatsioonis ning tegelikust olukorrast on tingitud asjaolust, et tellija loobus mitmetest projektijärgsetest lahendustest sooviga ehitusmaksumuse arvelt kokku hoida. Torustiku väljavahetamine ei lahenda probleeme ega kõrvaldaks puudusi katlamaja seadmetes. Professor KHarvamusest ei nähtu üldse konkreetsete puuduste olemasolu, mis seostuksid just OÜ AP tegevusega. Oluline on prof KH arvamuse järeldus, millest nähtub puudused küttesüsteemi puudulikus reguleeritavuses on tingitud väga erinevatest põhjustest, sh küttesüsteemi projekteerimisest osade kaupa. OÜ AP palub jätta esitatud vastuhagi täielikult rahuldamata, välja mõista hagejalt kostjate menetluskulud tasu õigusabi eest, hageja kantud menetluskulud jätta tema enese kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidete kohaselt tekkis 2004.a. vajadus seoses XXXtootmishoone rekonstrueerimisega rajada hoonesse kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Kostja sõlmis hagejaga 12.08.2004.a lepingu nr 024/2004, mille kohaselt hageja kohustus paigaldama aadressil XXXTallinn õhkkütte- ja radiaatoriküttesüsteemid, 12.08.2004.a. lepingu nr 025/2004.a, mille kohaselt hageja kohustus paigaldama aadressil XXXTallinn ventilatsioonisüsteemi ja 15.09.2004.a. lepingu nr 028/2004, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama XXX olmeruumide ventilatsioonisüsteemi. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ehitust on mõlemad pooled kogu aeg käsitlenud ühtse projektina. Seda tõendab ka lepingute sõlmimine kõigi tööde teostamiseks ühe ja sama isikuga - APOÜ-ga. Kütte- ja ventilatsioonisüsteem funktsioneeribki ühtse süsteemina, seetõttu ei ole võimalik vaadelda lepingut nr 028/2004 ka eraldi teistest kostjaga sõlmitud lepingutest. Kokkuleppe sõlmimisel ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamiseks kinnitas hageja, et kostjale ehitatakse tänapäevased ning efektiivselt töötavad süsteemid, millised tagavad tema poolt seatud eesmärkide saavutamise (korralik küte ja ventilatsioon). Kostja ei tegele igapäevaselt ehitustegevusega ning seetõttu usaldas ta kõigis vastavates küsimustes hagejat. Teostatud töid on võetud vastu osade kaupa vastavalt nende valmimisele. Kostjal puudusid vastuvõetud tööde osas nende üleandmise hetkel pretensioonid, kuna süsteem tundus töötavat, s.t. kuskilt ei tilkunud, miski ei purunenud, ruumid läksid soojemaks, toimus õhu liikumine. Kostjal puudusid vastavad kogemused ning vahendid süsteemide korrasoleku täpsemaks mõõtmiseks ja hindamiseks. Ebaõige on hageja väide, et kostjal puudub vastavalt lepingu nr 028/2004 punktile 6.3 õigus esitada hageja vastu pretensioone seoses tehtud töö ja selle kvaliteediga ja tugineda sellele Lk 5
(8)2-05-1818/242 käesolevas menetluses, kuivõrd peale 22.04.2005.a. hageja poolt esitatud pretensiooni (koos lisadega) ei ole kostja esitanud omalt poolt 5 päeva jooksul hagejale uut pretensiooni. Kostja on hagejale pidevalt esitanud pretensioone tehtud töö ja selle kvaliteedi osas ning enamus väljatoodud puudused on senini kõrvaldamata. Hageja poolt ehitatud kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei vasta lepingutingimustele ega selle otstarbele. Tööde vastuvõtmisel ei ole kostjal olnudki võimalik koheselt pretensioone esitada, sest töös esinevad vead ja puudused on selgunud hiljem. Kostja on teatanud hagejale puudustest töös sisuliselt koheselt peale nende tuvastamist, mistõttu sellist teatamist tuleb igal juhul pidada mõistlikuks ning kostjal on õigus tugineda vastuses välja toodud puudustele ka käesolevas protsessis. Probleemid kütte- ja ventilatsioonisüsteemis on ilmnenud peale seda, kui süsteeme hakati järjepidevalt kasutama. Peale süsteemi osade käitamise alustamist on kostja edastanud korduvalt nii kirjalikult kui telefoni teel pretensioone seoses õhkkütteagregaatide parandamise vajadusega, radiaatoritega, osa ventilatsioonisüsteemi mittetöötamisega, õhkkütteagregaatide rikkega, looka vajunud torudega, kontori ventilatsiooni osas fooliumteibi kasutamisega jne. Kui esimeste probleemide tekkimisel eeldati, et tegemist võib olla süsteemi käivitamisel tekkinud väiksemate vigadega, siis edaspidise ekspluatatsiooni käigus on pidevalt selgunud üha uusi ja olulisemaid vigu. OÜ A teostanud 08.10.2004.a. küttesüsteemis mõõdistusi ning tuvastanud süsteemis puudusi seoses põlvede isoleerimata jätmisega. Nimetatud informatsioon on kostjale edastatud suuliselt, kuid lubatud esitada otse hagejale kirjalikult. Samuti on AS L (T A ) kontrollinud süsteemi ning toonud puudustena muuhulgas välja asjaolu, et puuduvad küttevee segamissõlmed, kasutatud on valesid materjale ning nende paigaldamisel ei ole rakendatud häid ehitustavasid, puudub ventiilide mõõdistamisvõimalus, torud on laines, projekt ei vasta tegelikkusele ning puudub ehitusjoonis. Kostja saatnud hagejale 23.05.2005.a. kirja milles on nõudnud hagejalt olukorra lahendamiseks muuhulgas kõigi küttesüsteemi paigaldatud plastmasstorude vahetamist terastorude vastu, ebaõigete õhkkütteagregaatide asendamist õigetega ning süsteemide ümberehitust selliselt, et need vastaksid projektidele ja tehnilistele nõuetele ning tagaksid vajaliku kütte ning ventilatsiooni. Hageja ei ole kooskõlastanud tehtud muudatusi kostjaga, samuti pole hageja kostjale kui vastavaid teadmisi mitteomavale isikule kordagi selgitanud süsteemi toimimise põhimõtet ega tingimusi. Hageja on küll aja jooksul kõrvaldanud mõningaid väiksemaid puudusi, kuid olemasolevad puudused muudavad paigaldatud süsteemide kasutamise üha keerulisemaks. Olemasolevad süsteemid ei taga muuhulgas kostja vajadusi ruumide kütmisele. Kuivõrd kostjal puuduvad eriteadmised antud valdkonnas, on kostja pöördunud TTÜ kütte- ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessori KH poole eksperthinnangu saamiseks kostja kütte- ja ventilatsioonisüsteemi puuduste kohta. KH on 23.05.2005.a. koostatud aruandes sisuliselt viidanud samadele puudustele, mis kostja on oma pretensioonides hagejale välja toonud ning mida on ka käesolevas vastuses juba eelnevalt nimetatud. Kostja on tuvastanud kütte- ja ventilatsioonisüsteemis järgmised vead: rajatud ventilatsioonisüsteem ei vasta koostatud projektile ega Eesti Vabariigis kehtivatele tehnilistele normidele (olemasolev Lk 6
(8)2-05-1818/242 ventilatsioonisüsteem põhjustab tootmishoone temperatuuri osas soojakao talveperioodil suurusjärgus 3-4 kraadi); tootmisruumidesse on paigutatud vähem õhkkütteagregaate (14 asemel 11) kui see on projektipõhiselt ette nähtud, samuti on projektikohased ATDA õhkkütteagregaadid (küttevõimsus 11,3 kW) asendatud WOLF õhkkütteagregaatidega (küttevõimsus 9,5 kW), mille tulemusena on tootmisruumide küttevõimsus vähenenud ca 35 %; paigaldatud õhkkütteagregaadid on lisaks sellele oma kvaliteedilt viletsamad kui projekti alusel paigaldamisele kuulunud agregaadid; õhkküttesüsteemi agregaatide ette on jäänud paigaldamata projektis ette nähtud reguleerimissõlmed (termostaatjuhtimine), mis muudab süsteemi vähem paindlikumaks ega võimalda vajalikku temperatuuri efektiivselt hoida; küttesüsteemis peaks projekti kohaselt asuma terastorud, kuid need on asendatud vähem vastu pidavamate ja kõlbmatute plastiktorudega, mis omakorda vähendab kogu süsteemi eluiga; kontoriruumide ja tootmisruumide küttesüsteemi tsirkulatsioon on kokku ehitatud (projektipõhiselt peaks olema tegemist eraldi tsirkulatsioonidega), mis tingib selle, et normaalsema temperatuuri saamiseks tootmisruumides tuleb tõsta soojuskandja temperatuuri ning selle tulemusena tõuseb kontoriruumides temperatuur liigselt. Seega on madal temperatuur kostja ruumides ning küttesüsteemi eluea oluline vähenemine tingitud eelkõige sellest, et kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei ole ehitatud vastavalt koostatud projektidele. Juhul, kui ventilatsioonisüsteem oleks ehitatud koostatud projekti järgi ning projektijärgsed õhkkütteagregaadid koos reguleerimissõlmedega oleks korrektselt paigaldatud, oleks see ka taganud normaalse temperatuuri tootmisruumides. Kuivõrd ehitamisel teostatud vead ja puudused vähendavad tootmisruumide temperatuuri (talvel ca 5-6 kraadi võrra), tuleb normaalsema temperatuuri tagamiseks tõsta katlamajas väljuva vee temperatuuri. Väljuva vee temperatuuri tõstmine põhjustab aga käesolevas olukorras kahju küttesüsteemile, kuivõrd küttesüsteemis on kasutatud plastiktorusid. Väljuva vee temperatuuri tõstmine ei kahjustaks küttesüsteemi ega vähendaks selle eluiga juhul, kui ehitaja oleks kasutanud süsteemis projektijärgseid terastorusid. Ehitaja kasutatud plastiktorude eluiga väheneb oluliselt kõrgema temperatuuri kasutamisel, millega omakorda vähendatakse kogu süsteemi eluiga. Kõrgema temperatuuriga vee kasutamine on põhjustanud praeguseks ka torude ebaesteetilise välimuse. Kostja on tasunud hagejale ära kõik talle esitatud arved, v.a. viimane arve nr 109 summas 167.322 krooni. Nimetatud arvet ei ole tasutud põhjusel, et arve esitamise ajaks süsteemides juba ilmnenud mitmed puudused jäeti hageja poolt põhjendamatult kõrvaldamata ning kostja pole kogu süsteemi osas töid lõplikult vastu võtnud. Kostja palub jätta OÜ AP hagi DOÜ vastu 167 322 krooni nõudes rahuldamata. 06.12.2005.a esitas OÜ D vastuhagi OÜ AP vastu õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse tunnistamise nõudes ja 13 453,25 krooni väljamõistmiseks. Kostja ei nõustu hageja poolt kasutatud õiguskaitsevahendiga (oma kohustuse täitmisest keeldumine) ning esitas hageja vastu hagi 167.322 krooni väljamõistmiseks, palub hageja tunnustada tema õigust keelduda oma kohustuse täitmisest kuni kõigi puuduste ja vigade kõrvaldamiseni kostja poolt XXX ventilatsiooni- ja küttesüsteemis. Hageja soovib, et kostja viiks hageja ventilatsiooni- ja küttesüsteemi Lk 7
(8)2-05-1818/242 vastavusse vastavate projektide ja tehniliste nõuetega selliselt, et süsteem tagaks vajaliku kütte ning ventilatsiooni (s.h. asendaks plastiktorud terastorudega). Seoses sellega, et kostja on rikkunud oma kohustusi ja/või jätnud need täitmata on hageja kandnud kulutusi, mille hüvitamist kostjalt soovib, kulutused, millised on tekkinud ventilatsiooni- ja küttesüsteemi avariiliste vigade operatiivsest kõrvaldamisest hageja poolt kokku summas 4 473,25 krooni, kulutused, millised on tehtud seoses ventilatsiooni- ja küttesüsteemi vigade tuvastamisega, sealhulgas KH’le rakendusliku uurimustöö teostamise eest tasutud 8 980 krooni. Vastuhagis palub DOÜ tunnustada DOÜ`u õigust keelduda oma kohustuste täitmisest kuni kõigi puuduste ja vigade kõrvaldamiseni APOÜ poolt seoses XXXventilatsiooni- ja küttesüsteemiga, mõista APOÜ-lt DOÜ kasuks välja tekitatud kahju summas 13 453,25 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindajad, tunnistajate ütlused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled sõlmisid Tallinnas XXXasuva tootmishoone ja selle administratiivosa suhtes järgmised töövõtulepingud: 12.08.2004.a lepingu nr 024/2004 alusel paigaldati õhkkütte- ja radiaatoriküttesüsteem, 12.08.2004.a. lepingu nr 025/2004.a alusel paigaldati ventilatsioonisüsteem ja 15.09.2004.a lepingu nr 028/2004 alusel paigaldati olmeruumide ventilatsioonisüsteem. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lepingute alusel tehtud töid tuleb käsitleda eraldiseisvate töödena, kas hageja poolt välja ehitatud kütte- ja ventilatsioonisüsteem on töökorras ning kas kostjal on kohustus hageja poolt lepingu nr 028/2004 alusel teostatud ventilatsioonisüsteemi paigaldustööde eest tasuma. Tunnistaja Igor Šambalovi ja KHütluste kohaselt tuleb kütte- ja ventilatsioonisüsteemi käsitleda ühtsena. Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p1 alusel kogusummas … krooni ja asja läbivaatamise kulu … krooni riigituludesse. Kohtunik Lk 8
(8)