3-07-2501/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 16.mail

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2501 Haldusasi Korteriühistu Põllulind kaebus Energiaturu Inspektsiooni toimingute ( sh tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamiseks, sealhulgas KÜ Põllulind 28.09.2005.a. kirjaga T-I esitatud kaebuse menetluses, samuti ETI 11.01.2007.a. kirja nr 2-10/44 koostoimes ETI 25.01.2007 kirja 2-01/83 õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Korteriühistu Põllulind (reg. kood 80028550) Esindaja: juhatuse liige Heinar Tammet RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel Edasikaebamise kord
3. Sekretäril : 2.
4. Saata kaebuse esitajale (esindaja kaudu) käesolev määrus teadmiseks. 2.
5. Teavitada Konkurentsiametit ( ETI õigusjärglasena) ja AS-i Eraküte, kes potentsiaalsete menetlusosalistena olid kaasatud 19.03.2008 kohtuistungile, käesoleva määruse resolutsioonist. Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2) I Eelnev menetlus
6. Korteriühistu (KÜ) Põllulind esitas
7. detsembril
8. a Tallinna Halduskohtusse kaebuse Energiaturu Inspektsiooni (ETI)
9. novembri
10. a vaideotsuse nr 2-1/234 ja ETI tegevuse peale, milles olid esitatud järgmised taotlused: tuvastada ETI tegevuse ja vaideotsuse õigusvastasus Kärdla võrgupiirkonnas peale kaugkütteseaduse (KkütS) jõustumist, tuvastada ETI tegevusetus, kohustada ETI-t juhinduma oma tegevuses ja haldusaktide menetlemisel kehtivast asjakohasest seadusest sh seaduse eesmärkidest ning järgida hea halduse tava sh proportsionaalsuse 1 põhimõtteid; kohustada ETI-t teostama järelevalvet AS Eraküte üle KkütS sätete täitmise osas; otsustada, kas kaebuse esitaja on kandnud kahju ja AS Eraküte on alusetult rikastunud nimetatud õigusvastasuse ja tegevusetuse tuvastamise korral. Kaebuse väitel on ETI rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid kaebuse esitaja taotlusi ning Konkurentsiameti kirju menetledes, samuti ei ole nimetatud taotluste osas välja antud haldusakti või otsust ega ole läbi viidud järelevalvemenetlust AS-i Eraküte suhtes.
11. Kohus jättis
12. jaanuari
13. a määrusega kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis kaebuse esitajale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Viidatud määruses leidis kohus muu hulgas, et kaebuse esitajal tuleb täpsustada, millist eesmärki ta soovib kaebusega saavutada, sealjuures kohus selgitas, et ka kaebuse taotluste asjakohasust saab kohus hinnata läbi kaebusega taotletava eesmärgi. Samuti leidis kohus, et kohustamisnõue järelevalvemenetluse läbiviimiseks AS Eraküte suhtes on esitatud tähtaja rikkumisega ning tuleb taotleda tähtaja ennistamist. Ka juhtis kohus tähelepanu seaduses sätestatud võimalustele vaideotsuse vaidlustamiseks ning selgitas muu hulgas, et kohtusse esitatava kaebuse esemeks saab olla haldusakt või toiming, mis oli vaide esemeks ja koos sellega ka vaideotsus. Lisaks eespooltoodule selgitas kohus, et ETI 10.09.2007 kiri Konkurentsiametile, mis saadeti vastuseks Konkurentsiameti pöördumisele , milles Konkurentsiamet väljendas kahtlust AS Eraküte poolt KkütS § 35 rikkumisest , on vastuskirjaks väärteomenetluse alustamata jätmisest, mis on käsitletav toiminguna . Kui kaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et nimetatud kiri tema õigusi rikub, tuleb esitada selles osas kaebuse täiendused. 3.Vastuseks kohtumäärusele selgitas kaebuse esitaja , et tema eesmärgiks on tuvastada ETI poolt heakskiidetud AS Eraküte poolt kasutatava hoone arvestusliku soojuskoormuse või võimsuse määra ja AS Eraküte poolt tarbitud soojuse mõõtmiseks kasutatava metoodika õigusvastasus. Lisaks täpsustas kaebuse esitaja taotlusi järgmiselt: 1) tuvastada ETI toimingute (sh ETI tegevusetuse) õigusvastasus, sealhulgas ETI tegevuse KÜ Põllulind 28.09.2005 kirjaga T-1 esitatud kaebuse menetluse õigusvastasuse tuvastamine ning ETI 11.01.2007 kirja nr 2-10/44 koostoimes ETI 25.01.2007 kirja nr 2-01/83 õigusvastasuse tuvastamine; 2) ETI 09.11.2007 vaideotsuse nr 2-1/234 seadusvastasuse tuvastamine; 3) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui halduskohus leiab, et KÜ kaebuse lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samas vastuses avaldas kaebuse esitaja, et KÜ loobub antud kaebuse raames 07.12.2007 kaebuses esitatud tühistamistaotlusest ja kohustamistaotlusest. Sealjuures on kaebuse esitaja märkinud põhjendatud huviks: 1) tugineda põhiseaduses ja EL õiguses sätestatud õigustele, sh KÜ ja KÜ liikmete õigusele enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, õigusele olla võrdselt koheldud ning proportsionaalsuse põhimõttele; 2) saavutada õiguskindlus, et isiku kohustusi kehtestab seadus (KKütS) ja järelvalveasutused (st ETI) järgiksid hea haldustava põhimõtteid; 3) säästa soojust kui energia ühte liiki ja saavutada hoone või korteri soojustamiseks KÜ ja KÜ liikmete tehtud investeeringute tasuvuses; 4) omada õigust ise reguleerida oma hoone (korteri) soojusvarustust säästes soojust ja raha; 5) tunnistada kehtetuks soojusettevõtte poolt kehtestatud nõue seotuna soojuse ostuga, ehitada igasse ruumi kaugkütte torustik radiaatoritega (tarbijapaigaldis) ja koostada uuesti hoone projekt hoone soojuskoormuse määramiseks; 6) viimased kolm asjaolu kahjustavad majanduslikult KÜ liikmeid tekitades neile vältimatut kahju, sh vähendavad korteriomanike kinnisvara väärtust; 7) esitada tuvastatud tõendid AS Eraküte nõuete menetlemisel tsiviilkohtus; 8) esitada haldusorganile (ETI) taotlus haldusakti andmise või tehingu sooritamise nõue ja kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel; 9) omada tuvastatud tõendid AS Eraküte, kui olulist vahendit omava ettevõtja Konkurentsiseadusest (sh § 16 lg 1) tulenevate keeldude rikkumist käsitleva KÜ kaebuse menetlemisel Konkurentsiametis ja edasistes menetlustes; 10) esitada vajadusel halduskohtu kaudu Euroopa Komisjonile või Euroopa Kohtule 2 taotlused selgituste saamiseks liikmesriigi järelvalveorgani (ETI) poolt energiasäästu direktiivide nõuete eiramisel EL õiguse kohaldamisel.
14. Kohus leidis 10.03.2008.a. määrusega, et kaebusest ei ole selle menetlemist takistavad puudused kõrvaldatud, siiski ei pidanud kohus otstarbekaks kaebust uuesti käiguta jätta vaid leidis, et kaebuses esinev selgusetus ja halduskohtule menetlemiseks esitatavale kaebusele esitatud nõuete osas kaebuses ilmnevate puuduste kõrvaldamiseks on otstarbekas läbi viia korraldav kohtuistung, kuhu kohus kaasas potentsiaalsete menetlusosalistena (kaebuse menetlusse võtmisel) Konkurentsiameti ( ETI õigusjärglasena) ja AS-i Eraküte.
15. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on ETI tegevust vaidlustatud osas, mis puudutab KÜ Põllulind kaebuste läbivaatamist AS Eraküte tegevuse peale. 19.03.2008 korraldaval kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et probleemid AS-ga Eraküte on KÜ-l tekkinud seoses sellega, et paljud ühistu liikmed ei vaja soojavarustust üldse, sest kasutavad oma korterit vaid suvekuudel ning ühistu esitas 2005.a. suvel AS-le Eraküte taotluse, et ühistul puudub vajadus 73 kW soojusvõimsuse järele. AS Eraküte on aga kaebuse esitajale selgitanud, et kui ta on hoone soojuskoormuse osas seoses hoones tehtud muudatustega eriarvamusel, tuleb tal esitada hoone ehitusprojekt ja hoone rekonstrueerimise või tehnosüsteemide muutmist puudutav dokumentatsioon, sealhulgas projekt, ehitusluba ja kasutusluba, sest ebaseaduslikud ümberehitused hoone soojusvajaduse määra hindamise aluseks olla ei saa samuti nagu ei saa võrguettevõtja kaugküttevõrgus vajalike võimsuste planeerimisel olla aluseks tarbija paljasõnaline arvamus hoone soojuskoormuse kohta. Kaebuse esitaja leiab, et seetõttu on AS Eraküte kehtestanud ühepoolselt ühistule ebaõiglased müügitingimused, määrates müüdava soojusenergia ühe komponendi „võimsustasu“ kui kauba koguseks igas kalendrikuus 73 kW. Kaebuse esitaja leiab, et „nõue maksta läbi Ühistu iga kuu solidaarselt jaotatud osa võimsustasust kui maksu Kärdlas korteriomandi omamise eest on ebaõiglane, eriti kui korteris ei ole ühtegi toru, kuhu jõuaks kaugkütte soojus“. Kaebuse esitaja leiab, et tarbitud soojuse eest tasumisel on AS Eraküte poolt rakendatud tingimused olnud ebaõiglased ja seetõttu oli ebaõiglane ajavahemikul 01.07.2005 – 31.03.2006 nõutud müügihind . Kuna korteriühistul on õigus saada enammakstud raha perioodil 2005-2006 AS-lt Eraküte tagasi, siis ei ole korteriühistu tasunud ka arveid perioodi juuni-oktoober 2006 eest. Samuti selgitas kaebuse esitaja, et seoses küttetorustikuga on vaidlus ka linnavalitsusega, kes kaebuse esitajal torustikku lõhkuda ei lubanud 6.Lähtuvalt kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud selgitustest taotletavate eesmärkide suhtes, mille puhul primaarseks osutus kaebuse esitaja mittenõustumine temale AS Eraküte poolt esitatud ja seniajani tasumata arvetega ( põhjendusel, et ühepoolse ja seadusevastase võimsuse määra rakendamisega on AS Eraküte nõudnud ühistult ülemäärast ja ebaõiglast tasu ning tuleks teha vastastikused arveldused), selgitas kohus kaebuse esitajale, et AS Eraküte ja korteriühistu lepingulistest suhtest tuleneva vaidluse puhul ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mistõttu selline vaidlus vaadatakse läbi TsMS sätestatud korras maakohtus. Ka selgitas kohus, et tsiviilkohtumenetluse jaoks ei ole kaebuse esitajal vaja koguda tõendeid halduskohtumenetluses, sest vajalikud asjaolud tuvastab maakohus hagi läbivaatamisel, samuti ei ole kaebuse esitajal vaja läbida halduskohtumenetlust seisukoha saamiseks küsimustes, mille lahendamine on KkütS § 5 tulenevalt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kui aga kaebuse esitaja leiab, et kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavate haldusaktidega on tema õigusi rikutud, on tal neid võimalik halduskohtus vaidlustada, ent selleks ei ole vaja eelnevalt läbida oma seisukohtade kinnituseks „tõendite kogumiseks“ kohtumenetlust. II Kohtule esitatud kaebuse uus redaktsioon 3
16. Eeltoodust tulenevalt andis kohus kaebuse esitajale kohtuistungil tähtaja otsustamaks halduskohtule esitatud kaebuse muutmise ja /või halduskohtusse pöördumise otstarbekuse üle. KÜ Põllulind esitas 28.03.2008 kohtule kaebuse uue redaktsiooni, taotledes ETI haldustoimingute ( sh tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemist, sealhulgas ETI tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist KÜ Põllulind 28.09.2005.a. kirja T-I esitatud kaebuse menetluses ning ETI 11.01.2007.a. kirja nr 2-10/44 koostoimes ETI 25.01.2007 kirjaga 2-01/83 õigusvastasus. Kaebuse kohaselt on ETI õigusevastasteks toiminguteks ja tegevusetuseks KkütS-st, HMS-st ja RVS-st tulenevad täitmata kohustused, nimelt ei ole kaebuse kohaselt ETI teostanud KkütS § 27 lg-s 1 sätestatu kohaselt järelevalvemenetlust, sealhulgas „soojusettevõtja poolt ühepoolselt kehtestatud müüdava soojuse võimsuse määra õigusvastasuse kohta ja KkütS §-s 15 võrguettevõtjale sätestatud kohtuste täitmise üle“. ETI ei võtnud vastu KÜ Põllulind 28.09.2005.a. kirjast tulenevat taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ega järginud uurimispõhimõtet peale Eraküte 12.10.2005 kirjaga esitatud informatsiooni. ETI ei ole arvestanud KkütS § 1 lõikes 2 ja 3 sätestatud eesmärke ETI ei ole kaalunud otsustusi proportsionaalselt eesmärgile ja neid põhjendanud vastavalt seadusele. ETI on kaebuse esitajale vastanud nimetatud pöördumisele 06.10.2005.a. kirjaga 2-10/
17. ETI ei edastanud KÜ taotlust Konkurentsiametile kui pädevale asutusele, samuti ei koostanud ETI menetluse lõpetamisel haldusakti. Kaebuse väitel on ETI käitumine hinnatav „ETI tegevusetusena riigivastutuse seaduse mõttes“. Ka leiab kaebuse esitaja, et ETI ei esitanud selgitusi hinnakomponendi - võimsustasu kohta, vastavat infot ei olnud ka ETI koduleheküljel. ETI vastas kaebuse esitaja teabenõudele osaliselt oma 08.12.2005.a. kirjaga nr 210/
18. Samas kirjas oli toodud ETI seisukoht korteriühistule müüdava soojusenergia aastase keskmise arvestusliku hinna kohta, mis võimaldas kaebajal kontrollida temale esitatud arveid, ent ETI 11.01.2007 kirjast 2-10/44 sai kaebaja teda, et eespoolmärgitud seisukoht oli ekslik. Selle asemel märkis ETI, et objekti vajaliku võimsuse kindlaksmääramisel lähtutakse objekti projektandmetest, nende puudumisel ei ole keelatud kasutada arvutuslikku metoodikat. Kaebuse esitaja märgib, et tarbija poolt ostetava võimsuse määra e hulga, selle mõõtmise ja kontrollimise küsimus on olnud algusest peale põhiküsimus, millega on seotud Erakütte poolt KÜ-lt nõutav tasu soojuse eest. Kaebuse esitaja märgib, et ETI 25.01.2007 kirja nr 2-10/83 lisadest selgub, et ETI arutas AS Eraküte esindajatega KÜ-ga seotud küsimust 2006.a. detsembris , millise koosoleku protokolli Kü-le ei esitatud. Samuti on kaebuse kohaselt ETI eespoolmärgitud menetlustes ja ETI 10.09.2007 kirjaga nr 210/499 tehtud otsuse menetluses eiranud haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebuse esitaja rõhutab, et tarbijal on ise õigus kindlaks määrata ja muuta ühistu tarbimisvõimsust ja ETI seisukoht AS Eraküte keeldumise kohta muuta tarbijapaigaldise võimsust on kaebaja hinnangul seadusevastane. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et ETI seisukohad, mida ta on väljendanud oma kirjades , on õigusvastased põhjusel, et ETI ei ole järginud haldusmenetluse reegleid, ei ole järginud eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Oluline on kaebuse väitel, et ETI koos AS-ga Eraküte piirab KÜ vabadust ise ühisomandis olevat hoonet vallata, sh osta soojust vastavalt oma vajadustele ja seda seeläbi säästa, samas kui isikul on õigus kokku leppida vajatavas soojuse määras või tarbijavõimsuse piiris ning osta soojust nii vähe kui ta soovib või kasutada hoone kütmiseks mooduseid, mida soovib.
19. Eeltoodust nähtuvalt on KÜ Põllulind esitanud tuvastamiskaebuse. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt seisneb KÜ Põllulind põhjendatud huvi selles, et kuigi alates 2006.a.maist KÜ Põllulind soojust ei tarbi, asub KÜ Põllulind AS Eraküte Kärdla võrgupiirkonnas ning KÜ Põllulind tarbijapaigaldis on ühendatud AS Eraküte võrguga ja ei ole välistatud, et mõni 4 korteriomanik soovib uuesti alustada soojuse tarbimist kaugküttevõrgust. Kaebuse esitaja leiab, et ETI ja AS Eraküte seisukohtade õiguspäraseks tunnistamine jätab jõusse nende poolt KÜ-le seatud kohustuse taastada tarbijapaigaldis kõigis ruumes ja koostada projektid ning kütta kõiki ruume 18 kraadini vastupidiselt korteriühistu üldkoosoleku otsusele säästa soojust ja alandada temperatuuri. Samuti on kaebuse väitel soov kohtumenetluse läbiviimiseks seotud tingimusega, et Euroopa kohtu arvamust kaebuses viidatud direktiivide tõlgendamise kohta saab isik taotleda vaid läbi liikmesriigi kohtu.
20. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 10.Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi ETI haldustoimingute ( sh tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sealhulgas ETI tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks KÜ Põllulind 28.09.2005.a. kirjaga T-I esitatud kaebuse menetluses ning ETI 11.01.2007.a. kirja nr 2-10/44 koostoimes ETI 25.01.2007 kirjaga 2-01/83 õigusvastasuse tuvastamiseks. HkMS § 7 teise lause kohaselt ei teki halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamise õigust ainuüksi sellest, et haldusorgani tegevus võis olla õigusvastane ja sellega võidi rikkuda isiku õigusi, vaid tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema isikul põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul kui isikul on selle toiminguga või haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Eeltoodu tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kuigi kaebuse esitaja on põhjendatud huvina toonud esile preventiivse huvi, ei annaks tuvastamistaotluse rahuldamine kaebuse esitajale, kes ei ole AS Eraküte tarbija alates 2006.a. maikuust, mingit õiguslikku kasu oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsel suhetes AS-ga Eraküte, mis seisneb vaidluses ajavahemikul 01.07.2005-31.03.2006 tasutud arvete väidetavast ebaõigsusest ja perioodi juuni-oktoober 2006 eest tasumata arvetes. Kohus kordab siinkohal kaebuse esitajale 19.03.2008 korraldaval istungil antud selgitust, mille kohaselt AS-ga Eraküte lepingulistest suhetest tulenevad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ka märgib kohus, et õigusvastasuse tuvastamisnõude rahuldamisega ei kaasne sellest tulenevalt reeglina haldusorganile kohustuslikke tagajärgi. Seega ETI toimingute , s.h. väidetava tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta Konkurentsiametit ETI õigusjärglasena varasemaid otsuseid muutma või toiminguid teostama. 11.Isegi kui kohus tuvastaks, et ETI haldustoimingud on õigusvastased seetõttu, et piisavalt ei uuritud asjaolusid või rakendatud haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid jms, samuti kui sealjuures kohus leiaks, et 11.01.2007 kiri koostoimes 25.01.2007 kirjaga on õigusvastased , ei tähendaks see varasemate ETI seisukohtade ja AS Eraküte seisukohtade kehtetust ning kohtuotsusega ei lahendataks küsimust kõnealuse hoone soojusvõimsusest. Siinkohal peab kohus ka vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ehitisregistris hoone kohta olevad andmed kajastavad tegelikkusele mittevastavat olukorda. 12.AS Eraküte ja KÜ Põllulind vahelised suhted olid reguleeritud 29.09.1997.a. sõlmitud lepinguga soojusenergia müümiseks sooja veega nr 47 ( alates 01.07.2005.a. läksid AS-le Eraküte üle Linnasoojus AS ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping.) Lepingust 5 tulenevate õiguste ja kohustuste üle tõusetunud vaidluste puhul, mida osapooled vastavalt nimetatud lepingule omavaheliste läbirääkimiste teel lahendada ei suuda, on võimalik pöörduda maakohtusse, kelle pädevusse kuulub tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Nii nagu kohus selgitas kaebuse esitajale korraldaval kohtuistungil, kordab kohus ka siinkohal, et halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole tsiviilkohtumenetluse jaoks tõendite loomine. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebuse esitajal on võimalus kasutada halduskohtu otsust tsiviilasjas tõendina selle otsuse põhjendavas osas märgitud asjaolude suhtes, halduskohtumenetluse algatamist ei õigusta. Siinjuures tuleb ka märkida, et tsiviilasja lahendavale kohtule ei ole siduvad halduskohtu otsuse põhjendavas osas antud hinnangud faktilistele asjaoludele ning siduv tähendus on üksnes kohtuotsuse resolutsioonil. ETI toimingute õigusvastasuse konstateerimine kohtuotsuse resolutsioonis kaebuse esitajale oma rikutud õiguste kaitsel mingeid eeliseid ei annaks. Kohtuasja lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mille hindamine on asja lahendava kohtu pädevuses, tuleb menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt hinnata sama kohtuasja raames, mitte aga algatada nende asjaolude hindamiseks eraldi kohtumenetlust. ETI on 23.08.2004.a. otsusega nr 151-008/04 S kooskõlastanud Kärdla võrgupiirkonnas soojusenergia kahekomponendilise piirhinna . AS Eraküte poolt 05.06.2007 esitatud taotluse alusel kooskõlastas ETI 08.06.2007 otsusega nr 119-021/07S AS Eraküte poolt Kärdla võrgupiirkonna soojuse piirhinna ning need otsused on jõus. 13.Kui edaspidi soovib korteriühistu uuesti asuda AS Eraküte toodetavat soojust tarbima, siis on esiteks ilmne, et seda ei tehta eespoolviidatud lepingu alusel,sest kaebuse esitaja AS Eraküte tarbijaks 2006.aastast ei ole, teiseks on oluline siinkohal märkida, et kaebuse esitaja on selgitanud, et torustiku ümberehitamiseks ei andnud korteriühistule linnavalitsus vastavat luba . Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole Kärdla linnavolikogu käesolevaks ajaks KOKS § 6 lg 1 ja KkütS § 5 alusel kaugküttepiirkonda kehtestanud, seega ei ole ka käesolevaks ajaks kehtestatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimusi ja korda tulenevalt KkütS § 5 lg-st
21. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebuse esitajal puudub vajadus ja põhjendatud huvi halduskohtumenetluse läbimiseks seisukoha saamiseks küsimustes, mille lahendamine on KkütS § 5 tulenevalt kohaliku omavalitsuse pädevuses . Seega leiab kohus, et mingil määramata ajahetkel tulevikus ei saa esineda perioodiga 2005-2006 sama faktiline ja õiguslik olukord, mistõttu kaebuse esitajal puudub preventiivne huvi, millest saaks kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks kasu olla. 14.Vaatamata kaebuses nimetatud preventiivsele huvile on kaebuse esitaja huviks kohtu hinnangul sisuliselt siiski huvi veenduda toimingute õigusvastasuses eesmärgiga kasutada kohtulahendit oma seisukohtade kinnituseks tõendina kas tsiviilkohtumenetluses või vaidluses linnavalitsusega, millise huvi on kaebuse esitaja toonud esile varasemates kaebuse redaktsioonides . Sellise järelduse teeb kohus lähtudes kaebuses märgitud eesmärgist, milleks on soov tuvastada ETI poolt heakskiidetud AS Eraküte poolt kasutatava hoone arvestusliku soojuskoormuse või võimsuse määra ja AS Eraküte poolt tarbitud soojuse mõõtmiseks kasutatava metoodika õigusvastasus ning KkütS § 15 sätestatud soojuse mõõtmise ja soojusmõõteseadmete paigaldamise kohustus koos KÜ kui tarbija õigusega tarbijapaigaldise tarbimisvõimsust vähendada ( KkütS § 15 lg 4) eesmärgiga säästa soojust ( energiat, KkütS § 3 koostoimes KkütS § 1 lõikega 2) .
22. Mis puutub kaebuse väitesse, et kaebuse esitamise põhjendatud huviks on soov saada Euroopa kohtu arvamust kaebuses viidatud direktiivide tõlgendamise kohta , siis nimetatud soov põhjendatud huviks HkMS § 7 lg 1 mõttes ei ole. Lisaks märgib kohus, et asjaomased Euroopa Liidu õigusaktid ei ole otsekohaldatavad, vaid kehtestavad nõudeid ja ülesandeid vastava valdkonna reguleerimiseks liikmesriikidele. Kaebuse esitaja ei ole sealjuures ka väitnud, et siseriiklikud õigusaktid oleksid tema poolt viidatud Euroopa Liidu õigusaktidega vastuolus. 6 Seonduvalt Konkurentsiseaduse regulatsiooni alla kuuluvate küsimustega märgib kohus, et nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest ja kaebuse esitaja poolt antud seletustest on ta pöördunud kaebusega Konkurentsiameti poole. Seega küsimuses, kas AS Eraküte kui olulist vahendit omav ettevõtja on oma tegevuses rikkunud KonKS sätteid, lahendatakse eespoolviidatud kaebuse menetluses, mille järeldustega mittenõustumisel on kaebuse esitajal neid õigus vaidlustada. Lea Kuuse Kohtunik 7