) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks Avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine. Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui 100 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Laanemetsast Luhamaale on isiklik transport, mida kaebuse esitaja ei oma. Arvestades asjaolu, et vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning oma praeguse elukoha hooldamine võimalik, mistõttu tooks Luhamaale tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse ja tekitab tõsiseid raskusi isikliku elu korraldamisel. Kuna Vastse-Roosa piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks E. Kangur samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest
Vastustaja vastuväited Vastustaja kaebust ei tunnista ning on seisukohal, et nõusolekuta muule piirivalveametniku ametikohale üleviimine ja Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2008.a käskkiri nr 1229P on õiguspärased. Kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimine 2 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt sama piirivalvepiirkonna Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale ei too temale automaatselt kaasa elukohavahetust. Õige on kaebuse esitaja väide, et elukohast teenistuskohta vahemaa pikkuseks on ca 100 kilomeetri, kuid objektiivselt ei ole põhjendatud väide, et seoses kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimisel ühelt ametikohalt teisele oleks tema normaalne elurütm niivõrd häiritud, et see tooks kaasa elukohavahetuse. Kuna võimalik tööaja pikkus on sätestatud Töö- ja puhkeaja seadusega, on alusetu väita, et Luhamaa piirivalvekordonis teenistuses olles poleks kaebuse esitaja elukoha hooldamine võimalik. Ka eelnevalt oli kaebuse esitaja teenistuses Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordonis ning teenistuse korraldamine toimus summeeritud tööaja arvestuse alusel ning viiepäevaste töötsüklitena. Ometi ei olnud siis probleeme elukoha hooldamisega. 01.07.2007.a jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud
Seega kõik piirivalves teenistuses olnud kaadrikaitseväelased nimetati nende soovil ning neile sobival kuupäeval kuue kuu jooksul alates piirivalveteenistuse seaduse jõustumisest piirivalveteenistusse. E. Kangur nimetati piirivalveteenistusse tema avalduse alusel Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007.a käskkirja nr 1145P alusel alates 31.12.2007.a. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise vajadus võib olla tingitud piirivalveteenistuse, kui karjääriteenistuse eripärast ning vajadusest kasutada väljaõpetatud spetsialisti konkreetse ülesande täitmiseks. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus seaduse alusel on ka selleks, et tagada organisatsiooni, mis täidab riigi siseturvalisuse tagamise ülesandeid, võimekus tegutseda igal ajal ja igas olukorras. Piirivalveteenistuse eripärast lähtuvalt on sätte eesmärgiks vältida väljaõppinud ja kogemustega piirivalveametnike piirivalveteenistusest lahkumist seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Vastustaja andmetel oli E. Kanguri elukoht sama ka siis, kui ta käis teenistuses VastseRoosa piirivalvekordonis. Nimetatud ajal puudus ühistranspordi ühendus tema elukoha ja teenistuskoha vahel. Küll aga toimus ühistranspordi ühendus linnade, alevite ja suuremate külade vahel nii, et Vastse-Roosa piirivalvekordonisse teenistusse käimine oli siiski võimalik. Ka käesoleval ajal on ühistranspordi ühendus linnade, alevite ja suuremate külade (Taheva, Valga, Võru, Vastseliina, Luhamaa, Misso) vahel, kuigi taoliselt teenistusse käimine võib tingida ümberistumisi ühelt ühistranspordivahendilt teisele. Kagu piirivalvepiirkonna ülem on 01.jaanuarist 2008.a korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse 3 sõitmine piirivalvepiirkonna transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg. Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuudatustega ei kaasnenud ametikohtade likvideerimist, vaid teatud likvideeritavate struktuuriüksuste ametikohtade ümberpaigutamine teiste struktuuriüksuste koosseisu. Piirivalveametniku üleviimisel on toimitud
§-s 31 sätestatu alusel, arvestades piirivalveametnikule seadusega sätestatud tagatisi (üleviimisest ühekuuline etteteatamine, vähemalt senise palga säilitamine kui uue ametikoha palk on väiksem, sõidukulude kompenseerimine, teenistuse jätkuv korraldamine kui uue ametikoha palk on väiksem, sõidukulude kompenseerimine, teenistuse jätkuv korraldamine summeeritud tööajaarvestuse alusel). Samuti ka seda, et piirivalves teenistuses olnud kaadrikaitseväelaste ümbernimetamine piirivalveametnikeks toimus piirivalvurite sooviavalduse alusel, mitte aga sunduslikult. Lisaks võimaldatakse piirivalveametnikule tasuta sõitmine Valga linnast teenistuskohta piirivalveasutuse transpordivahendiga, et piirivalveametniku tööle käimine üleviidud ametikohale oleks võimalikult väikeste materiaalsete kulutustega ning elurütmi võimalikult vähehäiriv. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Enn Kanguri poolt vaidlustatud Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007.a käskkirja nr 1229P p 5 alusel viidi piirivalvevanemseersant Enn Kangur Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale üle alates 01.01.2008.a. 26.11.2007 käskkirjaga nr 1145P oli E.Kangur nimetatud alates 31.12. 2007 Kagu piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Kaebuse esitaja enda üleviimiseks Luhamaa piiripunkti nõusolekut ei andnud. Kaebuse esitaja märkis nii piirivalvepiirkonna ülemale antud vastuses kui kohtusse esitatud kaebuses, et tema üleviimine tingib elukoha vahetuse, mistõttu nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale ei ole lubatud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Vastse-Roosa piirivalvekordon on käesolevaks ajaks likvideeritud oleks tulnud ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest seoses koondamisega. Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud
lg 1 p 1 ja lg 2.
lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 määrab, et piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku sellele ametikohale nimetamise õigus.
lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. . Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus piirivalvepiirkonna ülemal. Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 1.juulist 2007. Piirivalveteenistuse seaduse § 1 kohaselt sätestab piirivalveseadus piirivalveteenistuse korralduse ja piirivalveametnike õigusliku seisundi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Seega on 4 Piirivalveteenistuse seadus Avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga. ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud ATS §- s 61 sätestatud juhul. ATS § 61 lubab ametiasutuse juhil panna teenistujale ajutiselt teenistusväliseid ülesandeid, tulenevalt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimise või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Seega lubab ATS § 47 ja § 61 koostoimes ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda, andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas
lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku
lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi.
lg 1 ei määra, millistel juhtudel võib piirivalveametnikku teisele ametikohale üle viia, seega ei pea üleviimise põhjust ka üleviimise käskkirjas märkima. Ainsaks tingimuseks on, et üleviimisest tuleb piirivalveametnikule kirjalikult ette teatada vähemalt üks kuu. Võib arvata, kuuajaline etteteatamise aeg on määratud selleks, et ametnikul oleks võimalik üleviimisega mittenõustumise korral teenistusest omal soovil lahkuda. Kohus nõustub kaebuse esitaja põhjendustega ning leiab, et kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Luhamaa piirivalvekordoni muudab kaebuse esitaja elukorraldust ning tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Valga maakond, Taheva vald. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel. Senine töökoht oli umbes 28 km kaugusel elukohast. Loogiline on, et seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Kaebaja märgib, et kuna vahetuse pikkus on 12 tundi, kujuneb tööpäeva pikkuseks 16 tundi. See, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil 5 toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse vaheliseks ajaks teenistuskohta või muudab elukohta. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Piirivalveamet on oma 07.11.2007 kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811 märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb ning elukohast ametikoha asukohta ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Nagu märgitud, asus kaebuse esitaja senine teenistuskoht elukoha läheduses, üleviimise korral kulu teenistusse sõiduks ja tagasi sõiduks vahetuste vahel kokku umbes neli tundi. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas viibida. Alates 01.01.2008 toimub kõikides piirivalvepunktides, kaasa arvatud Luhamaa piirivalvekordonis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Kohus on seisukohal, et ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, ükskõik kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. See tähendab, et ka summeeritud tööajaga töötamine, eriti olukorras, kus tegelikult teist töötamise ajagraafik puudub, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul on kaebuse esitaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus Vastse-Roosa piirivalvekordon, kuhu ta oli teenistusse määratud, oli likvideeritud, tulnuks ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada
Iseenesest teenistuja koondamist nõuda ei saa. Ametniku koondamine toimub kindlal õiguslikul alusel. Ka piirivalveametnikku on võimalik vabastada ametist koondamise tõttu.
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Alused, millal võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada, annab ATS § 116 lg
märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei tinginud kaebuse esitaja üleviimise teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused vaid asutuse struktuuri muutus. Kohus on seisukohal, et koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla ka eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud „Kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele 7 ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevate piirivalvepiirkondade poolt
§-le 31 antud erinev tõlgendus ning seda erinevalt rakendatud. Kaebuse esitaja ilma tema nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale
lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt, mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puudutavas osas tühistamisele. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku sumas 1850 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 1770 krooni. Vastustaja poolt on esitatud taotlus 75 krooni ja 85 sendi väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, ning kohus loeb kaebuse esitaja taotluse põhjendatuks, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele kantud kohtukulud summas 1850 krooni. Vastustaja poolt kantud kulud jäävad tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.